1929. aasta Wall Streeti krahh (0)

Tallinna Arte Gümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1929. AASTA  WALL  STREETI KRAHH 
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
Autor:  Sofia  Kruusalu 
12B 
 
 
 
 
 
 
 
 
2016  
SISUKORD 
 
SISUKORD................................................................................................................................ 2 
SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 
1. AJENDID  ............................................................................................................................... 4 
1.1. Must neljapäev ................................................................................................................ 4 
1.2. Kuldsed kahekümnendad ................................................................................................ 4 
2. TEKKEPÕHJUSED  .............................................................................................................. 6 
3. TAGAJÄRJED ...................................................................................................................... 7 
3.1. Suur Depressioon  ............................................................................................................ 7 
3.2. Euroopa ........................................................................................................................... 7 
3.3. Inimeste igapäevaelu ....................................................................................................... 8 
4. FRANKLIN DELANO  ROOSEVELT .................................................................................. 9 
KOKKUVÕTE ........................................................................................................................ 11 
KASUTATUD ALLIKAD ...................................................................................................... 12 
LISAD ...................................................................................................................................... 13 
Lisa 1. ................................................................................................................................... 13 
 
 
 
2 
 
SISSEJUHATUS 
 
 
Antud referaat on teemal 1929. aasta Wall Streeti krahh. Antud teema on valitud, sest 
autor tahtis teada põhjalikumalt, mis põhjustas Wall Streeti krahhi ja mis oli  selle tagajärjed. 
Kuigi  autor  teadis  pealiskaudselt,  mis  on  ülemaailmne   majanduskriis ,  tahtis  ta  teada,  mis 
sündmus selle põhjustas ning miks see mõjutas kogu maailma.  
 
Antud  referaadi  eesmärgiks  on  leida  võimalikult  palju  informatsiooni  Wall  Streeti 
krahhi kohta ning teha sellest põhjalik ülevaade referaadi näol. 
 
Referaadi algusosas antakse ülevaade, mis põhjustas Wall Streeti krahhi ning mis olid 
selle ajendid. Referaadi teises osas kirjeldatakse ülemaailmse kriisi tagajärgi nii USAs kui ka 
Euroopas. Referaadi lõpus räägitakse, kes päästis USA majanduskriisist ning kuidas see riik 
päästeti. 
 
 
3 
 
1. AJENDID 
1.1. Must neljapäev 
 
Kuigi 1929. aasta Wall Streeti börsikrahhi daatumiks loetakse 29. oktoobrit, algas see 
tegelikult juba 24. oktoobril 1929. aastal. Seda päeva nimetatakse „mustaks neljapäevaks“. Sel 
päeval langes Dow  Jones  Industrial  Average  väga järsult 11%. ( Black ...) 
 
24.  oktoobril  1929  tekkis  müügipaanika  kui   investorid   hakkasid  aru  saama,  et 
majandusbuum oli tegelikult ülepaisutatud  spekulatiivne  mull. Varuinvestorid oli hävinenus, 
sest suur hulk börsiinvestoreid püüdsid oma  aktsiaid likvideerida. (The...) 
 
Sel päeval rekordina 12,9 miljonit aktsiat kaubeldi maha, sest investorid kiirustasid, et 
päästa oma  investeeringud . Kuna paljud  pangad  olid oma raha investeerinud nig selle kaotanud, 
hakkasid pangad üksteise järel sulgema. ( Stock ...) 
1.2. Kuldsed kahekümnendad 
 
Kuldsed  kahekümnendad  oli  rikkuse  ja  liigsuse  aeg.  See  järgnes  esimesele 
maailmasõjale  ning  oli  üheks  peamiseks  ajendiks  1929.  aasta  Wall  Streeti  börsikrahhile. 
(Wall...) 
Toetudes  esimese  maailmasõjajärgsele  optimismile,  immigreerusid  paljud  Ameerika 
maaelanikud   1920ndatel  aastatel  suurematesse  linnadesse  suurtes   hulkades   lootuses  leida 
jõukamat  elu  üha  kasvavasja  laienevas  Ameerika  tööstussektoris.  Kui  Ameerika  linnad 
õitsesid,  tekitas  põllumajandussaaduste  ületootmine  laiaulatuslikku  rahalist  meeleheidet 
tootjate vahel kogu kümnendi jooksul. Seda saab süüdistada kui üht olulisimat tegurit, mis viis 
1929. aasta börsikrahhini. (Wall...) 
 
1929.-1933.  aasta  majanduskriisi  tekkele  aitas  olulisel  määral  kaasa  ka  valitsev 
majandusteooria, mida arenenud riikide poliitikud 1920. aastatel püüdsid järgida. Selle kõige 
tähtsamaks  põhimõtteks  oli seisukoht, et riik ei tohi majandusellu sekkuda; et majandus peab 
arenema  omasoodu  ja  et  igasugune  inimese-poolne  sekkumine  tekitab  majandusele  pigem 
kahju kui kasu. („Must...) 
 
Pealegi tekkis 1920. aastate majandustõusu ajal Ameerika Ühendriikides rohkesti nö. 
riiulifirmasid (need on firmad, mis on olemas vaid  paberite  järgi ja mis loodud kergeusklikelt 
ning  majanduslikus  mõttes  rumalatelt  inimestelt  raha  välja  petmiseks).  Tegutsevad  firmad 
prestiizhi hoidmise nimel aga ei avalikustanud oma  majandusnäitajaid  (kui olla aus, siis ega 
4 
 
keegi  tavakodanikest  nende  vastu  erilist huvi  ka  ei   tundnud   –  majandusbuum  oli   inimhinge  
tuleviku suhtes paraja annuse optimismi külvanud). („Must...) 
 
 
5 
 
2. TEKKEPÕHJUSED 
 
 
1920ndate  teisel  poolel  terase  tootmine,  hoonete  ehitamine,   jaekaubandus ,  autode 
registreerimine,  isegi  raudteede  ehitamine  arenesid  ja  kasvasid  rekordiliselt.  536  tootmis-  ja 
kaubandusettevõtete  kombineeritud  puhaskasum kasvas, 1929. aasta esimese kuue kuu jooksul 
kasvas  see  36,6  %  rohkem,  kui  1928.  aastal.  See  aitas  kaasa  sellele,  et  inimesed  hakkasid 
aktsiaid  ostma  ja  ettevõtetesse  investeerima.  Suur  osa   nendest   inimestest  laenasid  raha,  et 
rohkem investeerida, lootes, et nad saavad selle kasumiga tagasi. 1929. aasta augustiks laenasid 
börsimaaklerid  rutiinselt  väikeinvestoritele  rohkem  kui  kaks  kolmandikku  aktsiate 
nimiväärtusest,  mida  nad  ostsid.  Üle  8,5 miljardi  dollari  oli  laenudena  liikvel.   Laenusid   oli 
rohkem kui oli  sularaha  tol ajal Ameerikas. (Wall...) 
 
Tõusvad  aktsiahinnad  innustasid  inimesi  rohkem  investeerida  ;  inimesed   lootsid ,  et 
aktsiahinnad tõusevad veelgi. Spekulatsioonid toitsid edasisi tõuse ja lõid majandusliku mulli . 
Marginaalostude  pärast  oleksid  investorid  kaotanud  suuri  summasid,  kui   turud   oleksid 
langenud – või poleks suutnud piisavalt kiiresti areneda. S&P Composite aktsiate hinna ja tulu 
suhe oli 32,6 1929. aasta septembris, mis on selgelt üle ajalooliste normide. (Wall...) 
 
1929. aasta alguseks oli 250 miljonit vakka nisu valmis laiali saatmiseks.  Maiks  oli seda 
Mississippi  Valley ’s 560 miljonit vakka. Ületootmine tõi kaasa nii suure nisu hindade languse, 
et tootjate netosissetulek  nisust  oli väljasuremas.  Mais tuli Wall Streeti langus. Juunis 1929 
olukord oli aga pööstetud, sest mitmetes riikides tuli põud. Juulis tõusis nisu hind 97 sendilt 
1.49 dollarini  vaka  kohta. Aktsiad hakkasid jälle tõusma. (Wall...) 
 
Augustis hakkas nisu hind jälle  langema , kui Itaalias ja Prantsusmaal oli hea saak ja 
Austraalias lõppes  põuaaeg.  Aktsiahinnad  hakkasid  kiiresti langema.   Kongress   aga  hääletas 
selle  poolt,  et  anda  nisutootjatele  100  miljoni  dollarilise  leevenduspaketi,  et  nisuhinnad 
stabiliseeruksid. Oktoobriks aga hinnad langesid 1.31 dollarini vaka kohta. (Wall...) 
 
