INDIAS VALITSES KASTIKORD. Aarjalaste ühiskonnakorraldus, kus inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi. Pane kastid tähtsuse järjekorda alustades kõige madalamast. Nimeta iga kasti ülesanded ühiskonnas: 1 brahmaanid preestrid. Ülesanne oli kuulutada jumala-sõna 2 ksatrijad sõjamehed. Rahva kaitsjad ja valitsejad. Sõjapealikud ehk radzad. 3 vaisjad talupojad, käsitöölised, kaupmehd. Teenisid ülemkihti (toitsid ja pidasid ülal) 4 suudrad teenijad, lihttöölised. Teenisid ülemkihti (toitsid ja pidasid üleval) Pane sündmused ajalisse järjekorda alustades kõige varasemast: 2600 eKr Induse äärde tekkisid kõrgelt arenenud linnad, 2000 eKr Hiinas tekkis esimene riik 1700 eKr kujunesid aarjalaste riigid, 320 eKr Indias kujunes ühtne riik, 221 eKr tekkis Hiina keisririik, 100 pKr hiinlased õppisid paberit valmistama,
Koguma (mida?) Lapsed koguvad marke Kogunema Õpilased kogunesid saali Kohtama (keda? mida?) Ma kohtasin vana tuttavat Kohtuma Kirjanik kohtus lugejatega Meenutama (keda? mida?) Meenutan seda tihti Meenuma Kiri meenus Marile Muutma (O) Ta muutis oma käitumise Muutuma Ajad muutuvad Päästma (O) Päästsin kassipoja koera käest Pääsema Jänes pääses hundi käest Toitma (keda?) Jalutajad toitsid linde Toituma Pelikanid toituvad kaladest Tutvustama (keda? mida?) Giid tutvustas linna Tutvuma Ma tutvusin uue õpetajaga Ühendama (O) Raudtee ühendab Tallinnat Tartuga Ühinema Hilinejad ühinesid meiega Üllatama (keda?) Teda on raske üllatada Üllatuma Autor üllatus lindi müügist
juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. Kõige kõrgemal kohal asusid vaimulikud, kes tegelesid jumala teenimisega ja teistele seisustele jumalasõna levitamisega. Vaimulike järel tulid sõjamehed ehk täpsemalt ratsanikud, rüütlid, kes said uusaadliteks ja kes kaitsesid relvade toel ülejäänud kahte klassi. Ja lõpuks töötav klass, kuhu kuulusid põhiliselt talupojad, kes toitsid ära teised kaks ühiskonnakihti. Erinevalt teistest seisustest puudusid kolmandal seisusel õigused. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju. Suurfeodaalide vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast
Fukushima avarii Mihkel Kanne, Daniel Sei 12.R Sissejuhatus Asutati 1971. aastal koostöös General Electric, Boise, and Tokyo Electric Power Company (TEPCO). Fukushima tuumaelektrijaam Daiichi koosnes kuuest kergveereaktorist. Neid kergveereaktorieid toitsid generaatorid koguvõimsusega 4,7 GWe. Algselt plaaniti rajada tuumajaam 35meetrit kõrgusele merepinnast, kuid rajati lõpuks 10meetri kõrgusele. Fukushima avarii 8.9 magnituudine maavärvin, samaväärne maavärin oli viimati aastal 1900. Rannikut ründas hiidlaine, mis ulatus üle 10 meetri, põhjustades linna hävingu- üle 15,000 inimese hukkus. Maavärvina ja hiidlaine vigastustuste tagajärjel lakkasid töötamast reaktorite jahutussüsteemid.
Raharent andis talupoegadele selle, et nad said muretseda oma talu ja talumaa eest. Nad pidid maksma koormised maaomanikule rahas, kuid said harida oma maad ja elada oma enda kodus. Paljud talupojad maksid aastakümneid võlgasid mõisaomanikele, et saada talu endale päriseks. Arvan, et raharent oli talumeestele parem kui mõisa jaoks töö tegemine. Nad ei pidanud enam töötama mõisnike maal mõisnike kasuks. Nad töötasid omal maal, kasvatasid erinevaid põllusaadusi, millega toitsid enda pere. Talupojad müüsid oma saadusi ka teistele ja said raha, millega nad tasusid raharenti mõisnikele või maaomanikele. See aitas kindlasti kaasa talude päriseks ostmisele, sest siis said talupojad oma maal tegutseda ja oma talu mõisnikelt välja osta. Oli mitu faktorit, mis aitasid kaasa talude pärisostmisele pärisorjuse kaotamine, raharent, linakasvatus. Peamine oli, et Eesti talumehele tehti võimalikuks olla ise talu omanik
Mõned muud aretussaavutused, nagu lühikõrreliste teraviljade (nisu, riis, mais) loomine ning ka agrotehnika täiustamine suurendas 1960. 70. aastatel oluliselt saagikust ja aitas leevendada näljahäda Mehhikos, Pakistanis ja Indias. Veerand sajandi eest toimunud põllumajanduse edenemist on hakatud nimetama roherevolutsiooniks. See seisnes uute taimesortide aretamises, mis Kolmanda Maailma põldudel kõrgemat saaki andsid ja nõnda enam inimesi ära toitsid. Nüüd tungib biotehnoloogia jõuliselt taimearetusse. Uued, geneetiliselt muundatud viljad on vallutamas suuri põllumaid. Asjatundjate arvates muudab see maailma põllunduse palet lähiaegadel tundmatuseni.Biotehnoloogia abil uusi taimesorte arendavad firmad väidavad, et nemad toidavad ära maailma. Roheäärmuslased omalt poolt heidavad ette, et selline lähenemine ohustab looduslikku tasakaalu ning teeb rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Kumbki pool pole oma argumentidest loobunud
