Geograafia - vesi (0)

Veebilanss  on vee juurdetulekut, veekadu ( veekulu ) vahekorda iseloomustav näitaja.
Eesti saab vett juurde – sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning põhjaveest
Eestist läheb vett ära – aurumise teel, jõgede äravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre.
Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi.
Soomelahe vesikond

• Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi
  
• Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked.
  
• Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust.
  
• Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme.
  

Väinamere ja Liivilahe veiskond:

• Tasandikulised , laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga).
  
• Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi, Koiva jõgi.
  

Peipsijärve ja Narva jõe vesikond

• LÕUNAPOOLSED JÕED
  
• Saavad alguse kõrgustikelt. Ülemjooks kiirevooluga, kulutavad palju orgusid ning taevaskodasid. Alamjooksul muutuvad laiemaks ja väiksema voolu kiirusega jõgedeks.
  
• Võhandu , Piusa, Ahja
  
• PÕHJAPOOLSED JÕED
  
• Väikse vooluga, hästi loogelised, sootide rikkad, tihti üleujutatud ning ümbrus soine.
  
• Suur- ja Väike-Emajõgi + Narva lisajõed
  

Eesti siseveekogud toituvad lumesulamisveest, vihmaveest ning põhjaveest.
Enamus Eesti jugadest asuvad põhjarannikul kuna siin asub paepank kust vesi alla kukub .
Eestis on umbes 1200 järve mis moodustab 15% Eesti kogupindalast. Järvi on rohkem : Kirde-Eestis Kurtna järvistus, Aegviidus, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Saaremaa loode rannik . Järvi on vähem : Pandivere kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul, Harju lavamaal. Seal on järvi vähe sest seal on lubjakivi pinnas.

• Järvenõgude teke:
  
• Mandrijää tekkelised ( Pühajärv )
  
• Jäänuk e. Rannajärved meretekkelised ( Suttlepameri )
  
• Sootekkelised ( Rabajärv )
  
• Meteoriidi tekkelised ( Kaali Järv )
  
• Tehisjärved ( Narva ja Paunküla veehoidla )
  

Järvede Toitumine

• Vähetoitelised : toitaineid vähe, tänu sellele elustikku vähe. Selge veelised, veevahetus on väike.
  
• Rohketoitelised: palju vett tuleb jõgedeest ja need toovad kaasa palju toitaineid. Veevahetus on kiire, loomastik ja taimestik on tihe.
  
• Huumusetoitelised : vesi on pruun ja happeline, puhas. Taimestik ja elustik on hõre.
  

Järvede veevahetus

• Umbjärv – jõgesid ei tule sisse ega välja. Sageli soolajärved
  
• Lähtejärv – järvest voolavad jõed välja
  
• Läbivoolujärv – jõgesi voolab sisse ja ka välja
  

Soid on kolme liiki – madalsoo , siirdesoo ja kõrgsoo e. Raba
Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam.
Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal .
Kõrgsoo ehk raba on sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja.
Älves on märg lohk rabas, laugas aga on väike huumusetoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud älvest kui pinnavee äravoolamine on peatunud.
Sood tekivad enamasti peale metsapõlenguid, kuna siis pole enam puid mis imeksid sealsest pinnasest selle vee. Ala hakkab soostuma, põhjavee tase tõuseb.
Sood võtavad enda alla 22% kogu Eesti pinnast.
Turbasambla iseloomulikud omadused:

• Suudavad imeda endasse 10x rohkem vett
  
• Suudavad toituda üksnes sademetest.
  
• Suudavad kasvada happelises keskkonnas.
  

Soid tuleb kaitsta et oleks looduslik mitmekesisus
Turvast kasutatakse aianduses, kütteks ning samuti on turvas suur väljaveo artikkel Euroopasse.
Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamisveest. Põhjavesi saab täiendust ka jõgede-järvede kaudu.
Enamik Eesti allikaid avaneb Pandivere kõrgustiku jalamil, näiteks Endla looduskaitsealal. Selle põhjuseks on Pandivere kõrgustiku geoloogilise ehituse omapära. Sealne aluspõhi koosneb lõhelistest lubjakividest, mistõttu imbub sademetena maha langenud vesi kergesti maa sisse ning vooluveekogusid maapinnale peaaegu ei teki.