Raba esitlus (0)

RABA
Marleen Žurihhina, Regine Trei,  Iris   Valgepea , Taavi Rattasep
Kakerdaja   raba

https://elustilist.ee/55-kaunist-matkarada/
Millistest liikidest antud  kooslus  
koosneb?
SAMBLARINNE

Turbasammal  – kõige sagedasemad, peamised raba turbamoodustajad, 
aeglase  lagunemise ja suure veemahutavusega

Liigid - pruun turbasammal,  lillakas  (punakas) turbasammal, Balti 
turbasammal, teravalehine turbasammal
Lillakas turbasammal
http://eseis.ut.ee/efloora/sphagnum/turbasamb
lad.htm
ROHU- JA PUHMARINNE

Levinum on Eesti rabades puhmas  kanarbik , teiseks sagedasemaks on 
sookail

Veel kasvavad:  pohl , sinikas,  mustikas , hanevits,  kukemari , jõhvikas, 
küüvits, porss,  tupp -villpea, raba-jänesvill,  rabamurakas
Sookail Kaasikjärve rabas
https://et.wikipedia.org/wiki/Sookail#/media/File :
Sookail_(Rhododendron_tomentosum)_Kaasikj%C3%A4rve
_rabas.JPG
 
PUURINNE

Madala  mullaviljakuse  tõttu kasvab rabas vähe puu- ja põõsaliike:

harilik mänd

raba põlendikel, servades ja läbivoolulistes osades võib leida ka 
sookaske
Harilik mänd
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4
nd
LOOMASTIK

Imetajad  – põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, 

Kalad  –  ahven ,  haug
metskits

Linnud  – üle 80 linnuliigi. Mõned neist: rabapüü, põldrüüt, 

Roomajad  – arusisalik, rästik, vaskuss
väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik 

Kahepaiksed  – rohukonn,  rabakonn , veekonn,  juttselg -kärnkonn

Ämblikud
MULLASTIK

Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub 
kasvav turbakiht

Mullastik on väheviljakas, niiske ja seal toimub aeglane  lagunemine

Kõrgsoo turba  happesus  4,5 pH
Rabamuld
http://agrt.emu.ee/pdf/2016_1_kolli.pdf
VEESTIK

Rabajärved

Jõed

Ojad

Laukad

Älved

Rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad
Rabajärv
https://et.wikipedia.org/wiki/Raba#/media/File:Ho mmi
kune_udu_Kakerdaja_rabas.jpg
Koosluse püsima jäämiseks vajalikud 
tingimused:
 Sademed ületavad aurumise
 Hapnikuvaesus vees
 Turba pidev  settimine  alumistes turba kihtides
Millistes tingimustes antud kooslus 
tekib?
 Kliima – kui sademete hulk ületab aurumise maapinnalt (nn efektiivne 
niiskus);
 Pinnamood – vee äravool on takistatud;
 Hüdrogeoloogia – aluspinnas ei lase vett läbi või filtreeruvus on halb.
 Happesus – kõrgsoo turba happesus 4,5 pH
 Päikesevalgus – päikesekiirguse hulk on suur, kuna rabas on palju lagedat 
pinda
Mis juhtub antud kooslusega kui 
tingimused muutuvad?
 Soo kuivab kokku, pindala väheneb
  Taimeliigid  surevad välja
 Õhusaaste suureneb
 Raba loomadel puudub elupaik ja vajalik söök
Rabad  Eestis
Tegemist on kaitse all oleva kooslusega
 Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud 
kooslused
 Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all
 Ökoloogilise tasakaalu säilitamise  seisukohast  on looduslikel turbaaladel 
oluline tähtsus orgaanilisel süsinikul
 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku  NATURA  2000  rajamist
Toiduvõrgustik rabas
Video Kakerdaja rabast
  https://www.youtube.com/watch?v=l96BIiGsR4I
Rühmasisene tööjaotus
 Tööülesanneteks olid informatsiooni kogumine, info töötlemine ja grupisisene 
arutelu,  illustratsioonide  otsimine ja ettekande ettevalmistamine
 Grupi liikmed tegid võrdselt tööd ning toimus  sujuv  koostöö
Kasutatud kirjandus
  http://www.ket.ee/
  https://et.wikipedia.org/wiki/Raba
  https://loodusegakoos.ee
  https://www.youtube.com/watch?v=l96BIiGsR4I
  https://www.google.com/maps/
  http://agrt.emu.ee/pdf/2016_1_kolli.pdf
TÄNAME KUULAMAST

Document Outline

• Slide 1
• Kakerdaja raba
• Millistest liikidest antud kooslus koosneb?
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Koosluse püsima jäämiseks vajalikud tingimused:
• Millistes tingimustes antud kooslus tekib?
• Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad?
• Rabad Eestis
• Tegemist on kaitse all oleva kooslusega
• Toiduvõrgustik rabas
• Video Kakerdaja rabast
• Rühmasisene tööjaotus
• Kasutatud kirjandus
• Slide 18