Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kakerdaja raba (0)

1 Hindamata
Punktid

KAKERDAJA RABA
Koostasid: 
Jana  Raudsepp  
Keidi Kolts
Helen  Meier  
Birgit Vana
Nimi
 
 
 Pärit haruldaselt 
veelinnult järvekaurilt 
ehk kakerdajalt, kes 
pesitseb sügavatel 
selgeveelistel järvedel 
ja rabalaugastel ning 
sööb peamiselt kalu
Asukoht
 Järvamaa Albu vald
 Paikneb Epu- Kakerdi soostikus ja jääb 
Kõrvemaa maastikukaitsealale
 Keskosas asub Kakerdi järv, mille 
pindala on 6,7 hektarit
 Suurus: 2400ha
Raja algus  Anija  vallas  Harjumaal , Jäneda- Vetla -Alavere 
maantee  ääres  Kalajärve  kaldal , lõpp Albu vallas Järvamaal 
Napu-Mõnuvere  metsatee  ääres  
 
 Teke: Madala vee tasemega järve 
soostumine  umbes  8000 aastat tagasi
 Muld: sügavamad rabamullad, turvas  
tugevasti happelise reaktsiooniga ja 
madala küllastusastmega, paksusega 
8,5m
 Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit
Puurinne
 Siirdesoomets:
    kask ja  mänd
 Lisandub ka kuusk
Puhm- ja rohurinne
  Puhmarinne
 Sinikas
  Mustikas
 Küüvits
 Harilik kukemari
 Harilik jõhvikas
  Pohl
 Kanarbik
  Sookail
Rohurinne: 
 Rabamurakas
  Tupp -villpea
 Alpi jänesvill
 Ümaralehine  huulhein  
 Kastikud
 Sinililled
 Maikelluke
 Pisut metsmaasikat
Kukemari
Huulhein ja jõhvikas
Tupp-villpea
Sookail
Sambla- ja  samblikurinne
 Harilik põdrasamblik
  Raba -põdrasamblik
 Raba- karusammal
  Palusammal
 Pruun turbasammal 
 Teravalehine turbasammal 
 Raba-kaksikhammas
Palusammal
Tähtsamad 
taimekooslused
 1. Kanarbik - samblike  kooslus  - mätaste ülaosas 
 2. Pruuni  turbasambla  -  kanarbiku  kooslus - 
mätaste ülaosas 
 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus - 
mätaste alaosas ja mätaste vahel
 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus - 
mätaste alaosas ja mätaste vahel
 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus- 
mätaste alaosas ja mätaste vahel
Loomad
 Puudega kaetud rabaosad on palju 
loomarohkemad kui lageraba
 Imetajatest elavad  metssiga, valgejänes, 
metskits , karu, mäger,  rebane , põder, hunt
 Roomajatest leidub arusisalikku, raba 
servaaladel  rästikut või vaskussi
 Kahepaiksetest rohukonn,  rabakonn , veekonn, 
kes elavad rohkesti laugastes
 Veelind- järvekaur
Arusisalik
Raba tingimused
 Esineb palju laukaid
 Suure happesusega
 Vesi on puhas ning tõmmu värvusega ja pisut 
mõrkja maitsega, mille annavad sellele 
humiinained
 Sademetest ja sooveest  toituv  umbjärv
 Järves puudub  taimestik
 Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi
Tingimused/tegurid 
antud koosluse 
püsim

 Elukeskkoajä
nd pe ä
a
miseks
ks jääma ilma suuremate 
muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad 
sealset väljakujunenud keskkonda
 Kui üks liik peaks kaduma, siis võib see 
ohustada  juba järgmiseid liike
 Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed 
liigid on sellega juba  harjunud
 Samuti ei tohiks mullast happesus kaduda, sest 
sealsed liigid vajavad seda
Mis juhtub kooslusega 
kui tingimused 

