Märgala ökosüsteem (0)

Tallinna Tehnikagümnaasium
Märgala ökosüsteem
Kati Kullamaa
10c klass
Juhendaja :
Kersti Veskimets
Tallinn 2008
SISUKORD
1.Üldiseloomustus..........................................................................................................................................3
2. Abiootiliste tegurite iseloomustus
a) Valgus...............................................................................................................................................................3
b) Ultraviolettkiirgus .............................................................................................................................................3
c) Infrapunane kiirgus...........................................................................................................................................4
d) Õhuniiskus.........................................................................................................................................................4
e) Hapniku hulk......................................................................................................................................................4
f) Happelisus , sellega kohastunud organismid.......................................................................................................4
g) Kitsa ökoamplituudiga liigi näide........................................................................................................................4
h) Laia ökoamplituudiga liigi näide.........................................................................................................................5
3. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted
a) Sümbioos...........................................................................................................................................................6
b) Parasitism...........................................................................................................................................................6
c) Kisklus ..................................................................................................................................................................6
d) Konkurents ..........................................................................................................................................................7
e) Taimtoidulisus.....................................................................................................................................................7
4. Energia liikumine toitumistasemetel
a) Tootjad ehk produtsendid ..................................................................................................................................8
b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid ......................................................................................................................8
c) Teised tarbijad ehk karnivoorid ..........................................................................................................................8
d) Tipptarbijad ........................................................................................................................................................8
e) Ökopüramiid.......................................................................................................................................................8
5. Ökosüsteem kui tervik
a) Toiduahelad......................................................................................................................................................9
b) Toiduahelate võrgustik......................................................................................................................................9
c) Toiduahela katkemine........................................................................................................................................9
6.Hallhaiguriseloomustus..............................................................................................................................10
1. Matsalu üldiseloomustus
Matsalu looduskaitseala pindala on 48 610 ha. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna , Ridala ja Hanila). Matsalu Rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Märgala pinnamood on tasane . Matsalu märgalakoosluste tekkimise ja säilimise oluliseks eelsuseks on olnud ulatuslike ja kestvate üleujutuste esinemine Kasari jõe alamjooksul , väga lauge reljeefiga orundis ja deltad.
2. Abiootiliste tegurite iseloomustus
a) Valgus
Kanarbik vajab rohkelt kõrvetavat päikest. Kanarbik on sellega harjunud ja suudab sellistes kohtades teisi taimi välja tõrjuda. Samas võib varjulisemas kohas kanarbik teistele taimedele alla jääda ja hukkuda. Teiseks vajab kanarbik kindlasti happelist pinnast. Nii näiteks kasvab ta ülikuivadel nõmmedel, kuid ka päris rabades.
Konnad on aga öise eluviisiga , seega võib neid kõige sagedamini kohata õhtuvidevikus. Jaheda ilmaga ning kuumadel selgetel päevadel varjuvad konnad põõsastesse, kivide alla ning mujale päikese eest varjatud rõsketesse kohtadesse .
b) Ultraviolett kiirgus
Suur osa Päikeselt Maale suunduvast ultraviolettkiirgusest hajub või neeldub Maad ümbritsevas atmosfääri. Kui osa sellest kiirgusest jõuab ka maapinnale. Suures koguses on ultraviolettkiirgus kahjlik. Elektromagnetiline laine mis jääb punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole.
Seda kiirgavad kõik kuumad kehad peaasi et temp. oleks kõrgem kui ümbruskeskkonnas. Silmale nähtamatu kasutatakse toidu küpsetamises soojusravis ja laserseadmetes.
3
c) infrapunane kiirgus
Elektrimagnetlaine mis jääb violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole.
Kiirgvad kehad mille temp. on suurem kui 3000*C. Silmale nähtamatu soojuslik toime bioloogiline toime.
d) Õhuniiskus
Väga niiskes keskkonnas nagu seda on matsalu märgala, elavad näiteks ussilill, keda leidub Eestis väga hajusalt. Ka on veel harilik kamarjas, harilik pilliroog, hanijalg ja palju muud.
f) Happelisus ja sellega kohastunud taimed
Kanarbik on happelisusega hästi kohastunud. Sellepärast kasvabgi kanarbik ainult ülikuivadel nõmmedel, kui ka päris rabades.
g) Kitsa ökoamplituudiga liigi näide
4
h) Laia ökoamplituudiga liigi näide
5
3. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted
a) Sümbioos
Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos.
b) Parasitism
Parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees või peal ning tekitab talle kahju.
