Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fukushima avarii (0)

1 Hindamata
Punktid

Fukushima avarii
Mihkel Kanne,  Daniel  Sei 12.R
Sissejuhatus
 Asutati  1971 . aastal koostöös 
 General  Electric , Boise, and  Tokyo  
Electric  Power  Company (TEPCO).
 Fukushima tuumaelektrijaam  
Daiichi koosnes kuuest 
kergveereaktorist.
 Neid kergveereaktorieid toitsid 
generaatorid  koguvõimsusega 4,7 
GWe.
 Algselt plaaniti rajada tuumajaam 
35meetrit kõrgusele merepinnast, 
kuid rajati lõpuks 10meetri 
kõrgusele.
Fukushima avarii
 8.9 magnituudine maavärvin, samaväärne maavärin oli 
viimati aastal 1900.
 Rannikut ründas hiidlaine, mis ulatus üle 10 meetri, 
põhjustades linna hävingu- üle 15,000 inimese hukkus.
 Maavärvina ja hiidlaine vigastustuste tagajärjel lakkasid 
töötamast reaktorite jahutussüsteemid.
  Kolmes reaktoris toimusid vesiniku plahvatused, mille 
tulemusena hävinesid reaktoreid ümbritsevad 
kergkonstruktsioonist hooned. 
 Reaktoreid jahutati mereveega, vältimaks tuumkütuse 
sulamist.
 15. märtsil toimunud kolmanda plahvatuse tulemusena 
süttis ka bassein, milles hoiti  kasutatud tuumkütust.
 https://
www.youtube.com/watch?v=3xKMFzKOIfQ
 Tuumajaama lähipiirkonnas elavad inimesed 
evakueeriti, hinnanguliselt 5000 inimest, 
kes said ajutist peavarju turvakodudes. 
Evakuatsioonialaks kuni 30 km.
 Perioodil 12-31. märts lekkis hinnanguliselt 
900,000 terabekarelli radioaktiivseid 
materjale.
 Fukushima sündmustes süüdistati Tokyo 
Electric Power Co. esimeest Tsunehisa 
Katsumatat ning teist 32 vastutavat isikut.
Fakte
 Arvutuste kohaselt on Fukushima Daiichi tuumajaamast 
eraldunud 370  tuhat  terabekerelli radioaktiivset jood-
131 ja  tseesium -137. Radioaktiivne jood kahjustab 
kilpnääret ja põhjustab vähki.
 Kokku lekkis radioaktiivseid aineid spetsialistide 
hinnangul tuumajaamast välja umbes 630 terabekerelli.
 Üks terabekerell on biljon bekerelli (1012 Bq). 
 Bekerell- Aktiivsuse ühik, näitab seda, kui palju või kui 
tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega. 
Mida rohkem tuumamuutusi aines toimub, seda enam 
tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine.
Võrdlus  Tšernobõli  
tuumakatastroofiga
 Tšernobõli tuumakatastroofis hukkus 29 
inimest terava radiatsioonidoosi tagajärjel, 
Fukushimas niisuguseid ohvreid ei olnud.
 Fukushimas ei lennanud õhku Tšernobõli 
sarnaselt reaktor, Fukushima reaktorid said 
üksnes kahjustada vesinikuplahvatustes ja 
reaktoritest paiskus välja vähem 
radioaktiivseid aineid.
 Fukushimas reageeriti  väga kiiresti, 
inimesed evakueeriti kiiresti
Tagajärg
 12.  aprillil  2011 hinnati Fukushima I 
tuumajaama katastroof Rahvusvaheline 
tuumaintsidentide skaala seitsmenda 
(kõrgeima) kategooria katastroofiks. 
 Tuumaõnnetusi hinnatakse rahvusvaheliselt 
INES  skaalal, millel on  seitse  astet. 1-3 
loetakse intsidendiks, 4-7 avariiks. Viienda 
kategooria  õnnetust   defineeritakse  kui 
laialdase ulatusega õnnetust,  kuuenda  
kategooria õnnetus on tõsine avarii ja 
seitsmenda kategooria õnnetus on ränk avarii. 
 Ainus varasem sama kategooria 
tuumaõnnetus on Tšernobõli katastroof. 
 Ulatuslik radioaktiivne  reostus  tugeva 
radiatsiooniga , mis kahjustas laialdlaselt 
Vaikset Ookeani.
  Meretoit  oli  radioaktiivsuse  tõttu kõlbmatu.
 TEPCO sõnul on lekkinud Fukushima Daiichi 
tuumaelektrijaamast 100 tonni 
radioaktiivset vett.
Aitäh  
kuulamast!