 Tem m
pera uutuvad
tuuri järsk tõus- a ?
urumine ületaks sademed ning 
raba  hakkaks  kuivama
 Kuivenduskraavide rajamine- raba  kuivamine , liikide 
hävimine alal
Koosluse osakaal
 Kakerdaja loodusrada asub Kõrvemaa 
maastikukaitsealal ja on 6,2 km pikkune
 Kakerdaja raba kuulub suurde Kõrvemaa keskosa 
hõlmavasse 40 000-hektarilisse Epu–Kakerdi soostikku
 Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 
28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo
 Siinsesse Eesti suuruselt kolmandasse soostikku kuulub 
umbes 50 raba mitmesaja mineraalmaasaarega
Toiduvõrgustik
Tööjaotus
Kasutatud kirjandus

http://www.ut.ee/BGGM/vaa

tamis/viru.pdf

https://martsepp.files.wordpress.com/2012/05/kakerdaja-foto-mart-sepp-22.jpg

https://files.voog.com/0000/0030/9870/photos/viru_raba_loodusrada_2_large.jpg

http://www.kiisapuit.ee/wp-content/uploads/photo-gallery/20150413_145026.jpg

https://martsepp.files.wordpress.com/2012/05/kakerdaja-foto-mart-sepp-15.jpg

http://www.eestiloodus.ee/artikkel1529_1508.html

http://files.voog.com/0000/0030/9870/files/A5%20-%20Kakerdaja%20%20loodusrada.pdf

https://www.google.ee/search?q=kakerdaja+raba&espv=2&biw=1366&bih=638&sourc
e=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwidzI_1p4rSAhWBjSwKHcYOBKAQ_AUIBigB#imgrc=Hi
AbNxZI5IH23M
Aitäh vaatamast!
 

Document Outline

  • KAKERDAJA RABA
  • Nimi
  • Asukoht
  • Slide 4
  • Puurinne
  • Puhm- ja rohurinne
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Sambla- ja samblikurinne
  • Slide 13
  • Tähtsamad taimekooslused
  • Loomad
  • Slide 16
  • Raba tingimused
  • Slide 18
  • Tingimused/tegurid antud koosluse püsimajäämiseks
  • Mis juhtub kooslusega kui tingimused muutuvad?
  • Koosluse osakaal
  • Slide 22
  • Toiduvõrgustik
  • Tööjaotus
  • Kasutatud kirjandus
  • Aitäh vaatamast!
Vasakule Paremale
Kakerdaja raba #1 Kakerdaja raba #2 Kakerdaja raba #3 Kakerdaja raba #4 Kakerdaja raba #5 Kakerdaja raba #6 Kakerdaja raba #7 Kakerdaja raba #8 Kakerdaja raba #9 Kakerdaja raba #10 Kakerdaja raba #11 Kakerdaja raba #12 Kakerdaja raba #13 Kakerdaja raba #14 Kakerdaja raba #15 Kakerdaja raba #16 Kakerdaja raba #17 Kakerdaja raba #18 Kakerdaja raba #19 Kakerdaja raba #20 Kakerdaja raba #21 Kakerdaja raba #22 Kakerdaja raba #23 Kakerdaja raba #24 Kakerdaja raba #25 Kakerdaja raba #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 56169951 Õppematerjali autor
Kakerdaja raba

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kakerdaja raba
44
pptx

Kakerdaja raba

KAKERDAJA RABA Kakerdaja raba Asukoht: Kakerdaja raba asub Järvamaal Albu vallas. Suurus: Raba pindala on 2400ha. Reljeef: rabamassiivi nõlv ja lagi, mikroreljeef väga mätlik. Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega. Turba paksus 8,5m keskmiselt. Teke: Madala vee tasemega järve soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused:

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Lääne-Eesti rabad Ida-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea -vesi liigub raba servas -puisrabad -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -hanevits -raba-jänesvill Soode teke 1)Järvede kinnikasvamisel -põhjast ja pealt üheaegselt - ~1/3 Eesti soodest 2)Maismaa soostumine -põhjast - ~2/3 Eesti soodest

Eesti elustik ja elukooslused



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun