Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kakerdaja raba (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Keskkonnainfoeeeelisdefaultaspx?

KAKERDAJA   RABA
Kakerdaja raba
Asukoht: Kakerdaja raba asub Järvamaal 
Albu vallas. 
Suurus: Raba pindala on 2400ha. 
Reljeef: rabamassiivi nõlv ja  lagi
mikroreljeef väga mätlik. 
Muld : sügavamad  rabamullad , turvas 
tugevasti happelise reaktsiooniga ja 
madala küllastusastmega. Turba paksus 
8,5m keskmiselt. 
Teke: Madala vee tasemega järve 
soostumine .
Kakerdaja raba puurinne
Esineb mände ja sookaski.
Hästi väljakujunenud puhm-ja 
rohurinne  
Kakerdaja raba puhm-ja 
rohurinne
Puhmarinne: 
Sookail
Kanarbik
Rohurinne: 
Harilik  jõhvikas
Alpi jänesvill
Harilik kukemari
Tupp - villpea
Küüvits
Rabamurakas
Sinikas
Ümaralehine 
huulhein  
Sambla- ja  samblikurinne
Sambla- ja samblikurinne: 
Pruun  turbasammal  
Teravalehine turbasammal 
Raba- karusammal  
Palusammal
Raba-kaksikhammas
Raba-põdrasamblik 
Harilik põdrasamblik 
Tähtsamad taimekooslused:
1. Kanarbik - samblike  kooslus  — mätaste 
ülaosas  
2. Pruuni  turbasambla  - kanarbiku kooslus — 
mätaste ülaosas 
3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus 
— mätaste alaosas ja mätaste vahel
4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla 
kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel
5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus — 
mätaste alaosas ja mätaste vahel.
Imetajad,  roomajad ja 
kahepaiksed
Puudega kaetud rabaosad on 
loomarohkemad kui lageraba.
Imetajatest võib rabas 
kohata põtra ja valgejänest, aga võib 
ka hunti, rebast, mäkra, karu,  metssiga
metskitse.
Roomajatest leidub kuivemates 
piirkondades arusisalikku, raba servaaladel 
võib kohata rästikut või vaskussi.
Kahepaikseid 
( rohukonn , rabakonn, veekonn) elab 
rohkesti laugastes.
Roomaja  -  rästik
Putukad ja linnud
Putukaid on väga palju erinevaid liike, kõige 
liigirikkam rühm on mardikalised. 
Rabas on väga palju liblikalisi ja 
kahetiivalisi, näiteks 
kärbselised: viljakärblane, päriskärblane, ro
hekärblane ja ka erinevaid liike parme. 
Ämblikud  on võrreldes mujal paiknevate 
kooslustega rabas domineerivad. 
Rabas võib kohata väga paljusid linnuliike. 
Nendest  enamlevinumad on  rabakana
põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, 
rabapistrik.
Lind - rabapistrik
Kakerdaja raba tingimused
Rabas esineb palju laukaid.
Hapesus suur
Sademetest ja sooveest  toituv  
umbjärv.
Järves puudub  taimestik
Tüüpiline huumustoiteline järv, 
väärtuslik omapärase 
ökosüsteemiga.
Eesvooluks on Tarvasjõgi ja 
Jänijõgi
Kakerdaja rabajärv 
Tingimused püsima 
jäämiseks.
Elukeskkond peaks jääma ilma 
suuremate muutusteta, kuna taimed ja 
loomad vajavad sealset väljakujunenud 
keskkonda. 
Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna 
sealsed liigid on sellega  harjunud
Kui 1 liik peaks kaduma, siis võib see 
ohustada  juba järgmist liiki jne. See  laviin  
suureneks aina enam. 
Samuti ei tohiks mullast happesus 
kaduda, sest sealsed liigid vajavad seda.
Mis juhtub, kui tingimused 
muutuvad?
Mõne liigi väljasuremisel 
asenduks see mõne teise  liigiga  
ning elu läheks edasi.
5. Antud koosluste osakaal eesti 
looduses
6. Kas tegemist on haruldase, 
kaitset vajava kooslusega?
Toiduvõrgustik
PÕDER
METSKITS
HUNT
METSSIGA
REBANE
VALGEJÄNES
PÕLDRÜÜT
RABAPISTRIK
MÄGER
RABAKANA
RÄSTIK
MÄND
ROHUKONN
RABAKONN
ROHEKÄRBLANE
ARUSISALIK
PÕDRAKÄRBES
VASKUSS
PUTUKAVASTSED
TAIMEJÄÄNUSED
Kakerdaja raba  linnulennult :
  https://www.youtube.com/watch?v=P1tStzDL2NM
Kasutatud allikad
  http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state
=3;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-
434835049
  http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koop
iad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon. Paal .pdf
  https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_sood
  https://et.wikipedia.org/wiki/Raba
 Pildid: Mart  Sepa  foto kogust - 
https://martsepp.wordpress.com/category/nature/
TÄNAN  KUULAMAST!