polegi oma arvamust ega tahet. Järsku muutusid nad isiksusteks, kellel oli väärikus, tunded, mõtted ja kes hakkasid esitama ebamugavaid küsimusi. Kõik totalitaarsüsteemid on saanud oma võimu vaimu murdmisest. Nii nagu natsi- Saksamaal hävitati kõigepealt mõtlev ja vastuhakkav vaimueliit, siis sama juhtus ka Eestis. Siberisse saadeti õpetajad, pastorid, haritlased. Rahva vaim oli murtud ning edasi sai massi hoida kuulekana hirmu abil. Hirmu toitsid eelnevad kogemused, mis kellegi lähedastega olid juhtunud. Tulles tagasi filmi juurde, siis ka siin oli vaja mitte ainult mässajat karistada, vaid ka olla teistele õpetuseks ja hirmutuseks. Alatuim ja lootust ära võtvaim asi oli see, kui murti inimese vaim. See, kes varem oli olnud särav isikus, muudeti elutuks tombuks, kes vaid vegeteeris. See oli patsientide jaoks karmim õppetund, kui lihtsalt McMurphyt karistada. Nüüd oli see ,,elav
Kuid kas see oli õige valik? Kas linnas oli tõesti midagi sellist,mis võis olla parem kui maal? Mis tõmbas inimesi linna poole? Keskaegsed linnad tekkisid enamasti jõesuudme, silla või koolmekoha juurde,soodasse sadamapaika. Samuti ka sinna, kus oli rohkesti kaubateede sõlmepunktid. Linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht. Linna ei saa areneda ilma talupojadeta,kuna viimased olid need, kes linlasi toitsid. Näiteks kaupmehed ostsid talupoegadelt erinevad tooteid ning said neid edasi teistesse riikidesse viia.Talupoegadega sai linn täiendada oma elanikkonna. Elanikkond moodustad linna kodanikkonna, kuid kõik ei saanud olla kodanikud. Kodanikuks sai siis, kui oldi pärit seaduslikult abielust või siis teatud aja linnas elanud. Selleks ajaks oli 1 aasta ja 1 päev.See seadus kehtis enamasti sunnimaistele talupoegadele,kes tahtsid saada isiklikult vabaks
Samuti oli seal palju sotsiaalseid pingeid ja raha omas suurt tähtsust. Paljud perekonnad olid sunnitud elama koos ühes majas, kuna inimesed ei mahtunud enam linnamüüridesse ära. Seepärast hakati maju ehitama ka linnamüüridest väljapoole, kus neid kaitses ainult puittara. Talupoegade suure sissevoolu tõttu hakkas maal rahva hulk vähenema. Kuid linn ei saanud areneda ilma talupoegadeta. Olid ju nemad need, kes linlasi toitsid ning kellelt saaki saadi. Samuti soodustas linlaste ninapidi koos elamine ebasanitaarseid tingimusi. Levisid mitmed haigused ning epideemiate likvideerimiseks oli palju raha vaja. Minu arvates ei olnud talupoegadel kuigi kasulik linna elama suunduda. Põhjuseid on mitmeid. Esiteks, paljud talupojad jäid sama vaeseks ja nad ei pruukinud omale kodanikuõigust üldse saadagi. Kodanikuõiguste puudumisel polnud ka suuri võimalusi midagi linnas korda saata. Samuti ei levinud maal
paidesse ja pandi kohtu alla ja tembeldati halbadeks ning tapeti.koguneti suursõjamäele ja apluti abi ka soomelt aga nad ei jõudnud appi,200ks aastaks oli ülestõusu korraldamise isu kadunu,paljud talud olid tühjad ja maha jäetud ,eestlased tahtsid saavutada vabaduse,eestlastel on see vabaduse ahnus koguaeg sees. RISTIUSK(12) Ordud ja kloostrid- Tsitertslased-osalesid aktiivselt misjoneerimisel,rajasid kloostrid padisele ja kärknasse,tugevalt kindlustatud,,nad elasid lihsat elu ja toitsid ennast ise,ehitasid esimesed vesiveskid,talupojad annetasid raha ja seetõttu tuli ka usuelu allakäik,aristokraatliku loomuga jaja võtis vastu üksnes aadlikke. kerjusmungaordud-dominiiklased jäid ankrusse tallinna ja tartu-frantsisklased viljandise,tartusse ja viljandisse. nad püüdlesid suuremale avastusele nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine.õpetasid rahvast ja panid sellele rõhku,avatud eelkõige linnlastele.
Lisaks eelmainitule on ta ka väga ilus, mis ei jää enamikele just mitte märkamatuks. Nagu teistelegi, jääb Dorian silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes on pigem kinninsema iseloomuga ning omaettehoidev kunstnik. Esmasel kohtumisel avastas Basil Dorianis selle ,,miski", mille tõttu kunstnik peategeleasse kirglikult armub. Basil palub, kas Dorian lubaks teha endast portree sellest sai meistriteos. Basil'i meelitused ja sõnad toitsid aina Doriani, mille tõttu noormehe enesehinnang tõusis muudkui kõrgemale. Kunstnik on maalides üha rohkem Graysse kiindunud ning tahaks teda ainult endale hoida, kuid kunstniku sõber, Henry Wotton, kes on väga jõukas, sooviks osta endale Doriani protree ning ühtlasi ka tutvuda temaga. Mõistagi ei ole autorile meeltmööda Doriani tutvustamine, sest eelkõige muretseb ta noormehe rikkumatuse pärast. Paraku läheb kõik nii nagu elus minema pidi
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia)
Vaaraod abiellusid tihti ka oma õdede või poolõdedega. Sageli omasid vaaraode abikaasad arvestatavat mõju riigiasjade ajamisel ning tuli ette juhuseid, kus naised tõusid valitsejatena ka riigi etteotsa. Millised ühiskonnaklassid olid Egiptuses? Vaarao Kõrgem ametkond keskmise ja alamastme ametnikud lihtrahvas orjad Kirjelda elu Sumeri linnriikides. Millega tegelesid preestrid? Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamise ja sõnastamisega. Samuti toitsid nad templites jumalakujusi ja riietasid neid. Mille poolest oli tuntud Sargon II ? assüüri kuningas, julm ja sõjakas. Millist olulist sündmust, tegu omistatakse Menesele? Ühendas alam ja ülem egiptuse.
