Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaegsed linnad ehk linnaõhk teeb vabaks (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Midagi sellistmis võis olla parem kui maal?

Lõik failist

Keskaegsed linnad ehk linnaõhk teeb vabaks #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katriin M Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Kas linnaõhk teeb vabaks (keskaeg)

Arutlus Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnad hakkasid eriti edukalt arenema XIII sajandil. Linnadest olid saanud suured käsiöö- ja kaubanduskeskused. Seal olid asjad suhteliselt hästi korraldatud ning see oli üks põhjustest, miks paljud inimesed suundusid linnadesse õnne otsima. Maad hüljati ning uut kodu loodeti leida linnast. Linnad hakkasid tekkima X sajandil. Nende kujunemine tekkis suuresti tänu käsitöö ja kaubanduse arenemisele. Samuti oli linn turvaline ja sellel oli soodne asukoht. Linnade tekkekoht oli põhiliselt tõhusas kauplemiskohas ­ jõesuudme, silla või soodsa sadamapaiga juures. Samuti tekkisid linnad ka sinna, kus oli palju kaubateede sõlmpunkte. Linnad kasvasid järk-järgult, sest rahvas koondus keskuste ümber, mis neile piisavalt kaitset suutsid pakkuda

Ajalugu
thumbnail
1
odt

Linnaõhk teeb vabaks

Linnaõhk teeb vabaks Kristin Kätt 10c. Keskajal toimus linnade areng kiirelt. Linnad hakkasid arenema umbes 13. sajandil, kui inimesed jätsid hüvasti maaeluga, ja kolisid linna. Kuna üha rohkem ja rohkem inimesi kolis linnadesse just sellepärast, et linnad olid soodsad kauplemiskohad, siis muutusid linnad ka tiheda rahvahulgaga massiks, kus leidis aset inimeste kirev elu. Linnast oli saanud käsitöö- ja kaubanduskeskus. Kuidas ja kuhu linnad üldse tekkisid ning mis tõmbas rahvast linnadesse elama minema? Kas linn oli lõppkokkuvõttes õige valik? Paljud keskaegsed linnad tekkisid jõesuudmete juurde, kus oli rohkesti kaubateid ning nende sõlmepunkte. Veel tekkisid linnad põllumaade, sadamate ning kirikute ja võimukandjate

Ajalugu
thumbnail
32
pdf

Inimene Ühiskond Kultuur - Keskaeg, 2 osa

jahvatama mõisa veskis · Pt21.3 Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut? · Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Mõisad spetsialiseerusid müügile linnades või teistes maades · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti · Talupoegadel tekkis võimalus oma kaupa müües rikastuda, külaühiskond kihistus · Talupojad põgenesid linna või ostsid end raha eest vabaks · Jõukamad talupojad ostsid talu päriseks · Pt21.4 Miks on keskaegse talupojaseisuse kohta käivate ajalooallikate uurimine komplitseeritud? · Kuna suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud, pole neilt eriti säilinud kirjalikke tekste · Talupoegade elust teame tänu vaimulike, feodaalide ja linnaelanike tähelepanekutele · Talupoegadesse suhtuti põlguse ja üleolekuga, neid peeti räpaseks ja metsikuks, araks ja petlikuks · 22.1 · Paiknemine soodsas

Ajalugu
thumbnail
37
ppt

Keskaegne linn

Veel X sajandil oli Lääne-Euroopa agraarpiirkond, kus linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. Need vähesed, mida põhja pool siiski leidus, kujutasid endast pigem valitsejade residentde või kaubandusplatse. Samal ajal moodustasid nad üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgu. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linnade kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Nii näiteks olid Rooma ja Marseilles püsinud antiikajast peale arvestatavate linnakeskustena hoolimata sellest, et nende elanike arv varakeskajal tohutult langes. Linna asukoht polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Keskaeg - mõisted ja seletused

trubaduur keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik agraarühiskond ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks sunnismaisus üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus pärisori sunnismaine talupoeg kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. ,,linnaõhk teeb vabaks" põhimõte käib sunnismaiste talupoegade kohta, kes said aasta otsa linnas elades isiklikult vabaks, seetõttu tegigi linnaõhk vabaks, kuna talupojad said sunnismaisusest vabaks Vasalli truudusvanne senjööri ees ­kuna feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel, siis kinnitati see truudusevandega, mis tähendas, et vasall pidi: 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima; andma sen nõu; olema ustav; teenima sen jne Rüütlieetika - ilmaliku põhimõttega

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Milline roll oli linnal kõrgkeskajal.

Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Ajaloo kordav tööleht vastustega

Kordav tööleht: elu keskaegses linnas 7. klass Vastused võid leida nii õpikust kui ka töövihikust. 1. Kuhu tekkisid keskajal linnad (kuhu neid kõige sagedamini rajati)? (tv lk 36) · Headesse sadamakohtadesse · Kaubateede ristumiskohtadesse · Valitsejate linnuste lähedusse · Suurte katedraalide (peakirikute) lähedusse · Turu- ja laadaplatside ümbrusesse · Sildade lähedusse ja jõgede koolmekohtadesse 2. Millised ühiskonnas toimunud muutused mõjutasid linnade rajamist? (tv lk 36)

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Keskaeg

KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun