Vana-Egiptus (2)

Muistne Egiptus .
Kristiina Lõoke.
2010 aastal.
VPG.
Sisukord.
1. - Püramiidest.....................................................lk 1
2. - Usk. Jumalad ja Jumalannad. ..........................lk 2
3. - Muumiad ..........................................................lk 3
4. - Võim................................................................lk 4
5. - Templid............................................................lk 5
6. - Põllumajandus..................................................lk 6
7. - Kiri...................................................................lk 7
8. - Igapäevaelu......................................................lk 8
9.- Muud.................................................................lk 9
Püramiididest.
Egiptlased olid esimesed tõsised insenerid ja ehitasid vägevaid templeid, linnu ning püramiide. Suurimate püramiidide ehitamiseks kulus üle kahe miljoni kiviploki, millest igaüks kaalus kuni 2,5 tonni. Mõned neist raiuti kaugetest kivimurdudest ja toimetati mööda Niilust parvedega kohale. Egiptuses on kokku üle 80 kuninglikku püramiidi. Need rabavad kiviehitised olid vaaraode hauakambriteks, pühadeks paikadeks, kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata. Püramiite on kolme kujuga. Astmikpüramiid, kallakpüramiid ja ehtne püramiid. Hauakambritel olid valeuksed, mis kaunistati palvete ja omanike nimedega. Need olid pühad paigad , kuhu inimesed tõid ohvriande surnutele.
Usk.
Jumalad ja jumalannad.
Egiptuste vaaraod võisid kanda valget Ülem-Egiptuse krooni, punast Alam-Egiptuse krooni, ühendatud Egiptuse topeltkrooni, Osirise atefi krooni või sinist krooni. Vaaraodel olid ka valehabemed.
Vaaraodel olid orjad , kes lehvitasid vaaraole ja tema naisele tuult .
Egiptlased uskusid paljudesse jumalatesse ja jumalannadesse.
Jumalad ja jumalannad:
Ra- kullipeaga päikesejumal.
Osiris - surnute, allilma ja ülestõusmise jumal.
Horos - pistrikupeaga jumal, keda kehastas vaarao.
Isis - emaduse jumalanna, Osirise naine ja Horose ema.
Maat - tõe, õiguse ja maailma harmoonia jumalanna.
Hathor- taevajumalanna , kes vahel võttis lehma kuju.
Jumalaid ja jumalannasi on veel teisigi keda ei hakka momendil loetlema.
Samuti austati loomi – eriti aga kasse , kobrasid, sõnnikumardikaid ehk skarabeuse ning Apist (eriliste tunnustega härg)
Muumiad.
Muistses Egiptuses võis surnukeha palsameerimise viis sõltuda perekonna ühiskondlikust seisundist. Jõukas pere võis ilmselt valida järgmise protseduuri: aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Kõhukoopasse sisse pääsemiseks tuli kõht lahti lõigata, mida peeti aga patuks . Palsameerijad valisid
olukorra lahendamiseks lõikaja, kes pidi kõhu lahti lõikama ja peale seda kiiresti linnast lahkuma , sest seda pattu karistati needmise ja kivirahega.Keha pesti hoolikalt, kaeti looduslike sooladega ja jäeti 40 päevaks kuivama. Kuivanud keha mähiti aromaatsete taimede ja linade riidse sisse ning kaeti õlide ja vaikudega. Lõpuks mähiti talle ümber mitu kihti linast sidet, misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks. Matused toimusid umbes 70 päeva pärast surma.
Balsameerimisprotsessi üle arvati valitsevat šaakalipäine jumal Anubis . Muumia ettevalmistamise ajal kandis tähtsaim preester Anubise maski.