Selleks püütakse metsikud pandad kinni ning pannakse neile kaela rihmad, millesse on paigutatud miniatuurne raadiosaatja. Raadiosaatja kaudu saabuvad signaalid võetakse vastu vastuvõtja antenni abil. Hetkel üritavad teadlased ennetada bambusmetsade hävimist, mis võib lõppkokkuvõttes viia paljude pandade nälgasuremiseni, nagu see juhtus 1975. aastal, kui raiuti maha massiliselt pandade asualal paiknevaid bambustihnikud. Edusakkuks oli ka vabatahtlike patrullide organiseerimine, kes toitsid nälgivaid pandasid. Veelgi suuremaks õnnestumiseks võib pidada pandade elutsemispaikadesse erinevate bambuseliikide istutamist, mis ei õitse üheaegselt. See võimaldab pandadel toitu leida igal aastaajal. Teiseks suureks eesmärgiks on suure panda arvukuse languse peatamine ning tulevikus nende arvukuse suurendamine. Üksteisest eraldatud reservaadid, milles pandad elavad, on kavas omavahel ühendada nn. bambuskoridoride süsteemiga bambusega ümbritsetud taimevööndiga
Kõige levinum ilmikute liik oli talupoeg. Talupoja eristas linnakodanikust ja käsitöölisest see, et ta oli tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ja loomulik ühiskondlik struktuur. Talupoegi iseloomustas püüe oma suurema isikuvabaduse poole. Ta soovis andamite ja loonusrendi kergendamist, vabadust elukaaslase valikul ja mõisa põllul tööpäevade kaotamist. Talupojad, töötav klass, nad toitsid ära kaks ühiskonnakihti. See oli harmooniline vastastikune abi, kus töötegijaid hinnati ideoloogias, kuid mitte reaalsuses. Kolmekomponendiga skeem oli võrdne, aga tegelikult olid talupojad allahinnatud ja ühiskonnas oli sotsiaalne ebavõrdlus. Sellel ajastul ei väärtustatud tööd ja töölisi. Näiteks ilmalikud ja kiriklikud isandad lasid kullaseppadel teha väärismetallist esemeid, mida nad vajaduse korral üles sulatasid, arvestamata kunstniku või
Räägitakse, et rahumeelseks elamiseks on vaja teadmist, et pangaarvel või sukasääres on piisavalt raha, et koonerdamata üle elada kuus kuud. Raskolnikov aga andis oma viimased kopikad enamasti tundmatuile inimestele leivarahaks. Ta ei hoolitsenud enda eest mitte põrmugi, isegi mitte siis, kui hooletu suhtumine oma tervisesse ta krooniliselt haigeks tegi. Ta pidas vist tervishoidugi liiga madalaks ja materiaalseks, kuna väikekodanlased olid need, kes oma kehi hoolega toitsid ja pesid. Raskolnikovile tundus nii õilis filosofeerida ja külmetada, üksi olla ja nälgida. Selles mõttes olid tema prioriteedid täiesti paigast nihutatud, sest tegelikult peaks üks valgustatud vaimuinimene end sel määral terve ja tugevana hoidma, et maised mured tema tööd ei segaks. Raskolnikov polnud ei üks ega teine, ei munk ega haritlane, kerjus ega vandersell. Ta oli masohhist, isepäine ja turtsakas enesepiinaja. Mõnes masendushoos välgatas talle, et ta ei tee midagi
Kr. geograaf. olud,nende mõju tsivilisatsioonile.Mägine-mäed ei võimaldanud luua ühtset riiki, suhtlemine oli raskendatud. Meri-kaubavahetus kr. siseselt ja naabermaadega, see piirkond koloniseeriti, kolooniad toitsid kreekat.Ajalooperioodid(1-ÜK iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat.
Pandade jälgimine on äärmiselt keeruline, kuna nad elavad raskesti ligipääsetavatel aladel, näiteks võssakasvanud jäärakutes. Lisaks sellele raskendab uurimusrühmade tööd pandade kartlikkus Hetkel üritavad teadlased ennetada bambusmetsade hävimist, mis võib lõppkokkuvõttes viia paljude pandade nälgasuremiseni, nagu see juhtus 1975. aastal, kui raiuti maha massiliselt pandade asualal paiknevaid bambustihnikud. Edukas oli ka vabatahtlike patrullide organiseerimine, kes toitsid nälgivaid pandasid. Veelgi suuremaks õnnestumiseks võib pidada pandade elutsemispaikadesse erinevate bambuseliikide istutamist, mis ei õitse üheaegselt. See võimaldab pandadel toitu leida igal aastaajal. Teiseks suureks eesmärgiks on suure panda arvukuse languse peatamine ning tulevikus nende arvukuse suurendamine. Üksteisest eraldatud reservaadid, milles pandad elavad, on kavas omavahel ühendada nn. bambuskoridoride süsteemiga bambusega ümbritsetud taimevööndiga
TAGAJÄRJED: * Kodusõjas saavutasid võidu enamlased ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. * Tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. aastatel 1917-1923 13 miljonit). * Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja tulemuseks nälg. Välismaised heategevusorganisatsioonid toitsid umbes 10 milj. inimest. * Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. MIKS KOMMUNISTID VÕITSID * Valgete lüüa saamise põhjuseks oli nende endi vead * Tegevuse koordineerimatus, mis võimalad Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa * Enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada * Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemaid raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada
Oma töödes kasutasid nad poolvääriskive ja kulda, mida saadi kõrbekaevandusdest. Templid. Paljud vaaraod lasid ehitada iseenda ja jumalate auks suuri templeid. Mõned templid kuulusid vaaraode hauakambrite juurde, nad püstitati eraldi kohtadesse või teiste ehitiste juurde, nagu Karnakis. Templites sooritasid preestrid iga päev pühi rituaale, millega austati jumalaid, kes olid esindatud kullast kujudena. Preestrid pesid, riietasid ja toitsid jumalaid pimedates ning salapärastes pühamutes. Pühamu on altar, kus hoiti jumalate kujusid. Templites asusid suured skulptuurid, võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad, käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Templid olid ehitatud kivist ning kindla põhiplaani järgi. Templi juurde viis sfinksidega ääristatud tee, kiviväravad olid kaunistatud üle kümne meetri suuruste vaarao kujudega. Siseõu oli ümbritsetud sammaskäiguga. Sambaid on teada viit tüüpi.
