Fukushima avarii (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Tuumakatastroofid

Tuumakatastroofid Tsornobõli tuumakatastroof Tsornobõli tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas, E 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes

Loodusõpetus

32

pptx

Fukushima katastroof

Daiichi tuumajaama põleng Purunenud reaktor Daiichi tuumajaam pärast õnnetust Tuumakatastroofi korral tuleb kasutada kaitseriietust Katastroofi tagajärjed Muudatused loomadel:  Jääkarud, hülged ja morsad kannatavad karvade väljalangemise ning lahtiste haavandite käes.  Merelõvidel suri Lõuna-California ranniku pesitsusaladel 45% poegadest.  Kanada läänerannikul veritsevad kalad lõpustest, kõhust ja silmamunadest.  Liblikatel ja teistel putukatel on Fukushima piirkonnas leitud geneetilisi mutatsioone. Mõju keskkonnale:  Radioaktiivsed ained jõudsid läbi Vaikse ookeani USA läänerannikule.  Iga päev voolab Fukushimast Vaiksesse ookeani 300 tonni radioaktiivseid aineid.  Radioaktiivsete isotoopide kahjulik mõju tervisele (Jood-131, tseesium-137 ja strontsium-90)  Mõju inimkonnale:  Fukushima tuumakatastroofi tõttu külastas Jaapanit 2012 28,1% vähem välisturiste kui aasta varem.

Tuumafüüsika-katastroofid

23

pdf

Tuumakatastroofid

Tuumakatastroofid Carmely Reiska 12.2  Hiroshima katastroof Windscale Kõštõmi plahvatus Tšernobõli tuumakatastroof Three Mile Island’i avarii Nagasaki katastroof Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES) ❏ Rahvusvaheline Aatomienergia agentuur 1990

tuumakatastroof

48

odt

Inimese ökoloogine jalajälg

pikaks ajaks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Lisaks on veel oht, et need elekrtijaamad võivad plahvatada, mis põhjustaks suure hulga radioaktiivsuse lahti pääsemistja see võib omakorda põhjustada väärarengut nii ümbitsevas, kui looduses. Sellised juhtumid on näiteks Tšornobõli katastroof ja uuem on Fukushima tuumaõnnetus, mille tagajärgi on siiamaani tunda. 3.1.2.2.1. Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse

Ökoloogia

15

pptx

Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014

Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014 a alguses Ülivõimas maavärin ja selle põhjustatud tohutu hiidlaine põhjustasid 2011. aasta märtsis Fukushima reaktorite sulamise ning sundisid evakueerima kümneid tuhandeid inimesi. Tegemist oli rängima tuumaõnnetusega pärast 1986. aasta Tsernobõli katastroofi. Tappis 15,884 inimest ja 2,636 on endiselt kadunud. Radioaktiivne vesi Fukushima tuumaelektrijaamas on siiani suurim probleem, mis takistab kriisi tagajärgede puhastusprotsessi. Radioaktiivset vett lekib mahutitest koguaeg. Kandub Vaiksesse ookeani, kust triivib hoovuste tõttu umbes 5 aastaga USA läänerannikule. Reaktorite südamike tegelikku olukorda ei tea keegi, sest elektroonika (kaamerad, robotid) ei pea sealsele kiiritushulgale vastu. Kardetakse, et kolm 100 tonnist kütuseollust on tunginud läbi reaktori vundamendi.

Üldkeemia

44

odp

Inimese ökoloogiline jalajälg (esitlus)

Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord  Mis on ökoloogiline jalajälg?  Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi  Eesti ökoloogiline jalajälg  Inimeste ökoloogiline jalajälg  Keemiline energia  Tuumaelektrijaam  Tšornobõli katastroof  Fukushima tuumaõnnetus  Tuumapommid ja - relvad  Hiroshima  Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg?  Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest.  Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a).  Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et

Ökoloogia

38

doc

TŠERNOBÕL - SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA

kõrgemat haigestumist erinevatesse vähkhaigustesse, lisaks vaevavad neid ka muud tervise probleemid. Teatud piirkonnas sagenesid vastsündinute väga rasked väärarengud, mõned neist sündisid surnult. 6. Inimestel, kes ei evakueerunud õigeaegselt või töötasid katastroofi likvideerimistöödel, on täheldatud mitmeid tervisehädasid, peamiselt vähkkasvajate, geenimutatsioonide näol. Avarii likvideerimisel paljakäsi ja elementaarse kaitseriietuseta töötanud meestest surid paljud mõne aasta möödudes. Ülejäänute eluiga on keskmisest väiksem ja haiguste tõttu on oluliselt langenud nende elukvaliteet. Kuna kiiritust said ka sugurakud, kandusid tervisehädad edasi nende tulevastele järeltulijatele. 4.3 Milline on olukord Tšernobõlis praegu? Paljud vastanutest arvavad, et ka praegu on Tšernobõlis elu. Elu seal on, taimed kasvavad

Ajalugu

2

rtf

Tuumaenergia vastuväited

ja sajavad koos vihmaga alla. Kui ehitataks Eestisse tuumajaam ja toimuks õnnetus, oleks terve Eesti ala mingil määral kahjustatud. Ja rääkimata, kui kalliks läheks tuumajaama ehitamine Eestis. Kõige suurem tuumajaamas toimunud õnnetus oli muidugi 1986.aasta Tsernobõli katastroof, mille saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Viimane tuumaõnnetus toimus Fukushimas 2011.aastal, mis oli sama kategooria (kõige kõrgem) tuumaõnnetus kui Tsornobõli katastroof. Fukushima tuumaõnnetust on arvatud kõigi aegade keerukaimaks. Tuumaõnnetuste tagajärgedest tingitud saatust ei sooviks ma kellelegi. Tuumaenergia tootmine on kahjulik ka seepärast, et kaasproduktina saadud materjali kasutatakse tuumarelvade valmistamiseks. Minu arvates on need liiga võimsad relvad ja inimesi ei saa usaldada ning maailmas on olemas hulle, keda ei huvita väga teiste heaolu. Peale lööklaine, valguskiirguse ja radioaktiivse kiirguse on tuumarelvadel

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)