Pandad (0)

SUURE PANDA KAITSE
Suure panda kaitsmisega tegeleb tänapäeval mitmeid organisatsioone maailmas. See loom on äärmiselt pelglik ning seetõttu on hoolimata mitmeaastastest uuringutest tema elust ning harjumustest vähe teada.Mitu suure panda säilinud populatsiooni elab Hiina keskosa mägistes metsades. Panda on üks enimohustatud liike. Jääb loota, et panda ei lisandu neile sadadele liikidele, kes igal aastal Maa pinnalt kaovad
ELUVIIS
Panda sarnaneb välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale, kuid panda on tegelikult taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle.
Oma kodumaal, Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest võrsetest. Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav. Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus panda hambad muutunud, lõikehammaste kroonid on ümardunud ning purihammaste närimispind laienenud. Need kohandumused võimaldavad pandal kõvu lehti peenestada. Toitu ei pea panda kaugelt otsima , kuna bambus kasvab igal pool.
Panda on kartlik ja eraklik loom. Kõige aktiivsem on ta koidikul ja hämaruses. Teda on raske bambustihnikute poolhämaruses märgata. Pandat uurivad teadlased otsivad teda sageli nädalate kaupa, enne kui ta nähtavale ilmub.
Suur panda liigub maad mööda karu kombel . Ta on võimeline ka kohmakalt sörkima või sooritama lühikesi hüppeid.
Liikumist iseloomustab esikäppade väljapoolepööratus, mis teda karust selgelt eristab.
POPULATSIOONIDE VÄHENEMINE
500 aasta tagust Hiina kirjandust lugedes selgub , et panda elutses toona kogu Kesk- ja Lõuna-Hiinas.
Tänapäeval elutseb panda ainult Sichuani provintsi eraldatud mägimetsades ning Qinlingi mägede lõuna- ja keskosas. Panda populatsiooni hinnatakse 500-1000 isendini.
Suure panda väljasuremise peapõhjuseks on tema elukeskkonna ulatuslik hävitamine. Aastail 1974-1989 raiuti Hiina kesk- ja lõunaosas bambusmetsi, et rajada uusi asulaid ja põlde. Nüüd on panda asulad range kaitse all ning on tunnistatud reservaatideks (kaitsealadeks).
Praegu on panda suurimaks probleemiks üksikute populatsioonide isoleeritus .
Kokku on Hiina mägedes 13 reservaati, mis on üksteisest võsastike ja põldudega eraldatud, mis teeb asukate vaba rändamise ja paaritumise võimatuks.
Kuigi ühes reservaadis elava populatsiooni arvukus on maksimaalselt mõnikümmend pandat, toimub lähisuguluses olevate isendite ristumine , mis mõjub väga ebasoodsalt populatsiooni geneetilisele mitmekesisusele.
Suur panda paljuneb väga aeglaselt. Emasloom sünnitab vaid ühe poja. Kaksikute sünni korral pühendab ema tähelepanu vaid ühele pojale, teine aga sureb nälga.
PANDAD VANGISTUSES
Pandat kirjeldati esmakordselt 1869. aastal. Esimene elus panda püüti kinni 68 aastat hiljem.
1936. aastal korraldasid ameeriklased Floyd Smith ja William Harkness ekspeditsiooni Hiinasse. Retk katkes Harknessi ootamatu surma tõttu Shanghais.
Leskproua Harkness otsustas oma mehe kavatsused teoks teha. Pärast pikaajalisi otsinguid sattus ta selle imepärase looma jälile. Esimesele vangistatud pandale pandi nimeks Su lin.
1938. aastal sõitis Hiinasse teinegi ekspeditsioonis osaleja, Floyd Smith, kes tõi sealt kaasa viis pandat. Kolm nendest läksid Londoni Regents Parki omandusse.
Pandasid on kingitud Hiinat külastanud delegatsioonide liikmetele ja diplomaatidele. Kui loomad pika ja piinarikka teekonna üle elasid ning nad loomaaedadesse elama paigutati, veetsid nad oma ülejäänud elu täielikus erakluses.
Arvatakse, et kuni tänaseni hoiti loomaaedades eraldatuna enam kui sadat isendit. Panda omamine tõstis loomaaia prestiiži. Kuna neid hoiti üksikult või paarikaupa, oli äärmiselt raske kokku saada paare , kes oleksid võimelised järglasi saama. Enamus vangistuses hoitud pandasid kannatas ka psüühiliselt.