Document Outline

  • Kakerdaja raba
  • Slide 2
  • Kakerdaja raba puurinne
  • Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne
  • Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne
  • Slide 6
  • Sambla- ja samblikurinne:
  • Tähtsamad taimekooslused:
  • Imetajad, roomajad ja kahepaiksed
  • Roomaja - rästik
  • Putukad ja linnud
  • Lind - rabapistrik
  • Kakerdaja raba tingimused
  • Kakerdaja rabajärv
  • Tingimused püsima jäämiseks.
  • Mis juhtub, kui tingimused muutuvad?
  • 5. Antud koosluste osakaal eesti looduses
  • 6. Kas tegemist on haruldase, kaitset vajava kooslusega?
  • Toiduvõrgustik
  • Slide 20
  • Kasutatud allikad
  • Slide 22
Vasakule Paremale
Kakerdaja raba #1 Kakerdaja raba #2 Kakerdaja raba #3 Kakerdaja raba #4 Kakerdaja raba #5 Kakerdaja raba #6 Kakerdaja raba #7 Kakerdaja raba #8 Kakerdaja raba #9 Kakerdaja raba #10 Kakerdaja raba #11 Kakerdaja raba #12 Kakerdaja raba #13 Kakerdaja raba #14 Kakerdaja raba #15 Kakerdaja raba #16 Kakerdaja raba #17 Kakerdaja raba #18 Kakerdaja raba #19 Kakerdaja raba #20 Kakerdaja raba #21 Kakerdaja raba #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EOtrege Õppematerjali autor
Kakerdaja raba ökoloogiline elukooslus.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kakerdaja raba
26
pptx

Kakerdaja raba

mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus- mätaste alaosas ja mätaste vahel Loomad Puudega kaetud rabaosad on palju loomarohkemad kui lageraba Imetajatest elavad metssiga, valgejänes, metskits, karu, mäger, rebane, põder, hunt Roomajatest leidub arusisalikku, raba servaaladel rästikut või vaskussi Kahepaiksetest rohukonn, rabakonn, veekonn, kes elavad rohkesti laugastes Veelind- järvekaur Arusisalik Raba tingimused Esineb palju laukaid Suure happesusega Vesi on puhas ning tõmmu värvusega ja pisut mõrkja maitsega, mille annavad sellele humiinained Sademetest ja sooveest toituv umbjärv Järves puudub taimestik Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Tingimused/tegurid antud koosluse püsimajäämiseks

Ökosüsteem
Eesti elustik ja elukooslused
15
doc

Eesti elustik ja elukooslused

Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas. Soodevaesed piirkonnad on Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik Soode tekkeviisid, soode areng Tekkeviisideks on kaks: Järve kinnikasvamisel (u 1/3 Eesti soodest sellisel viisil tekkinud, kasvab kinni kas põhjast või/ja pealt) ja maismaa soostumine (u 2/3 Eesti soodest on nii tekkinud, kasvab kinni on kestev veerohkus) 2. Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik Madalsoo → Siirdesoo → Raba Sootüüpide iseloomustus, s.h reljeef Madalsoo: Eestis on enamus sood madalsood (57%) ning esineb madalamatelaladel. Toitub mineraaliderikkast veest. Madalsoo võib olla tingitud: vesi voolab lohku kokku, allikast, millest võib tekkida allikasoo, üleujutusalast, millest tekib lammisoo Raba ehk kõrgsoo: moodustub 31% Eesti soodest, ümbruskonnast kõrgem ala, toitub mineraalidevaesest veest (sademed), kujuneb turba kuhjumisel

Eesti elustik ja elukooslused
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Lääne-Eesti rabad Ida-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea -vesi liigub raba servas -puisrabad -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -hanevits -raba-jänesvill Soode teke 1)Järvede kinnikasvamisel -põhjast ja pealt üheaegselt - ~1/3 Eesti soodest 2)Maismaa soostumine -põhjast - ~2/3 Eesti soodest

Eesti elustik ja elukooslused
Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

kahepaiksed, kalad, roomajad, linnud, imetajad. Madalsoo -57% -madalamatel aladel -toitub mineraaliderikkast veest Madalsoo võib olla tingitud: vesi voolab lohku kokku allikast – allikasoo üleujutusala – lammisoo Raba e. kõrgsoo -31% -ümbruskonnast kõrgem ala -toitub mineraalidevaesest veest (sademed) -kujuneb turba kuhjumisel Siirdesoo -12% -üleminekukooslus madalsoolt rabale -vesi suhteliselt mineraalainete vaene -mätastel raba moodi, mätaste vahel madalsoo moodi Madalsood liigitus *Õõtsiksood -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades -iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog. Põõsastest pajud.

Bioloogia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun