50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Skeemid
Õppematerjali autor
vanajõed). lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi (Võhmetu-Lemküla), on ka tehisjärved (Soodla, Narva veehoidla) ja meteoriidijärv (Kaali). SUURIMAD JÄRVED Euroopa suuruselt viies järv Peipsi. Koosneb Peipsi järvest, Pihkva järvest ning Lämmijärvest. Luiteline põhjarannik, Kallastel asjub samanimeline liivakivipank. Peipsi-Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja. Maakoore vajumise tõttu Kagu-Eestis valgub Peipsi vesi pikkamisi lõunasse, uputades jõesuudmeid nind moodustades kitsaid ja pikki orglahtesid. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi. Võrtsjärv ja Peipsi järv asuvad mõlemad liustiku poolt kulutatud madalas ja laugeveerulises nõos. Võrtsjärv on läbivoolujärv. PÕHJAVEE KUJUNEMINE Ülemiste horisontide põhjavesi: maasse imbuvad sademed -> mage. Sügavamal: geoloogilisest minevikust pärit vesi -> soolsus kasvad (+jood, broom jt). Põhjavesi on väga reostusohtlik
- kas käitumises on eripärasid? - kas on LK all? - võõrliik või pärismaine/kodumaine liik? 4. Eesti elustiku ja elukoosluste seisund ja seda mõjutavad tegurid Kõige rohkem ohustatud liike on seotud metsade ja veekogudega (vooluveed) - Jõgesid tammitakse, aetakse sirgeks, betoonkanalitesse surutud ja reostatud - Peab olema sobiva settega vesi - Kraavistumine - Võõrad liigid söövad oma liigid välja - Inimtegevus: küttimine, rooste, majandus - Viigerhülge puhul pole sobivat poegimis paika - Harvendamine - Võsastumine - Niitmine - Kuivendamine Liigikaitse Ebapärlikarp (elab ühes Lahemaa jões) Jõekarp Paksuseinaline jõekarp Ojasilm Jõesilm Lendorav Madal Unilook Saaremaa robirohi Euroopa tähtsusega elupaigatüübid Eestis. - Jõe elupaikade mitmekesisus - Mitmekesine vana segamets
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
SOO on maastiku osa, milles praegu ja varemalt avaldub turba teke. Soostumine on üks maastike ja mulla arengu juhtivaid protsesse põhjapoolkeral SOO on turbaala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm ning selle ladestumine ei ole katkenud. MÄRGALA: märgalad on lodud, sood, turbaalad või veekogud, mis on kas looduslikud või inimese poolt rajatud, püsivad või ajutised; märgalad on küllastatud veega, mis on kas seisev, voolav, mage, riim- või soolane vesi, hõlmates seejuures ka merealad, kus vee sügavus ei ületa kuut meetrit TURBAALA on selline maastik, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagundamata ning see on ajapikku ladestunud soomulla ehk turbana Vastavat arengusuunda maastikus nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Sood moodustavad Eesti pindalast 22%. Madalsoo, soo arengu alam (enamasti esimene) aste, on rohketoiteline (eutroofne), sest põhja-,pinna- ja
kaart selgemaks. Kaardil on mitu toponüümi. QLWRY = Tallinn (1154?). Lisaks Pärnu ja Hanila. Keskaja lõpu kaardid Läänemere piirkonnast: · Mappae mundi nimetatakse ka rataskaartideks ehk T-kaartideks, aga ka mungakaartideks. Pigem fantaasial põhinevad joonised, kuid tõelised kaardid. Renessansiajastu ja teadusliku kartograafia taassünd 16. Sajandil palju-palju kaarte Kaardilt jäätumisepiir. 18.-19. Sajandil võib rääkida teadusliku geograafia tekkest. Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas. August Wilhel Hupel. Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile
välja kujunemata ja välistegurite poolt kergesti mõjutatav. · Madalast sügavusest ~52 m · Madalast temperatuurist biogeenne ja keemiline lagunemine toimub aeglaselt · Madalast O2 tasemest oksüdatsiooniprotsessid on pärsitud · Madalast soolsusest suur osa siinsest faunast ja floorast on kas merelise või mageveelise päritoluga ning niigi stressis · Halb ühendus maailmamerega madal ja kitsas ühendus Taani väinade kaudu. Võtab ~30 aastat, mil kogu vesi vahetub. · Läänemerre on pärast II maailmasõda uputatud tuhandeid konteinereid mürkainetega. · Põllumajandusest ja tööstusest lähtuva reostuse tõttu on elustikus kõrge mürkainete sisaldus:Hg, Cd, PCB (polüklooritud difenüül). 10. Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele.
· UNEPi ariidsusindeks AIU=P/PET, kus P ja PET on aasta sademete hulk ninga aasta potentsiaalne evapotranspiratsioon Ariidsed alad UNEPi ariidsusindekis järgi: HÜRDOGRAAFILINE JAOTUS KRAAVIDE JAOTUS Kuivenduskraavis- saab rakendada metsakuivendamisel. Teekraavid- kasutatakse tee heakorra tagamiseks. Talvel kahjustab jää teid ja kui kraave ei oleks, siis külmuks vesi tee all ära ning kuna jää ruumala on 8% suurem kui vee -5- oma, siis suureneb ka tee all oleva maapinna ruumala. Kevadel jää pärast jää sulamist muutub ruumala taas väiksemaks ning selle tagajärjeks võib olla tee äralibisemine. Drenaazkuivendus- kasutatkse enmasti põllumajanduses. Kuivendusdreeni torude kattest imbub vesi läbi ja mööda toru jookseb vesi ära. Kogujadreenid väljutavad vee
*Kõrgrõhualad tekivad 30-40 laiustel, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. *Eesti ilmatikku mõjutavad Skandinaavia maksimum ja Assoori saarte kohal paiknev püsiv kõrgrõhuala. Nende atmosfääri mõjutsentrumites tekivad antitsüklonid. *Tsüklonitega kaasnevad vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sulad. *Antitsüklonid toovad selge ilma, millega võib suvel kaasneda põud ning talvel käre pakane. Aluspind *Kiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga alt kiired aluspinnale langevad. *Kõrgustikke ületav ÕM tõuseb palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. Selle käigus õhk jahtub, selles olev veeaur kondenseerub ning tekivad vihmapilved. *Nõgudesse ja orgudesse tungiv külm ja raske õhk jääb sinna pikaks ajaks püsima, seetõttu on orgudes öösiti ja talviti külmem kui tasasel maal. Eesti kliima piirkondlikud erinevused *Eesti kliimat mõjutab väga palju Läänemeri.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid