Keskaegsed linnad ehk linnaõhk teeb vabaks (0)

Linnaõhk teeb vabaks Katriin Mangus 10.c
XIII sajandil hakkasid linnad arenema väga kiiresti ja edukalt. Paljud inimesed tulid elama linnadesse. Maad jäeti maha ja linnast oli saanud inimeste uus kodu. Kuid kas see oli õige valik? Kas linnas oli tõesti midagi sellist,mis võis olla parem kui maal? Mis tõmbas inimesi linna poole?
Keskaegsed linnad tekkisid enamasti jõesuudme, silla või koolmekoha juurde,soodasse sadamapaika. Samuti ka sinna, kus oli rohkesti kaubateede sõlmepunktid. Linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht. Linna ei saa areneda ilma talupojadeta,kuna viimased olid need, kes linlasi toitsid. Näiteks kaupmehed ostsid talupoegadelt erinevad tooteid ning said neid edasi teistesse riikidesse viia.Talupoegadega sai linn täiendada oma elanikkonna.
Elanikkond moodustad linna kodanikkonna, kuid kõik ei saanud olla kodanikud. Kodanikuks sai siis, kui oldi pärit seaduslikult abielust või siis teatud aja linnas elanud. Selleks ajaks oli 1 aasta ja 1 päev.See seadus kehtis enamasti sunnimaistele talupoegadele,kes tahtsid saada isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, kuna püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu ümbritsevatest piirkondadest. Linnad pakkusid inimestele turvalist elu.Näiteks turvaline elu oli seal sellepärast, et linnu ümbritsesid müürid, mis vaenlasi eemal hoidsid. Linnas võis olla luksuslikum elu, kui maal. Rohkem võimalusi rikkakas saada. Kuid keskaegsed linnad olid ülerahvastatud, seal oli palju sotsiaalseid pingeid ja raha omas väga suurt tähtsust.
Selleks, et linnas hakkama saada, tuli kodanikel tööd teha ja raha teenida. Enamasti elasid linnades kaupmehed,käsitöölised ja teised rikkamad elanikud. Käsitöölised said oma töökoha perekonna kaudu,pärides seda. Kuid talupoeg ,kes oli tulnud linna elama pidi ise oma ametit õppima. Selleks pidi ta minema õpipoisiks meistri juurde. Õpipoisiks võis ta saada ainult siis,kui ta oli sündinud kristlikus abielus ja pärit olema ausatelt vanematelt. Aga kuna kõik talupojad ei olnud väga headest perekondadest pärit, siis oli neil raske õpipoisiks saada ja tööd leida. Kuid ilma rahata polnud linnas midagi teha.
Maal elades pidi talupoeg kandma erinevaid koormisi ja tööd tegema. See kõik sellepärast, et maa kuulus enamasti isandale. Talupoeg pidi maksma renti ja tegema teotöid isanda majapidamises . Selleks, et saada raha rendi jaoks, käisid talupojad linnaturul oma toodanguid müümas. Tänu sellele oli talupojal võimalus rikastuda ja ennast isanda võimualt vabaks osta. Nii said talupojad endale talu päriseks osta ja majandada seda edaspidi sõltumatu peremehena või siis nad võisid ka linna elama minna.
Linna ja maa vahel ei olnud eriti suur vahet.Esiteks nii maal kui ka linnas said inimesed korralikult süüa. Söök maal ei olnud linna omast palju halvem . Teiseks said inimesed mõlemas kohas rikastuda. Talupojad, müües oma toodangut linnaturul, linnakodanikud rikastusid siis, kui nad tegid tööd linnas. Kolmandaks oli linnas talupoegadel raske hakkama saada, kuna paljud inimesed suhtusid neisse põlguse ja üleolekuga. Linnas peeti au ainult nende ees, kellel oli palju raha või kes olid headest perekondadest pärit. Aga maal olid peaaegu kõik talupojad võrdsed. Kui kaks head asja, mis olid linnas, kuid maal neid polnud olid kindluse tunne ja koolid, kust saadi haridust.
Kokkuvõteks tahaksin ma öelda, et minu vaatenurga alt ei olnud talupoegadel kasulik minna linna elama. Ma toon välja kolm põhjust. Esiteks oli neil seal raske saada kodanikeks ja kui sa kodanik pole, siis ei ole sul linnas midagi teha ja õigusi sul ka seal pole. Teiseks oli maal elades talupojal rohkem võimalusi vabaks saada, kuna ta sai ennast ära osta isandate võimu alt. Kolmandaks on see, et kuna linnas oli suur tähtsus inimestel , kellel oli raha ja kes olid pärist headest perekondadest, siis ei saaks talupoeg linnas väga edukaks. Nende punktide alusel arvan ma, et kui talupoeg tahtis tõesti saada vabaks ja edukaks, siis ta saaks selleks ainult maal elades.