SUURE PANDA PÄÄSTMISEKS ETTEVÕETUD AKTSIOONID
Hiinlased on oma suure panda üle uhked .
Hiinas on loodud mitu teaduskeskust, mille ülesandeks on looduses elavate pandade jälgimine. See võimaldab nende eluviisi ja toitumisharjumustega tutvuda ning võtta kasutusele meetmeid panda tõhusamaks kaitsmiseks ning tema elutingimuste parandamiseks. Teadlased loodavad, et see aitab kaasa pandade säilimisele ning nende arvukuse järk-järgulisele suurenemisele.
Pandade jälgimine on äärmiselt keeruline, kuna nad elavad raskesti ligipääsetavatel aladel, näiteks võssakasvanud jäärakutes. Lisaks sellele raskendab uurimusrühmade tööd pandade kartlikkus.
Panda toidu koostise kindlaksmääramiseks kogutakse ning analüüsitakse selle väljaheiteid.
Pandade eluviisi paremaks tundmaõppimiseks kasutatakse telemeetria (kaugmõõtmise) meetodit. See võimaldab kindlaks teha mitte ainult üksikute pandade asukohta , vaid vererõhu mõõtmise ja registreerimise kaudu saab uurida ka nende tervislikku seisundit . Selleks püütakse metsikud pandad kinni ning pannakse neile kaela rihmad , millesse on paigutatud miniatuurne raadiosaatja . Raadiosaatja kaudu saabuvad signaalid võetakse vastu vastuvõtja antenni abil.
Hetkel üritavad teadlased ennetada bambusmetsade hävimist, mis võib lõppkokkuvõttes viia paljude pandade nälgasuremiseni, nagu see juhtus 1975. aastal, kui raiuti maha massiliselt pandade asualal paiknevaid bambustihnikud.
Edusakkuks oli ka vabatahtlike patrullide organiseerimine , kes toitsid nälgivaid pandasid.
Veelgi suuremaks õnnestumiseks võib pidada pandade elutsemispaikadesse erinevate bambuseliikide istutamist, mis ei õitse üheaegselt. See võimaldab pandadel toitu leida igal aastaajal.
Teiseks suureks eesmärgiks on suure panda arvukuse languse peatamine ning tulevikus nende arvukuse suurendamine .
Üksteisest eraldatud reservaadid, milles pandad elavad, on kavas omavahel ühendada nn. bambuskoridoride süsteemiga – bambusega ümbritsetud taimevööndiga. See võimaldaks pandade vaba liikumist reservaatide vahel, populatsiooni segunemist ning geenide vahetust.
Vangistuses paljunevad pandad harva. Üheks põhjuseks on see, et vangistuses toimub kopulatsioon vaid erandjuhtudel. Teine põhjus on vastavas vanuses loomade vähene arv. Jäävad siiski veel emaste kunstliku viljastamise katsed. Siin aga on ilmnenud järgmine probleem: mõnede teadlaste arvates on emane viljastumisvõimeline vaid mõnel, võib-olla ka ainult ühel päeval aastas. Seda päeva on keeruline kindlaks teha ning väga kerge on eksida, mis teeb pandade paljunemise kunstliku viljastamise teel veelgi raskemaks.
BAMBUSMETSADE HÄVIMINE
Suure panda põhitoit – bambus – õitseb väga lühikest aega, õitsemise järel aga taim kärbub. 1975. aastal kärbusid Sichuani ja Gansu provintsides hiiglaslikud bambusmetsad, mistõttu hukkus rohkem kui 138 pandat. Suur panda on pidevalt sunnitud toitu otsima. Ta vajab suurtes kogustes bambuselehti. Bambus on raskestiseeditav ning madala toiteväärtusega, panda söögitoru on aga kohandunud kõrge valgusisaldusega toidu seedimiseks. Seetõttu jääb enamus bambusest seedimatuks ning panda peab sööma vähemalt iga 12 tunni järel. Varem ei teatud, kuidas panda oma kohmakate käppadega peeni bambusevõrseid murrab. Nüüdseks on teada, et tal on kuues varvas, mis toimib nagu inimese pöial.
KASUTATUD KIRJANDUS
*Loomariigis
*Looduse raamat