Parasiidid on näiteks kirbud , kelle peremeesorganism on inimene või loom, kellelt nad verd imevad.
c) Kisklus
Erinevad linnuliigid söövad erinevat toitu- seemneid, marju, pähkleid, putukaid ja teisi väikeseid loomi.
Putuktoidulised linnud on põõsalinnud, lehelinnud, tihased, ööbik, kuldnokk jpm. Nemad toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest ja teistest selgrootutest .
Kalad söövad meelsasti konnakudu ja kulleseid. Konnad on aga toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konna toidust modustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad ka sihktiivalisi (tidid ja tirtsud ) ja nälkjaid.
6
d) Konkurents
On liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) Kanarbik peab konkureerima teiste taimedega valguse pärast, kuna kanarbik vajab enda kasvuks palju valgust. Konkurentsis elavad (elasid) näiteks Eestis euroopa naarit ja ameerika naarits .
e) Taimtoidulisus
Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi.
7
4. Energia liikumine
a) Tootjad ehk produtsendid
Veetaimed toiduahela alguses kasvavad ja toodavad energiat päikese, mulla ja vee abil.
Näiteks vetikad toodavad energiat päikese ja vee abil.
b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid
Mageveekrevett ja teod ning teised väikesed herbivoorid (taimtoidulised) asuvad toiduahelas järgmisel kohal.
c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid
Järgmise astme tarbijad on suuremad karnivoorid (lihasööjad) nagu näiteks forell , kes sööb krevette ja tigusid.
d) tipptarbijad
Energia taastootmise järgmisel astmel on näiteks forellidest toituv saarmas – veelgi suurem lihatoiduline loom.
e) Ökopüramiid
VEEIMETAJAD
RÖÖVKALAD
LEPISKALAD
VEESELGROOTUD
PLANKTON
8
5. Ökosüsteem kui tervik
a) Toiduahelad
surnud raudkull –> raisamatja –> vihmauss –> lestad –> mikroobid
Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseened
Metskitsed söövad suvel rohttaimi, talvel puhmaid, võrseid ja koort, vahel kuuse ja männi okkaid. Kitsed on toiduks ilvestele ja huntidele, kuid osa kitsi langeb ka hulkuvatele koertele ohvriks
b) Toiduahelate võrgustik
KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN
KANARBIK LÕOKE REBANE
LEPATRIINU KASSIKATK HUNT
MÄND PÕDER
c) Toiduahelate katkemine
Kui näiteks poleks kaske , ei saaks lehetäid kuskil süüa, kui pole lehetäisid siis ei saa lepatriinud ja sipelgad süüa ja näiteks kui rähnil pole mida süüa võib ta välja surra.
9
6. Hallhaiguri populatsiooni iseloomustus
Maailmas on ta suhteliselt laialt levinud ja Eestiski kohtab teda harvem vaid põhjaosas. Meil on kokku loetud umbes tuhat pesitsevat haigrupaari.
Hallhaigur on põhiliselt kalatoiduline. Tema igapäevases menüüs võivad olla peale kalade veel putukad, vähid, konnad, kullesed, sisalikud, maod, närilised jms.
Üsna tavaline paiguti esinev lind. Esimesed teated XIX sajandi lõpust. Praegu ~1300 paari, suurim on Häädemeeste/Võiste koloonia, kus 1993. aastal loendati 268 paari.
Hallhaigur on rändlind. Talvitab Edela- ja Lääne-Aafrikas, viimasel ajal ka Lääne-Euroopas. Eestisse saabub varakult, siis kui veekogud on veel jääs: märtsi lõpul ja aprilli algul. Äralend toimub peamiselt septembris, osa linde (10…50) jääb Eestisse. Rändel lendavad üksikult.
10
Kasutatud kirjandus:
http://www.loodusring.ee/?q=node/77
http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=5
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/matsalu.ht m
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ARDCIN.ht m
http://loodusaed.kirikiri.ee/rubrique.php3?id_rubrique=2
http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3?id_article=16
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/okoloogia_evelin.ht m
11