SUURE PANDA
KAITSE
Suure panda
kaitsmisega tegeleb tänapäeval mitmeid organisatsioone maailmas.
See loom on äärmiselt pelglik ning seetõttu on hoolimata
mitmeaastastest uuringutest tema elust ning harjumustest vähe
teada.Mitu suure panda säilinud populatsiooni elab Hiina keskosa
mägistes metsades. Panda on üks enimohustatud liike. Jääb loota,
et panda ei lisandu neile sadadele liikidele, kes igal aastal Maa
pinnalt kaovad
ELUVIIS
Panda sarnaneb
välimuselt pesukaruga. Tema hambad viitavad lihatoidulisele loomale,
kuid panda on tegelikult taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused
tema klassifikatsiooni üle.
Oma kodumaal,
Hiina keskosas, toitub panda eranditult bambuselehtedest ja noortest
võrsetest.
Bambus on kõrge kõrreline ning väga raskesti mälutav.
Seetõttu on evolutsiooniprotsessi käigus panda hambad muutunud,
lõikehammaste
kroonid on ümardunud ning purihammaste närimispind
laienenud. Need kohandumused võimaldavad pandal kõvu lehti
peenestada. Toitu ei pea panda kaugelt
otsima , kuna bambus kasvab
igal pool.
Panda on kartlik
ja eraklik loom. Kõige aktiivsem on ta koidikul ja hämaruses. Teda
on raske bambustihnikute poolhämaruses märgata. Pandat uurivad
teadlased otsivad teda sageli nädalate kaupa, enne kui ta nähtavale
ilmub.
Suur panda liigub
maad mööda karu
kombel . Ta on võimeline ka kohmakalt sörkima või
sooritama lühikesi hüppeid.
Liikumist
iseloomustab esikäppade väljapoolepööratus, mis teda karust
selgelt eristab.
POPULATSIOONIDE
VÄHENEMINE
500 aasta tagust
Hiina kirjandust
lugedes selgub , et panda elutses
toona kogu Kesk- ja
Lõuna-Hiinas.
Tänapäeval
elutseb panda ainult Sichuani provintsi eraldatud mägimetsades ning
Qinlingi mägede lõuna- ja keskosas. Panda populatsiooni hinnatakse
500-1000 isendini.
Suure panda
väljasuremise peapõhjuseks on tema elukeskkonna ulatuslik
hävitamine. Aastail 1974-1989 raiuti Hiina kesk- ja lõunaosas
bambusmetsi, et rajada uusi asulaid ja põlde. Nüüd on panda asulad
range kaitse all ning on tunnistatud reservaatideks (kaitsealadeks).
Praegu on panda
suurimaks probleemiks üksikute populatsioonide
isoleeritus .
Kokku on Hiina
mägedes 13 reservaati, mis on üksteisest võsastike ja põldudega
eraldatud, mis teeb asukate vaba rändamise ja paaritumise võimatuks.
Kuigi ühes
reservaadis elava populatsiooni arvukus on maksimaalselt mõnikümmend
pandat, toimub lähisuguluses olevate isendite
ristumine , mis mõjub
väga ebasoodsalt populatsiooni geneetilisele mitmekesisusele.
Suur panda
paljuneb väga aeglaselt.
Emasloom sünnitab vaid ühe poja.
Kaksikute sünni korral pühendab ema tähelepanu vaid ühele pojale,
teine aga
sureb nälga.
PANDAD
VANGISTUSES Pandat kirjeldati
esmakordselt 1869. aastal. Esimene elus panda püüti kinni 68 aastat
hiljem.
1936. aastal
korraldasid
ameeriklased Floyd Smith ja William Harkness
ekspeditsiooni Hiinasse. Retk katkes Harknessi
ootamatu surma tõttu
Shanghais.
Leskproua
Harkness otsustas oma mehe kavatsused teoks teha. Pärast pikaajalisi
otsinguid sattus ta selle imepärase looma jälile. Esimesele
vangistatud pandale pandi nimeks Su lin.
1938. aastal
sõitis Hiinasse teinegi ekspeditsioonis osaleja, Floyd Smith, kes
tõi sealt kaasa viis pandat. Kolm
nendest läksid Londoni Regents
Parki omandusse.
Pandasid on
kingitud Hiinat külastanud delegatsioonide
liikmetele ja
diplomaatidele. Kui loomad pika ja piinarikka teekonna üle elasid
ning nad loomaaedadesse elama paigutati, veetsid nad oma ülejäänud
elu täielikus erakluses.
Arvatakse, et
kuni tänaseni hoiti loomaaedades eraldatuna enam kui sadat isendit.