Üsna hiljutise ajani valmistati sellest telliseid, mis ainult päikese käes kuivanuna ei olnud kaugeltki nii vastupidavad kui põletatud tellis või kivi - arheoloogilisest perspiktiivist kurb tõsiasi. Püramiidilinna taevaelanikkond pidi aga leppima ülejäännud ligikaudu 400 elamuga, mille 40 - 70m2 suurune pindala annab märku, kui suur sotsiaalne klassivahe lahutas neid villaelanikest. Eliidil oli pealekauba spetsiaalsed üle 300 m2 suurused väljasalved. Selline maht näitab, et need toitsid kogu elanikkonda või vähemalt üsna suurt osa sellest. Niisis näitab, et need majad ei täitnud üksnes eluaseme funktsiooni, vaid seal asusid ka mõned püramiidilinna haldusosakonnad ja varustuskeskus. Uue riigi arhitektuur avaldub suhteliselt kõige paremini. Põhiplaanid on enamasti standartsed ja jagunevad Uuele riigile iseloomulikult kolmeks: esik või koridor viis elutuppa, kus mõnikord asus ka madal tellistest ehitatud magamisnurk. Tagaosas oli köök ja sahver
Imperaatori vanem poeg päris trooni sageli üsna noores eas, kui vananev valitseja astus kõrvale ja pühendus palvetele. Seisustest üks kõrgemaid oli sõdalaste samuraide seisus. Nemad kontrollisid kõiki teisi ja neile kuulus mitmeid privileege, näiteks tohtisid nad kanda kahte mõõka. Samas olid samuraid kohustatud kõikidele teistele eeskujuks olema, elama kindlate reeglite järgi ning mitte lubama endale mingeid liialdusi. Järgmine seisus oli talupojaseisus. Talupojad toitsid kõiki ülejäänud seisusi. Kuigi talupojaseisuse väärikusest ja vajalikkusest räägiti palju, oli talupoja tegelik olukord raske. Kehtis palju piiranguid, talupojad ei tohtinud oma majapidamist maha jätta, ükskõik kui raske neil ka oli. Enamasti elasid nad vaesuses. Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaupmehed. Kaupmeeste kohta kehtis arvamus, et nad ise ei tooda midagi, vaid elavad üksnes rikastumise nimel
karuhänd, pärispääsuke. Pesa ehitab suitsupääsuke lauta, rehe alla, kuuri või lihtsalt räästa alla. Pesa kujutab pealt lahtist poolkera. Pääsuke on ilus, uhke ja rõõmus lind. Ilus ja uhke on juba tema välimus. Meenutage, kui kaunilt, kiirelt ja sujuvalt ta lendab. Tunnis võib ta läbida sada kakskümmend kilomeetrit.Julge on suitsupääsuke ka. Sel suvel jälgisin pääsupaari, kes oli oma kodu ehitanud Laulasmaa bussipaviljoni. Inimesi nad ei peljanud. Aina lendasid ja toitsid poegi. Ligi kolmsada korda päevas tuleb lennata toidu järele ja jälle pessa.Suitsupääsuke armastab laulda. Laulab ta läbi suve, ikka midli-madli-kudli-kadli… Või hoopis nii: tegin püksid, tegin püksid, kaks reit korraga, tõmbasin katki kä-kärr! Juba kaugetel aegadel peeti pääsukest õnnelinnuks. Oleks tore, kui igas maakodus elaks oma pääsupaar. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võin öelda, et Eesti rahvussümboolika on väga huvitav. Kõik
tegevusest, kes kavatsesid ,,õõnestada nõukogude korda". /.../ Juunis 1929 kuulutas valitsus välja Nõukogude ühiskonna uue faasi: ülemineku massilisele kollektiviseerimisele. /.../ Surve talupoegadele tugevnes, kohalikud parteiorganisatsioonid võistlesid innukuses uute kollektiviseerimisrekordite püstitamisel."24 Sundkollektiviseerimise ja kulakutejahi tõttu kannatada saanud inimeste hulk oli väga suur. Kulakud toitsid Stalini töölaagrite süsteemi. Talupoegade vastupanu tuli murda jõuga. ,,Üle kahe miljoni küüditatud talupoja, neist 1 800 000 ainuüksi aastatel 1930 1931, kuus miljonit nälga surnut, sajad tuhanded küüditamisel surnud need arvud annavad edasi inimliku tragöödia mõõtmeid, mida kujutas endast see ,,suur murrang" talupoegade suhtes." 25 ,,1. Jaanuaril 1932 toimunud ametliku rahvaloenduse andmetel oli aastail 1930 1931 välja
Suurenes sõltuvus maavaldajatest, orjad ja talupojad olid sulandunud üheks klassiks. Anti end mõne võimsa üliku käe alla, maatükki hariti nüüd rentnikuna ja pidi andamit tasuma. Läänistamisel kuulusid maatüki juurde ka talupojad, kujunes sõltuva talupoegkond. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust keelati neil maalt lahkumine. Nad muudeti sunnimaiseks. Vaimulikud kõigi eest palvetajad Sõjamehed kõigi kaitsjad Töötegija toitsid kõiki 5. Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? Elatuti peamiselt põlluharimisest, klassifitseerimist ei olnud. Enamus vabad inimesed, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed e bondid. Kogukonna ühisasju otsustati tingidel ja maakondade asju alltingidel. Ülikuseisuses bondide seast valiti kongulid, kellest tähtsamad said maakondade ja liitude juhiks. I at suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Järk-järgult kujunes välja regulaarsete
Berganza ei suutnud seal nende valetajatega elada ja jooksis sealt minema. Ta jõudis ühe pereni ja elas nendega, alguses oli lihtsalt aias tubli kaitsja ja sai normaalselt süüa. Vahepeal lasi omanik ta lahti ka ja lubas ta ringi joosta. Ja ükskord, kui lapsed ülikooli minnes oma mapi maha unustasid, siis Berganza jooksis sellega neile kooli järele ja andis selle neile üle ja kõik lapsed olid tast üli vaimustunud ja ta hakkas seal igapäev käima, lapsed toitsid teda ja mängisid temaga, ta ütles, et elas tõelist tudengi elu. Aga üks päev õppejõud keelasid tal sinna tulla, kuna arvasid, et õpilased ei keskendu enam nii palju õppimisele ja Berganza pandi koduaias ketti jälle. Neegritarteenija käis teda aeg ajalt kehvalt toitmas. Aga kuna neegritar oli armunud mingisse neegrisse ja igal õhtul tema juurde hiilis, siis ta viis Berganzale toitu selle eest, et ta vaikiks. Mitu ööd oli juba niimoodi kestnud,
Ernst Enno sündis 8. juunil (vkj 27. mail) 1875. aastal Tartumaal, Rannu kihelkonnas Valguta vallas. 1884. aastal ostis ta isa Rõngu vallas metsataguse Soosaare talu, millest sai Ernst Enno lapsepõlvekodu ja mis hiljem oluliselt mõjutas tema loomingut, milles kajastus koduigatsus ja kadunud kodu sümbol. Enno oli väga kiindunud loodusesse ja kodukohta, pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, krattidest, kodukäijatest, kaarnakivist jms toitsid lapsepõlves tema kujutlusvõimet. Esimese maailmasõja aastail müüsid vanemad talu ja see oli Enno jaoks suur kaotus. Pilt 9 Soosaare talu (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt A-72-14) Ernst Enno õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Reaalkoolis, kuna Enno ei olnud matemaatikas just väga tugev, siis ei olnud tal võimalik astuda Tartu ülikooli ning selle asemel asub ta õppima Riia Polütehnikumi kaubandusteaduse osakonda
korrusele, kus Kalju istus, sõi võileibu ja nentis ajalehest presidendi vastuvõtul tehtud ajakirjanike pilte uurides, et küll sellel Juhan Partsi naisel on ikka ilus kleit, aga ikka on ta millegipärast mossis näoga. Ka Paula valmistas endale paar võileiba ja ühines Kaljuga. Nad lugesid koos ajalehte nagu ikka igal hommikul. Ainus asi, mis neid vanakesi muretsema pani, oli Eestile lähenev linnugripp, sest nende aia peal oli kombeks ringi joosta pardiperel, keda vanainimesed toitsid. Seega hakkasid Paula ja Kalju muretsema, et kas on ikka ohutu neid edasi toita. Kui hommikusöök söödud, tuli pensionäridele külla nende poeg. Paula oli selle üle rõõmus ja pakkus Kulnole nagu tavaliselt süüa, nimelt mune singiga. Kulno hakkas isukalt sööma. Söömise käigus jutustas Kulno oma murest, mille tõttu ta oli emale ja isale külla tulnud. Noorte üürikorter oli üles öeldud ja vaesekestel polnud kuskile mujale elama minna, kui mehe vanemate juurde. Paula
korrusele, kus Kalju istus, sõi võileibu ja nentis ajalehest presidendi vastuvõtul tehtud ajakirjanike pilte uurides, et küll sellel Juhan Partsi naisel on ikka ilus kleit, aga ikka on ta millegipärast mossis näoga. Ka Paula valmistas endale paar võileiba ja ühines Kaljuga. Nad lugesid koos ajalehte nagu ikka igal hommikul. Ainus asi, mis neid vanakesi muretsema pani, oli Eestile lähenev linnugripp, sest nende aia peal oli kombeks ringi joosta pardiperel, keda vanainimesed toitsid. Seega hakkasid Paula ja Kalju muretsema, et kas on ikka ohutu neid edasi toita. Kui hommikusöök söödud, tuli pensionäridele külla nende poeg. Paula oli selle üle rõõmus ja pakkus Kulnole nagu tavaliselt süüa, nimelt mune singiga. Kulno hakkas isukalt sööma. Söömise käigus jutustas Kulno oma murest, mille tõttu ta oli emale ja isale külla tulnud. Noorte üürikorter oli üles öeldud ja vaesekestel polnud kuskile mujale elama minna, kui mehe vanemate juurde. Paula
rohkem investeerida, lootes, et nad saavad selle kasumiga tagasi. 1929. aasta augustiks laenasid börsimaaklerid rutiinselt väikeinvestoritele rohkem kui kaks kolmandikku aktsiate nimiväärtusest, mida nad ostsid. Üle 8,5 miljardi dollari oli laenudena liikvel. Laenusid oli rohkem kui oli sularaha tol ajal Ameerikas. (Wall...) Tõusvad aktsiahinnad innustasid inimesi rohkem investeerida ; inimesed lootsid, et aktsiahinnad tõusevad veelgi. Spekulatsioonid toitsid edasisi tõuse ja lõid majandusliku mulli. Marginaalostude pärast oleksid investorid kaotanud suuri summasid, kui turud oleksid langenud – või poleks suutnud piisavalt kiiresti areneda. S&P Composite aktsiate hinna ja tulu suhe oli 32,6 1929. aasta septembris, mis on selgelt üle ajalooliste normide. (Wall...) 1929. aasta alguseks oli 250 miljonit vakka nisu valmis laiali saatmiseks. Maiks oli seda Mississippi Valley’s 560 miljonit vakka
surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia Kui vaarao suri, kuulutati välja seitsekümmend päeva kestev lein. Templid suleti, jumalatele ei ohverdatud, pidustusi ei toimunud. Kogu leinaaja jooksul ei joonud egiptlased veini, ei söönud liha ega nisuleiba. Nad toitsid end ainult musta leiva ja veega. Neil päevil ei käinud nad suplemas ja pesid end vaevalt. Mehed lasid juuksed ja habemed pikaks kasvada, naised ei kamminud juukseid, ei värvinud silmi, nägu ega käsi. Endale tuhka pähe raputanud meeste- ja naistesalgad uitasid kaebelaule lauldes mööda linna ning ülistasid vaarao heategusid. Enne kuningliku koonlu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli
Ka oma pesu pesti Niiluses. See tegevus oli Vanas-Egiptuses aga usaldatud meestele, oli ju oht langeda krokodilli saagiks. Egiptlaste põhitoiduks oli kala, mida püüti kas harpuuni, kahva või hoopis papüüruse kiududest valmistatud võrguga. Papüürus, mis kasvas jõe soistel kallastel koos lootosega, oli ka materjaliks paatide meisterdamisel. Just need soised alad olid lindude meelispaigaks. Igal aastal toitsid mägede tulvaveed Niiluse lisajõgesid, mis põhjustas üleujutuse. Jõgi oli aga ka oluline aastaaegade määramisel. Esimene aastaaeg kestis märtsist juunini, mida nimetati põuaperioodiks või viljakoristusajaks. Liiv tungi majadesse, riietesse ja krigises hamba all. Teine aastaaeg(juulist oktoobrini) oli üleujutuste aeg. Ilma jahenes. Puhta vee ja aeglase jooksuga jõest sai kiirevooluline, algul rohekassogase hiljem mudast punase veega jõgi. Egiptus kattus rohelusega. Peeti
kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. · Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise
1. Kodusõjas saavutasid võidu ja võimule jäid punased e bolsevikud (kommunistid) 2. Tohutud inimkaotused (koos I ms-ga hukkus 20 miljonit inimest; sh 1917-1923 13 miljonit) 3. Majanduslik kaos: o tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele o 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg: nälga suri ca 4 miljonit inimest rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat); suruti maha II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nep-iga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism)
Seega oli keskaeg tõeliseks murranguajaks Eesti kultuuriloos! Rahvakultuuri muutumisele oli suur mõju kirikul, seda nii ristiusu kui ka hariduse vahendajana. Vaimulikud olid kirjutamis- ja lugemisoskusega, mida valitseva aadli kohta paraku alati ütelda ei saanud. Teine uute nähtuste tähtis vahendaja rahvakultuuri seisukohalt oli linn oma käsitööga. Linnad kujutasid endast (kõrg)kultuuri koldeid, mida seal elavad üksikud talupojad justkui ,,toitsid". Keskaja jooksul võeti seega omaks väga suur hulk erinevaid uuendusi, millest osa liideti omaenese varasema rahvakultuuriga. Kiriku ja kloostrite vahendusel saadi osa kirjakultuurist. Pikemas perspektiivis oli kõige olulisem see, et Eesti kultuuriruum liideti lääneliku kultuuriga Euroopa südamail. Suurimaid mõjutusi saadi Saksa kultuuriruumist. 3. Reformatsioon 16. sajandil Reformatsioon hakkas Eestis levima 16. sajandil, tuues endaga kaasa mitmeid kultuurilisi
ROMAANI KUNST (10.-12. saj) Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas
Sfinksid ei asunud üksikute püramiidide juures vaid surnute linnas Chefreni püramiidi ees. Sfinks on kuni 20 meetrit kõrge ja 73 meetrit pikk. Uue riigi ajal pidasid Vanad egiptlased sfinksi on päikese jumal Horemahetiks mis tähendab Horos on silmapiiril. TEMPLID Egiptuse templid olid pühendatud ühele või mitmele jumalale või jumalannale. Neis sooritasid preestrid iga päev pühi rituaale, millega austati jumalaid kes olid esindatud kullast kujudena. Preestrid pesid toitsid ja riietasid jumalaid pimedates ning salapärastes pühamutes. Pühamu ei olnud koht kuhu lihtrahvas oleks saanud lihtsalt sisse minna ja jumalat teenida. Lihtrahvas nägi jumalaid üksnes eriliste pühade ajal. TEMPLI SISEMUS Templi peaväravat nimetati pülooniks ja sealtkaudu pääses siseõuele. Sellele järgnes paljude kaunilt välja raiutud sammastega saal ehk hüpostüül. Jumalakuju sisaldav pühamu poole minnes tõusis põrand aina kõrgemale ja seinad nihkusid aina koomale.
............................................................... lk.12 Sissejuhatus Võrtsjärv on suurim tervenisti Eesti territooriumil olev järv. Võrtsjärve kujunemisel eristatakse nelja arenguetappi: Jää Võrtsjärv: Võrtsjärve madalikul hakkas lausaline jääkate lagunema ligikaudu 12 500 14 C aastat tagasi. Tekkisid eeldused liiva, aleuriidi ja viirsavide settimiseks. Jää-Võrtsjärve staadium ongi meil määratletud setete alusel. Järve toitsid, aga ka kammitsesid Sakala ja Otepää kõrgustikul paiknenud jääväljad. Jää-Võrtsjärv oli Pärnu madalikul ja Peipsi nõos paiknenud jääpaisjärvede vaheliseks ühendusteeks ja tema veetase olenes nii idas, kui ka läänes toimunud muutustest (Orviku, 1973). Ajapikku katkes aga ühendus Peipsis olnud jääpaisjärvega. Ürg-Võrtsjärv esines enam-vähem ühel ajal Balti jääpaisjärvega (Hausen, 1913). Selleks
indiviidid tulevikus lähtuvad. Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu. Meditsiiniline mudel On olemas ,,normaalsuse universaalne teooria". Ebanormaalsus on seotud ,,pahade inimeste" olemasoluga (vaimne puue, ebapiisav haridus, vähene sotsialiseerumine vms) Nimetatud patoloogiad on probleemiks, sest nad õõnestavad moraalset korda Absolutistlik lähenemine Tähelepanu ühiskondlikel tingimustel, mis toitsid sotsiaalseid probleeme (migratsioon, urbanisatsioon, industrialiseerumine). Uuriti nn sotsiaalseid areaale (linnaosad, kus oli kõrge rändeaktiivsus, kriminaalsus vms) Tänapäevased hälbimise uuringud R.Merton ´i sotsiaalse pinge/nihke (social strain) teooria. Ühiskond püstitab ülesanded ja annab vahendis selle eesmärgi täitmiseks. Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks võtnud eesmärgid, kuid neil pole ressursse nende saavutamiseks Sildistamise teooria
I Kodusõja tagajärjed: 1) Kodusõjas saavutasid võidu ja võimule jäid punased e bolsevikud (kommunistid) 2) tohutud inimkaotused (koos I ms-ga hukkus 20 miljonit inimest; sh 1917-1923 13 miljonit) 3) majanduslik kaos: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg nälga suri ca 4 miljonit inimest rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat); suruti maha II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nepiga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism) · talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada
aladel, üks Pürenee poolsaarel näiteks, ühes nendest inimesed kõnelesid soome-ugri keelt. Kui jääaeg lõppes, siis soome-ugri keeli kõnelevad inimesed liikusid põhja suunas ja asustati laialdased territooriumid Euroopas. Mõne aja pärast toimud nendele aladele uus sisseränne karjakasvatajate ja põlluharijate poolt. Nemad kõnelesid indo-euroopa keeli. Toimus keelevahetus, sest sissetulnute keel oli prestiizem, sest neil olid oskused, mis toitsid inimesed paremini ära, aga teatud piirkonnast alades põlluharimine ja karjaksvatus nii oluline polnud, tuli tegelda ka küttimise, koriluse ja kalapüügiga, seal sellist keelevahetust ei toimunud, see piir nende kahe vahel läks kuskil Daugava jõe äärest. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Tema varasemast poolest on suhteliselt vähe andmeid, sest Eestis ei leidu pronksi koostisosi tina ega vaske, on pronksiaja algus paigutatud 1800eKr aastasse
jalategu (ainult mees). Lepingutes, mis mõisniku ja talupoja vahel sõlmitud, oli kirjas mitu rakme- ja jalapäeva tuleb nädalas teha (nt 10 rakmepäeva tähendab 5 päeval 2 meest). Enamasti saadeti talust täisealine perepoeg, kui neid polnud, pidi talu endale palkama teolised ehk teovaimud. Peamiselt tegeleti taludes teraviljakasvatusega, eeskätt oder ja rukis. Saagikus polnud väga kõrge, 3-4 seemet (1 külvad, 3-4 saad asemele). Need siiski toitsid siinsed elanikud ära ja suudeti ka välja vedada, Eesti oli Rootsi riigi viljaait, sest Rootsi alad ei suutnud oma elanikkonda ära toita teraviljaga. Talupõllud olid tavaliselt paremini väetatud, sest seal peeti loomi. 1643 EM uuendatud maakorraldus, 1668 LM Clas Totti maapolitseikorraldus, need mõlemad rõhutasid, et talupoeg on sunnismaine ja et nad on allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule. Rootsi ja Soome talupojad sunnismaised polnud, piirkonniti nende olukord erinev
sakslasi oli haaranud ostlemisgullus. Tema kõrval teine frankfurdi koolkonna tegelane- H.MARCUSE- 1898-1979 Samuti juudisoost. Tema vaateid mõjutas froidism ehk psühhoanalüüs. Tema leidis, et tegelikult kaasaegne ühiskond on muutunud inimeste tungide allasurumise süsteemiks. Teiseks kaasaegne ühiskond toodab ühemõõtmelisi inimesi. Ja seetõttu tuleb luua parem ühiskond. 50-60ndatel läänes süvenes kriitilisus. Kriitilisus toetus samal ajal ka NL-s toimunud protsessidele. (need toitsid seda kriitilisust). 1)Stalini kriitika- 2) Teaduse saavutused (edu kosmose vallas) 3) reformid NL-s (majanduse reformid Need jätsid hea mulje NL-st. MEF- materiaalse ergutuse fond, hakati preemiat maksma. SKUF(SAF)- sotsiaal-kultuuriliste ürituste fond(sotsiaalse arengu fond)' TAF tootmise arendamise fond Etevõte sai oma vahenditega hankida täiendavaid masinaid ja seadmeid. Varustaja oli oluline töötaja. Toimus juhtimise detsentraliseerimine.