Teised  majanduslikud  baromeetrid  aeglustusid  või  isegi  kukkusid  1929.  aasta 
keskpaigaks,  sealhulgas  autode  müük,  majade  müük  ja  terase  tootmine.  Langev  kauba-  ja 
tööstustoodang mõlkis Ameerika enesekindlust ning  aktsiaturg  saavutas 3. septembril oma tipu 
ja hakkas alates sellest langema. Septembri lõpuks langes  turg  10% tipust. Müük intensiivistus 
oktoobris  ning kumineerus 24., 28. ja eriti 29. oktoobril börsikrahhiga. (Wall...) 
 
 
 
 
6 
 
3. TAGAJÄRJED 
3.1. Suur Depressioon 
 
1929.  aasta  krahh  viis  Kuldsed  kahekümnendad  ootamatule  lõpule.  Aktsiahindade 
langus  põhjustas  pankrotte  ja  raskeid  makromajanduse  probleeme,  sealhulgas  krediidi 
kokkutõmbumine,  ettevõtete  sulgemine,  töötajate  lahtilaskmise,  pankade  raskusi, 
rahapakkumise languse ja muid masendavaid majanduslikke raskusi. (Wall...) 
 
Kuigi  Wall  Streeti  krahh  ei  ole  ainuke  Suure  Depressiooni  tekitaja,  peetakse  seda 
suurimaks  mõjuavaldajaks  järgnevatele  sündumustele.  Seda  saab  peeta  aga  suurimaks 
majanduslikuks depressiooni tekitajaks. Krahhi tagajärjed on aga kohutavad peaaegu kõigile. 
See pühkis maa pealt miljardeid dollareid ja see masendas koheselt tarbimist. (Wall...) 
3.2. Euroopa 
 
1930. aastal levis Ameerikas alanud majanduskriis Euroopasse, kus eelkõige sattusid 
löögi alla nõrgema majandusega kontinendi ida- ja keskosa riigid. Kõige raskemal kujul tabas 
aga kriis Saksamaad, kus see omas ka kõige kaugemale ulatuvaid tagajärgi. 
 
Põhjus  on  üks:  Saksamaa  majandus  oli   Dawesi   plaan  alusel  väga  tihedasti  seotud 
Ameerika Ühendriikide rahandusega; kui USA sattus finantsraskustesse, siis oli loomulik, et 
eelkõige  kajastub see Saksamaal. 
 
Charles  Dawes  oli Ameerika rahandustegelane, kelle eestvedamisel töötati 1924. aastal 
välja  plaan,  mille  alusel  Saksamaa  hakkas  tasuma  reparatsioone.  Selle  plaani  tähtsamaks 
momendiks  oli,  et  Saksamaa  reparatsioonide   maksmine   seati  sõltuvusse  riigi  majandusliku 
olukorraga;  lisaks  andis  Washington  Saksamaale  suurema  laenu,  et  too  saaks  läbi  viia 
rahareformi  ja  korrastada  majanduselu.  Siit  tulenes  ka  Saksamaa  suur   sõltuvus   Ameerika 
finantsabist . 1929. aastal asendati Dawesi plaan  Youngi  plaaniga, mille põhimõtted olid samad. 
 
Majanduskriisi tingimustes kasvas Saksamaal kiiresti  tööpuudus . 1932. aasta lõpuks oli 
riigis juba 6 miljonit töötut. See asjaolu andis Adolf Hitlerile ja tema Natsionaalsotsialistlikule 
Parteile soodsa võimaluse võimule tulemiseks, mida  natsid olid juba aastaid oodanud. 
 
Osava  oraatorina  ja  rahvale  pealeminevate  (populistlike)  lubadustega  kasutas   Hitler  
töötuid selleks, et saavutada 1930. ja 1932. aasta üldvalimistel parim tulemus. 
7 
 
3.3. Inimeste igapäevaelu 
 
Wall Sreet’i börsikrahhi vahetuks tagajärjeks oli usalduse kadumine riigi majanduselu 
suhtes. Selle asemel, et investeerida, hakkasid ameeriklased nüüd senisest rohkem  sööstma – 
üle kogu Ameerika hakkasid nad raha pankadest välja võtma ja seda kodus hoidma. („Must...) 
Tagajärjeks  oli  pankade  pankrotistumine,  mis  omakorda  tekitas  majanduses 
ahelreaktsiooni – laostusid ettevõtted, kasvas tööpuudus ja langes inimeste elatustase. 1933. 
aastaks oli Ameerika Ühendriikides ligi 13 miljonit töötut. („Must...) 
 