Puust kirst või "muumiaavutlar" oli mõeldud balsameeritud keha kaitseks. Suurema kaitsuse nimel ja tähtsuse rõhutamiseks asetati mõned kuninglikud muumiad kahe või enamagi kirstu sisse. Aastail 1336-1327 eKr valitsenud noore vaarao Tutanhamoni surnukeha asus kohrutatud kullast kirstus. Amuletid pidi uskumuse kohaselt omanikule hauataguses elus õnne tooma . Palsameerijad panid neid muumiate sidemete vahele.
Võim.
Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 aastat tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Nad muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas. Nad käskisid ehitada jumalate auks templeid ja endi jaoks hauakambreid. Mõned vaaraod, näiteks Pepi ||, asusid troonile väga noorelt ja jäid sinna paljudeks aastadeks. Pojad pärisid isadelt võimu. Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki. Meistrid valmistasid kauneid asju vaaraole ja tema perele. Oma töödes kasutasid nad poolvääriskive ja kulda, mida saadi kõrbekaevandusdest.
Templid.
Paljud vaaraod lasid ehitada iseenda ja jumalate auks suuri templeid. Mõned templid kuulusid vaaraode hauakambrite juurde, nad püstitati eraldi kohtadesse või teiste ehitiste juurde, nagu Karnakis. Templites sooritasid preestrid iga päev pühi rituaale, millega austati jumalaid, kes olid esindatud kullast kujudena. Preestrid pesid, riietasid ja toitsid jumalaid pimedates ning salapärastes pühamutes. Pühamu on altar , kus hoiti jumalate kujusid . Templites asusid suured skulptuurid , võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad, käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Templid olid ehitatud kivist ning kindla põhiplaani järgi. Templi juurde viis sfinksidega ääristatud tee, kiviväravad olid kaunistatud üle kümne meetri suuruste vaarao kujudega. Siseõu oli ümbritsetud sammaskäiguga. Sambaid on teada viit tüüpi.
Templi peaväravat nimetati pülooniks ja sealtkaudu pääses siseõuele. Sammastega saali nimetati hüpostüüliks.
Kindlatel aegadel , nagu Opeti pühal või Teebas peetud nn oru pühal, toodi jumalakujud pühamutest välja. Preestrid kandsid neid erilistel, sageli paadikujulistel puust alustel mõnda naabertemplisse.
Kaks korda aastas tungivad tõusa päikese kiired läbi hämara Ramses || templi ja valgustavad nelja kuju templi pühamus.
Põllumajandus.
Enamik egiptlasi tegeles põllumajandusega. See tähendas, et kahel aastaajal kolmest oli põllumeestel palju tööd, nad kündsid, külvasid ja seejärel lõikasid saagi. Künti ja külvati korraga. Vili külvati käsitsi ja künti maasse või lasti loomadel pinnasesse tampida. Koristusajal töötasid põldudel kõik terved mehed. Nad lõikasid vilja sirpidega. Naised ja lapsed sidusid vihke ja tuulasid vilja. Põllutööd seiskusid vaid üleujutuse ajaks, mil vesi põllud rammusa mudaga kattis. Põllu harimiseks kasutati kõblast ja atra.
Egiptlaste peamised põlluviljad olid oder ja nisu. Neist valmistati leiba ja õlut. Kasvatati ka lina, millest kooti kangast .
Viljakasvatamise kõrval peeti ka lehmi, lambaid , kitsi , parte ja hanesi. Lehmadelt saadi piima, lambaid ja kitsi kasvatati nii liha, villa kui ka naha pärast. Hanedelt ja partidelt saadi mune.
Kiri.
Vanad egiptlased tundsid kirja, mida meie nimetame hieroglüüfiliseks. Selles kirjas kasutati läbisegi piltsõnu, häälikumärke ja teisi sümboleid. Kasutati ka lihtsamat - hieraatilist kirja. See koosnes seotud tähemärkidest, milliste kirjutamine läks kiiremini ja oli kergem. Hieraatilist kirja kasutati maksude ja arvete üleskirjutamiseks. Hierogüüfe kasutati hauakambri seintele ja mälestusmärkide kirjutamiseks. Kirjutati roosulega, papüürusest paberi peale. Tahmast valmistati musta ja ookrist punast tinti.