Panda omamine tõstis loomaaia prestiiži. Kuna neid hoiti üksikult
või paarikaupa, oli äärmiselt raske kokku saada
paare , kes oleksid
võimelised järglasi saama. Enamus vangistuses hoitud pandasid
kannatas ka psüühiliselt.
SUURE PANDA
PÄÄSTMISEKS ETTEVÕETUD AKTSIOONID
Hiinlased on oma
suure panda üle
uhked .
Hiinas on loodud
mitu teaduskeskust, mille ülesandeks on looduses
elavate pandade
jälgimine. See võimaldab nende eluviisi ja toitumisharjumustega
tutvuda ning võtta kasutusele meetmeid panda tõhusamaks kaitsmiseks
ning tema elutingimuste parandamiseks. Teadlased loodavad, et see
aitab kaasa pandade säilimisele ning nende arvukuse järk-järgulisele
suurenemisele.
Pandade jälgimine
on äärmiselt keeruline, kuna nad elavad raskesti ligipääsetavatel
aladel, näiteks võssakasvanud jäärakutes. Lisaks sellele
raskendab uurimusrühmade tööd pandade kartlikkus.
Panda toidu
koostise kindlaksmääramiseks kogutakse ning analüüsitakse selle
väljaheiteid.
Pandade eluviisi
paremaks tundmaõppimiseks kasutatakse telemeetria (kaugmõõtmise)
meetodit. See võimaldab kindlaks teha mitte ainult üksikute pandade
asukohta , vaid vererõhu mõõtmise ja registreerimise kaudu saab
uurida ka nende tervislikku
seisundit . Selleks püütakse
metsikud pandad kinni ning pannakse neile kaela
rihmad , millesse on paigutatud
miniatuurne
raadiosaatja . Raadiosaatja kaudu saabuvad signaalid
võetakse vastu vastuvõtja antenni abil.
Hetkel üritavad
teadlased ennetada bambusmetsade hävimist, mis võib lõppkokkuvõttes
viia paljude pandade nälgasuremiseni, nagu see juhtus 1975. aastal,
kui raiuti maha massiliselt pandade
asualal paiknevaid
bambustihnikud.
Edusakkuks oli ka
vabatahtlike patrullide
organiseerimine , kes toitsid nälgivaid
pandasid.
Veelgi
suuremaks õnnestumiseks võib pidada
pandade elutsemispaikadesse erinevate bambuseliikide istutamist, mis
ei õitse üheaegselt. See võimaldab pandadel toitu leida igal
aastaajal.
Teiseks suureks
eesmärgiks on suure panda arvukuse languse peatamine ning tulevikus
nende arvukuse
suurendamine .
Üksteisest
eraldatud reservaadid, milles pandad elavad, on kavas omavahel
ühendada nn. bambuskoridoride süsteemiga – bambusega ümbritsetud
taimevööndiga. See võimaldaks pandade vaba liikumist reservaatide
vahel, populatsiooni segunemist ning geenide vahetust.
Vangistuses
paljunevad pandad harva. Üheks põhjuseks on see, et vangistuses
toimub
kopulatsioon vaid erandjuhtudel. Teine põhjus on vastavas
vanuses loomade vähene arv. Jäävad siiski veel emaste kunstliku
viljastamise katsed. Siin aga on
ilmnenud järgmine probleem: mõnede
teadlaste arvates on emane viljastumisvõimeline vaid mõnel,
võib-olla ka ainult ühel päeval aastas. Seda päeva on keeruline
kindlaks teha ning väga kerge on eksida, mis teeb pandade
paljunemise kunstliku viljastamise teel veelgi raskemaks.
BAMBUSMETSADE
HÄVIMINE
Suure panda
põhitoit – bambus – õitseb väga lühikest aega, õitsemise
järel aga taim kärbub. 1975. aastal kärbusid Sichuani ja Gansu
provintsides hiiglaslikud bambusmetsad, mistõttu hukkus rohkem kui
138 pandat. Suur panda on pidevalt sunnitud toitu otsima. Ta vajab
suurtes
kogustes bambuselehti. Bambus on raskestiseeditav ning madala
toiteväärtusega, panda söögitoru on aga kohandunud kõrge
valgusisaldusega toidu seedimiseks. Seetõttu jääb enamus bambusest
seedimatuks ning panda peab sööma vähemalt iga 12 tunni järel.
Varem ei teatud, kuidas panda oma kohmakate käppadega peeni
bambusevõrseid murrab. Nüüdseks on teada, et tal on kuues varvas,
mis toimib nagu inimese pöial.
KASUTATUD
KIRJANDUS
*Loomariigis
*Looduse raamat
Kõik kommentaarid