Sageli  kaotasid   töötud   oma  majad  ja  korterid  ning  nad  jäid  tänavatele.  Paljud  neist 
hakkasid elama tohutu suurtes hurtsiklinnakestes, mis tekkisid USA tähtsamate tööstuslinnade 
lähedusse.  Terved  perekonnad  elasid  onnides,  mis  olid  kokku  pandud   vanadest  
apelsinikastidest;  üks  perekond  oli  aga  eluasemeks  endale  leidnud  kasti,  milles  kunagi  oli 
transportitud  tiibklaverit  –  võrreldes  oma  saatuseklaaslastega  elasid  need  inimesed  lausa 
luksuslikes tingimustes. („Must...) 
 
Taolisi   hurstiklinnakesi  hakati  rahva  seas  kutsuma  Hooveri  küladeks  (inglise  keeles 
Hoovervilles); nimetus tuleb Ameerika poliitiku  Herbert  Hooveri nime järgi, kes aastatel 1929-
1933  oli  presidendiks  ja  kes  ei   võtnud   midagi  ette,  et  töötute  rasket  olukorda  veidigi 
leevendada. („Must...) 
 
1932. aasta augustis kogunesid tuhanded  endised  sõjaväelased Washingtoni, et nõuda 
valituse -poolset rahalist toetust;  president  Hooveri korraldusel aeti see rahulik meeleavaldus 
sõjaväe abiga laiali. Kõik see määras lõppkokkuvõttes ära ka 1932. aasta presidendivalimiste 
tulemused,  mis  toimusid  novembris.  Neil  sai  vabariiklane  Herbert   Hoover   hävitava  kaotuse 
osaks;  võitjaks  tuli demokraatide kandidaat Franklin Delano Roosevelt. („Must...) 
 
 
 
8 
 
4. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT 
 
 
President   Roosevelti   peamiseks  eesmärgiks  oli  taastada  usaldus  Ameerika 
föderaalvalitsuse vastu. Sel eesmärgil sulges ta riigi kõik pangad neljaks päevaks ja selle aja 
jooksul ei saanud ükski inimene oma raha pngast välja võtta. („Must...) 
 
Samal ajal esines Roosevelt tihti raadios;tema raadiokõnesid hakati tookord nimetama 
kodusteks või perekondlikeks vestlusteks (ingl k. fireside  chats ) ja neis avalikustati valitsuse 
edasine tegevuskava majanduskriisi ületamiseks.Sellele lisaks andis president Roosevelt oma 
abilistele karmi korralduse, et kõigile Valgesse Majja saabunud kirjadele tuleb vastataja et igale 
abipalujale tuleb võimaluse korral abi ka anda. („Must...) 
 
Rahvale  soovis  Roosevelt  pakkuda  kolme  asja  –  Kergendus,  Taassünd  ja   Reform  
(Relief,  Recovery  and Reform). Sel eesmärgil loodi kogu riigis valitsusasutusi; inglise keeles 
hakati  neid  kutsuma  sõnaga  “Alphabet   Laws ”.  Kõne  all  olevate  asutuste  tegevussihiks  oli 
pakkuda ameeriklastele abi ja nad korraldasid kõige erinevamaid ühiskondlikke töid: 
  Civilian Conservation Corps (CCC) (Alalhoiu Tsiviilteenistus) – selised ühingud 
loodi maakohtades; need näiteks puhastasid saastatuid territooriume, istutasid metsa; 
tänu neile leidis töö umbes 4 miljonit ameeriklast. 
 
  Public Works Administratoin (PWA) (Ühiskondlike Tööde  Administratsioon ) – nende 
eestvedamisel ehitati kõige erinevamaid ühiskondlikke hooneid, nagu näiteks 
raamatukogud ja  haiglad . 
 
   Tennessee  Valley  Authority  (TVA) – see ehitas jõgedele tammesid, et toota 
elektrienergiat ja kontrollida üleujutusi. 
 