Koolis käisid ja lugemist-kirjutamist õppisid vaid vähesed poisid. Tüdrukud koolis ei käinud. Nendele õpetasid emad majapidamistööd, muusikat ja tantsimist. Poisid alustasid viieselt ja lõpetasid 12. aastaselt.
Tähtsaimad kirjutajad olid need, kes tegutsesid templite juures õpetajate ja õpetlastena.
Igapäevaelu.
Igapäevaelus elasid inimesed tellistest ehitatud majades , kus olid nelinurksed ruumid väikeste akendega. Akendel ei olnud klaase, et jahe õhk pääseks tuppa . Tubades oli vähe mööblit, eriti vaesemates kodudes. Pingid , voodid ja väikesed lauad olid harilikult maja sisustuseks.Kodus oli perekonnale puhkamise paik.
Majade katustel valmistati toitu. Rikkad inimesed elasid suurtes aedadega majades ja palkasid teenijad majapidamistööde tegemiseks. Kaks korda päevas käisid naised vett toomas.
Igapäevases elus sõid vaesed inimesed leiba, kala , juurvilju ja jõid õlut. Õlusi oli umbes 17 sorti ja oli ka mitut sorti kooke ja leiba. Armastati küüslauku ja sibulat. Rikkad sõid küpsetatud loomaliha, haneliha, granaatõunu ja viigimarju ning jõid veini. Pärast jahiretke söödi jänese- või gaselliliha. Delikatessiks peeti jaanalinnumune.
Inimesed magasid puust ja papüürusest tehtud voodites. Padja asemel kasutati puidust voolitud peatuge, voodiriideid ei tarvitatud.
Täiskasvanud mängisid vabal ajal senetit. Mängu mängiti nuppudega neljakandilisel ruutudeks jaotatud laual. Lapsed mängisid aga pallide, vurride, puust loomade ja paljude teiste mänguasjadega. Kui jahedamaks muutus , mängiti õues.
Egiptlastele oli nende riietus oluline. Nende riided olid linasest kangast, mis oli kerge, õhuline ja kuuma kliima jaoks sobiv. Naised ja mehed nägid palju vaeva , et nende juuksed oleksid puhtad, korras ja lõhnastatud. Jõukad pered võisid endale lubada oma juuksurit. Üldiselt meeldis egiptlastele ennast raseerida, seda nii puhtuse kui ka ilus pärast. Sageli loobuti ka juustest ning kasutati parukat.
Nägu värvisid nii mehed kui ka naised. Kosmeetikavahendeid valmistati mitmesugustest mineraalidest : musta silma puudrit tehti galeniidist, rohelist silmavärvi malahhiidist jne. Silmade jumestamine võis ka kasulik olla ja kaitsta silmi ereda päikesevalguse käest.
Muud.

• Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks , sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld , kuid sellest edasi laius kõrb.
  
• Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimete asukate saabumisest Niiluse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana- Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni.
  
• Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde, kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis teada, kuidas inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale".
  
• Vanad-Egiptlased ei kasutanud raha. Müüjad kaalusid kaupu vasest kaaluvihtidega, mida nimetati debeniteks ja määrasid vastava hinna. Kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud puuviljade vastu.
  
• Egiptlased kirjutasid mitmesuguseid kirjandusteoseid. (näiteks hümne, õpetussõnu, seiklusjutte jpm) Tähtsaimaks teoseks on egiptuse suurniku seiklusrikkast elust pajatav "Sinuhe jutustus"
  

Kasutatud allikad:
raamatud : " Vana-Egiptuse igapäeva elu" Neil Morris.
" Vana- Egiptus " Dr. George Hart
internet : http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/2maaime/vanaegiptus.ht m
Miksikese otsingusõna egiptus Nr 13.
Muumia Nr 11.
hieroglüüfid Nr 1.
http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Egiptuse_ajalugu