Kas linnaõhk teeb vabaks (keskaeg) (0)

Arutlus
Kas linnaõhk teeb vabaks?
Linnad hakkasid eriti edukalt arenema XIII sajandil. Linnadest olid saanud suured käsiöö- ja kaubanduskeskused. Seal olid asjad suhteliselt hästi korraldatud ning see oli üks põhjustest, miks paljud inimesed suundusid linnadesse õnne otsima . Maad hüljati ning uut kodu loodeti leida linnast.
Linnad hakkasid tekkima X sajandil. Nende kujunemine tekkis suuresti tänu käsitöö ja kaubanduse arenemisele. Samuti oli linn turvaline ja sellel oli soodne asukoht. Linnade tekkekoht oli põhiliselt tõhusas kauplemiskohas – jõesuudme, silla või soodsa sadamapaiga juures. Samuti tekkisid linnad ka sinna, kus oli palju kaubateede sõlmpunkte. Linnad kasvasid järk-järgult, sest rahvas koondus keskuste ümber, mis neile piisavalt kaitset suutsid pakkuda. Keskajal olid kõige suuremad linnad Veneetsia , Pariis ja Firenze .
Erinevus linna ja maa vahel polnud kuigi drastiline. Kuid siiski olid linnal mõningad eelised ning seetõttu sooviti just seal elada. Linnas oli turvalisem. Samuti oli seal võimalik saada hea haridus . Söök linnas polnud maa omast palju erinev, ent siiski oli see mingil määral rikkalikum. Mõlemas kohas oli inimestel võimalik rikastuda. Talupojad, müües oma toodangut linnaturul ning linnakodanikud linnas tööd tehes. Kuid linnas oli talupoegadel raske hakkama saada, sest neisse suhtuti pigem põlguse ja üleolekuga, kui heatahtlikult. Au sees olid siiski need, kellel oli rohkem raha või kes olid pärit heast perekonnast. Maal olid peaaegu kõik talupojad võrdsed.
Maal elades pidi talupoeg kandma mitmeid erinevaid koormisi, sest maa kuulus enamasti isandale. Selle eest pidi talupoeg maksma renti ning tegema teotöid isanda majapidamises. Paljud talupojad aga soovisid olla vabad ja vastutada oma maa eest ise. Selleks käisid nad linnaturul oma toodangut müümas. Tänu sellele oli neil võimalik rikastuda ja nii oligi end võimalik isanda võimu alt vabaks osta. Seega said talupojad endale talu päriseks osta ja majandada seal edaspidi sõltumatu peremehena. Teine võimalus rikastuda oli linna elama suunduda.
Linna elanikkonna moodustas kodanikkond . Kõik aga ei saanud kodanikud olla. Linnakodanikuks võis olla iga vaba inimene, kes maksis linnale makse ja täitis linna poolt esitatud nõudmisi. Nõudmised said täidetud siis, kui oldi seaduslikult abielus või elanud linnas ühe aasta ning ühe päeva. See seadus kehtis aga enamasti sunnimaistele talupoegadele, kes tahtsid isiklikult vabaks saada. Neil oli linnas turvaline, sest maal polnud vaenlaste eest kaitsvaid müüre. Linnas oli ka luksuslikum elu, kui maal ning rohkem võimalusi jõukaks saada. Linnale tõi talupoegade sissetulek ka omakorda kasu, kuna linnade loomulik iive oli liiga hiliste abielude ja sellest tulenevate laste suremiste tõttu negatiivne. Sellepärast sõltuski linn ümbritsevate piirkondade elanike pidevast juurdevoolust.
Kuid vahel olid keskaegsed linnad ülerahvastatud, sest linn tõmbas inimesi ohtralt ligi. Samuti oli seal palju sotsiaalseid pingeid ja raha omas suurt tähtsust. Paljud perekonnad olid sunnitud elama koos ühes majas , kuna inimesed ei mahtunud enam linnamüüridesse ära. Seepärast hakati maju ehitama ka linnamüüridest väljapoole, kus neid kaitses ainult puittara. Talupoegade suure sissevoolu tõttu hakkas maal rahva hulk vähenema. Kuid linn ei saanud areneda ilma talupoegadeta. Olid ju nemad need, kes linlasi toitsid ning kellelt saaki saadi. Samuti soodustas linlaste ninapidi koos elamine ebasanitaarseid tingimusi. Levisid mitmed haigused ning epideemiate likvideerimiseks oli palju raha vaja.
Minu arvates ei olnud talupoegadel kuigi kasulik linna elama suunduda. Põhjuseid on mitmeid.
Esiteks, paljud talupojad jäid sama vaeseks ja nad ei pruukinud omale kodanikuõigust üldse saadagi. Kodanikuõiguste puudumisel polnud ka suuri võimalusi midagi linnas korda saata. Samuti ei levinud maal nii palju epideemiaid ja katkud ähvardasid maaelanikke vähem. Maal elades oli talupojal suurem võimalus vabaks saada, kuna ta sai ennast ära osta isandate võimu alt. Seepärast arvangi ma, et kui talupojal oli soov saada vabaks ja edukaks, siis oli see tõhusam maal elades. Seega oli keskajal väide ’’linnaõhk teeb vabaks’’ vaid suhteline.