  Agricultural Adjustment Act (AAA) - see asutus püüdis farmeritele tagada 
põllumajandustoodangu stabiilsed hinnad. 
 
  Natoinal Recovery Administration (NRA) ( Admin . Rahvuslikuks Taassünniks) – 
eesmärgiks oli julgustada ettevõtjaid, et nad maksaksid töölistele inimväärset  töötasu  
9 
 
ja et nad võimaldaksid ametiühingute tegevuse. 
 
   Social   Security  Act (SSA) püüdis töötud kindlustada abirahaga. („Must...) 
Roosevelti  uue  kursi  poliitika  oli  üldjoontes  edukas  ja  õigustas  end  –  usaldus 
föderaalvalitsuse  vastu  taastus.  1940.  aastaks  oli  Ameerika  Ühendriikide  tööpuudus  13 
miljonilt langenud 8 miljonile. Kuid majanduskriisi lõpetas 1939. aastal puhkenud II maailma 
sõda,  kuhu  Ameerika,  tõsi  küll,  kisti  alles  1941.  aasta  detsembris.  Sõda  andis  hulgaliselt 
tellimusi USA rasketööstusettevõtetele, mistõttu tööpuudus praktiliselt kadus. („Must...) 
 
Oma  poliitika  kujundamisel  lähtus  president  Roosevelt  1930.  aastatel  välja  töötatud 
uuest  majandusteooriast.  Selle  autroriks  oli  Briti  majandusteadlane  John  Maynard   Keynes . 
(„Must...) 
 
 
10 
 
KOKKUVÕTE 
 
 
1929. aasta Wall Streeti krahh oli  finantsajaloo  rängim börsikrahh. Aktsiate järsk langus 
ja paanilne müük kestsid kuu aega, kuid sellele järgnev Suur Depressioon kestis aastaid. 
 
Kriisi  põhjusteks  olid   esimesest   maailmasõjast  jäänud   lahendamata   probleemid, 
Kaupade  ületootmine  (kaupu  toodeti  rohkem  kui  inimesed  neid  suutsid  osta)  ja 
valemajandamine  (  võeti  liiga  palju   laene ,  et  kiiresti  rikastuda  või  et  osta  tarbekaupu,  kuid 
laenukoorem kasvas kiiresti  ülepea ).  
Suure  kriisi  algul  kaotasid  inimesed  vaid  paari  päeva  jooksul  peaaegu  kõik  oma 
investeeringud ja säästud. 
 
Kriisi  tagajärjel  oli  tööpuudus  tohutu,   keskklass   kannatas  kõige  rohkem.  Inimesed 
kaotasid oma  kodud ja  varanduse , tekkisid  nälg  ja  rahulolematus . 
 
USA  ja  ülejäänud  maailma majandusel  läks  üle  10  aasta, enne  kui  suudeti täielikult 
toibuda ajaloo suurimast finantskrahhist. 
 
 
11 
 
KASUTATUD ALLIKAD 
Black Thursday.  http://www.investopedia.com/terms/b/blackthursday.asp  (12.11.2016). 
“Must neljapäev” – sündmus, mis andis tõuke  diktatuuride  tekkeks. 
http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/must_neljapaev.html  (12.11.2016). 
Stock market  crash of 1929.  https://www.britannica.com/event/stock-market-crash-of-1929 
(12.11.2016). 
The stock market crash of 1929.  http://www.thebubblebubble.com/1929-crash/  (12.11.2016). 
Wall  Street  Crash of 1929. 
https://en.wikipedia.org/wiki/Wall_Street_Crash_of_1929#Further_reading  (12.11.2016). 
 
 
 
12 
 
LISAD 
Lisa 1. 
 
Illustratsioon  1. Wall Streeti krahh 
Illustratsioon 2. New  Yorgi  börss 
Illustratsioon 3. Ameerika tänavad 
13 
 
Illustratsioon 4. Paljud inimesed kaotasid 
Illustratsioon 5. Inimesed müüsid kogu 
oma töökoha 
oma varandust väga odavalt 
 
Illustratsioon 6. Herbert 
Illustratsioon 7. Franklin D. 
Hoover 
Roosevelt 
Illustratsioon 8. Ajalehed pärast krahhi 
14