sakslasi oli haaranud ostlemisgullus. Tema kõrval teine frankfurdi koolkonna tegelane- H.MARCUSE- 1898-1979 Samuti juudisoost. Tema vaateid mõjutas froidism ehk psühhoanalüüs. Tema leidis, et tegelikult kaasaegne ühiskond on muutunud inimeste tungide allasurumise süsteemiks. Teiseks kaasaegne ühiskond toodab ühemõõtmelisi inimesi. Ja seetõttu tuleb luua parem ühiskond. 50-60ndatel läänes süvenes kriitilisus. Kriitilisus toetus samal ajal ka NL-s toimunud protsessidele. (need toitsid seda kriitilisust). 1)Stalini kriitika- 2) Teaduse saavutused (edu kosmose vallas) 3) reformid NL-s (majanduse reformid Need jätsid hea mulje NL-st. MEF- materiaalse ergutuse fond, hakati preemiat maksma. SKUF(SAF)- sotsiaal-kultuuriliste ürituste fond(sotsiaalse arengu fond)’ TAF tootmise arendamise fond Etevõte sai oma vahenditega hankida täiendavaid masinaid ja seadmeid. Varustaja oli oluline töötaja. Toimus juhtimise detsentraliseerimine.
kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest). Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele, 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest ning välismaised abiorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti enamlaste poolt kirikuvarad. Kodusõja aastatel 1918 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: · toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus
Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest). Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele, 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest ning välismaised abiorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti enamlaste poolt kirikuvarad. Kodusõja aastatel 1918 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: - toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile
Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajalugu mõjutanud tegurid. V. Kljutsevski järgi on vene rahva elukorraldust ja rahvuslikku iseloomu mõjutanud kolm tegurit: Mets, Stepp ja Jõed. Metsast saadi enamus ehitustöödeks vajalik materjal, küte, talvine keha ja jalakate aga ka vaik, mesi jne. Mets pakkus ka kaitset sissetungijate eest kuid samas kardeti ka metsa(vaimud, libahndid). Jõed toitsid kaladega ja olid sageli ainsaks ühendusteeks. Stepp aga oli sageli rüüsteretkede ja kallalaetungide lähtepunktiks. Ühesõnaga geopoiliitisest vaatepunktist mõjutasid venemaa ajalugu: väga suur, aga hõredalt asutatud territoorium, looduslikult raskesti kaitstavad piirid, pikaajaline ligipääsu puudumine merele, mis takistas merekaubanduse arengut ja poliitilist-majanduslike ja kultuurilisi kontakte euroopaga. See kõik
kohustus-lik. Perekonnas valitses range hierarhia. Pere vaieldamatu liider oli isa. Kõige kõrgem seisus oli alati imperaatoril koos oma õukonnaga, ehkki tal vahepeal pikka aega tegelik võim puudus. Seisustest üks kõrgemaid oli sõdalaste- samuraide- seisus. Nemad kontrollisid kõiki teisi ja neile kuulus mitmeid privileege, näiteks tohtisid ainult samuraid kanda kahte mõõka. Järgmine seisus oli talupojaseisus. Talupojad toitsid kõiki ülejäänud seisusi ja rikkust mõõdetigi riisikogustega valdaja põllult. Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaup- mehed. Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudis suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumust. Õukondlased tegelesid peenelt läbi mõeldud aja surnuks- löömisega: korraldasid kirjanduslikke dispuute ja võistlusi, luulevõistlusi, tegelesid lille-
kohustus-lik. Perekonnas valitses range hierarhia. Pere vaieldamatu liider oli isa. Kõige kõrgem seisus oli alati imperaatoril koos oma õukonnaga, ehkki tal vahepeal pikka aega tegelik võim puudus. Seisustest üks kõrgemaid oli sõdalaste- samuraide- seisus. Nemad kontrollisid kõiki teisi ja neile kuulus mitmeid privileege, näiteks tohtisid ainult samuraid kanda kahte mõõka. Järgmine seisus oli talupojaseisus. Talupojad toitsid kõiki ülejäänud seisusi ja rikkust mõõdetigi riisikogustega valdaja põllult. Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaup- mehed. Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudis suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumust. Õukondlased tegelesid peenelt läbi mõeldud aja surnuks- löömisega: korraldasid kirjanduslikke dispuute ja võistlusi, luulevõistlusi, tegelesid lille-
piirata, karjatada ja ära kasutada, aga kui rohi tema tarandikus läks kõdunema või tema istutatud taimede vili hävis, ilma et seda oleks kokku kogutud ja säilitatud, siis võis seda osa maast, hoolimata tarast selle ümber, ikkagi võtta kui asustamata maad, mis võis saada ükskõik kelle omandiks. Niimoodi võttis Kain alguses nii paljumaad, kui ta suutis harida, ja tegi selle omamaaks, jättes siiski piisavalt maad Aabelile lambakarja toitmiseks; kusjuures mõned aakrid maad toitsid ära nad mõlemad. Aga kui perekonnad kasvasid ja tänu töökusele suurenes inimeste vara, laienesid koos vajaduste kasvuga ka inimeste valdused. Siiski ei olnud nende kasutataval maal kindlaksmääratud omandiõigust senikaua, kuni nad ühinesid, asusid koos elama ning hakkasid linnu ehitama. Aja möödudes nõustusid inimesed tunnistama piire oma eri territooriumite vahel, leppisid naabritega kokku piirides ning määrasid seaduste abil kindlaks samasse ühiskonda kuuluvate inimeste omandid
annaabi.ee 