Kasutatud allikad
 http://
forte .delfi.ee/news/teadus/fukushima-avarii-ki
irgusdoosid-on-kardetust- vaiksemad ?id=61740076
 http://
et.wikipedia.org/wiki/Fukushima_I_tuumaelektri
jaam
  http://www.ut.ee/BM/kiirgusest/kl7.ht m
 http://
epl.delfi.ee/news/valismaa/fukushima-tuumakat
astroofi- raskusaste -tosteti-tsernoboliga-sama
le- tasemele ?id=51295291
 http://
www.aripaev.ee/uudised/2011/03/13/fukushima-t
uumajaamas-kuulutati-valja-avarii
  http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artikl
id/fukushima-tuumajaama-onnetuse-moju-eestiss
e-ei-ulatu-2

Document Outline

  • Slide 1
  • Sissejuhatus
  • Fukushima avarii
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Fakte
  • Võrdlus Tšernobõli tuumakatastroofiga
  • Tagajärg
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Aitäh kuulamast!
  • Kasutatud allikad
Vasakule Paremale
Fukushima avarii #1 Fukushima avarii #2 Fukushima avarii #3 Fukushima avarii #4 Fukushima avarii #5 Fukushima avarii #6 Fukushima avarii #7 Fukushima avarii #8 Fukushima avarii #9 Fukushima avarii #10 Fukushima avarii #11 Fukushima avarii #12 Fukushima avarii #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor daniel Õppematerjali autor
Esitlus Fukushima tuumakatastroofist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tuumakatastroofid
2
docx

Tuumakatastroofid

Tuumakatastroofid Tsornobõli tuumakatastroof Tsornobõli tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas, E 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes

Loodusõpetus
Fukushima katastroof
32
pptx

Fukushima katastroof

Daiichi tuumajaama põleng Purunenud reaktor Daiichi tuumajaam pärast õnnetust Tuumakatastroofi korral tuleb kasutada kaitseriietust Katastroofi tagajärjed Muudatused loomadel:  Jääkarud, hülged ja morsad kannatavad karvade väljalangemise ning lahtiste haavandite käes.  Merelõvidel suri Lõuna-California ranniku pesitsusaladel 45% poegadest.  Kanada läänerannikul veritsevad kalad lõpustest, kõhust ja silmamunadest.  Liblikatel ja teistel putukatel on Fukushima piirkonnas leitud geneetilisi mutatsioone. Mõju keskkonnale:  Radioaktiivsed ained jõudsid läbi Vaikse ookeani USA läänerannikule.  Iga päev voolab Fukushimast Vaiksesse ookeani 300 tonni radioaktiivseid aineid.  Radioaktiivsete isotoopide kahjulik mõju tervisele (Jood-131, tseesium-137 ja strontsium-90) Mõju inimkonnale:  Fukushima tuumakatastroofi tõttu külastas Jaapanit 2012 28,1% vähem välisturiste kui aasta varem.

Tuumafüüsika-katastroofid
Tuumakatastroofid
23
pdf

Tuumakatastroofid

Tuumakatastroofid Carmely Reiska 12.2 Hiroshima katastroof Windscale Kõštõmi plahvatus Tšernobõli tuumakatastroof Three Mile Island’i avarii Nagasaki katastroof Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES) ❏ Rahvusvaheline Aatomienergia agentuur 1990

tuumakatastroof
Inimese ökoloogine jalajälg
48
odt

Inimese ökoloogine jalajälg

pikaks ajaks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Lisaks on veel oht, et need elekrtijaamad võivad plahvatada, mis põhjustaks suure hulga radioaktiivsuse lahti pääsemistja see võib omakorda põhjustada väärarengut nii ümbitsevas, kui looduses. Sellised juhtumid on näiteks Tšornobõli katastroof ja uuem on Fukushima tuumaõnnetus, mille tagajärgi on siiamaani tunda. 3.1.2.2.1. Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse

Ökoloogia
Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014
15
pptx

Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014

Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014 a alguses Ülivõimas maavärin ja selle põhjustatud tohutu hiidlaine põhjustasid 2011. aasta märtsis Fukushima reaktorite sulamise ning sundisid evakueerima kümneid tuhandeid inimesi. Tegemist oli rängima tuumaõnnetusega pärast 1986. aasta Tsernobõli katastroofi. Tappis 15,884 inimest ja 2,636 on endiselt kadunud. Radioaktiivne vesi Fukushima tuumaelektrijaamas on siiani suurim probleem, mis takistab kriisi tagajärgede puhastusprotsessi. Radioaktiivset vett lekib mahutitest koguaeg. Kandub Vaiksesse ookeani, kust triivib hoovuste tõttu umbes 5 aastaga USA läänerannikule. Reaktorite südamike tegelikku olukorda ei tea keegi, sest elektroonika (kaamerad, robotid) ei pea sealsele kiiritushulgale vastu. Kardetakse, et kolm 100 tonnist kütuseollust on tunginud läbi reaktori vundamendi.

Üldkeemia
Inimese ökoloogiline jalajälg-esitlus
44
odp

Inimese ökoloogiline jalajälg (esitlus)

Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord  Mis on ökoloogiline jalajälg?  Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi  Eesti ökoloogiline jalajälg  Inimeste ökoloogiline jalajälg  Keemiline energia  Tuumaelektrijaam  Tšornobõli katastroof  Fukushima tuumaõnnetus  Tuumapommid ja - relvad  Hiroshima  Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg?  Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest.  Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a).  Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et

Ökoloogia
TŠERNOBÕL - SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA
38
doc

TŠERNOBÕL - SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA

kõrgemat haigestumist erinevatesse vähkhaigustesse, lisaks vaevavad neid ka muud tervise probleemid. Teatud piirkonnas sagenesid vastsündinute väga rasked väärarengud, mõned neist sündisid surnult. 6. Inimestel, kes ei evakueerunud õigeaegselt või töötasid katastroofi likvideerimistöödel, on täheldatud mitmeid tervisehädasid, peamiselt vähkkasvajate, geenimutatsioonide näol. Avarii likvideerimisel paljakäsi ja elementaarse kaitseriietuseta töötanud meestest surid paljud mõne aasta möödudes. Ülejäänute eluiga on keskmisest väiksem ja haiguste tõttu on oluliselt langenud nende elukvaliteet. Kuna kiiritust said ka sugurakud, kandusid tervisehädad edasi nende tulevastele järeltulijatele. 4.3 Milline on olukord Tšernobõlis praegu? Paljud vastanutest arvavad, et ka praegu on Tšernobõlis elu. Elu seal on, taimed kasvavad

Ajalugu
Tuumaenergia vastuväited
2
rtf

Tuumaenergia vastuväited

ja sajavad koos vihmaga alla. Kui ehitataks Eestisse tuumajaam ja toimuks õnnetus, oleks terve Eesti ala mingil määral kahjustatud. Ja rääkimata, kui kalliks läheks tuumajaama ehitamine Eestis. Kõige suurem tuumajaamas toimunud õnnetus oli muidugi 1986.aasta Tsernobõli katastroof, mille saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Viimane tuumaõnnetus toimus Fukushimas 2011.aastal, mis oli sama kategooria (kõige kõrgem) tuumaõnnetus kui Tsornobõli katastroof. Fukushima tuumaõnnetust on arvatud kõigi aegade keerukaimaks. Tuumaõnnetuste tagajärgedest tingitud saatust ei sooviks ma kellelegi. Tuumaenergia tootmine on kahjulik ka seepärast, et kaasproduktina saadud materjali kasutatakse tuumarelvade valmistamiseks. Minu arvates on need liiga võimsad relvad ja inimesi ei saa usaldada ning maailmas on olemas hulle, keda ei huvita väga teiste heaolu. Peale lööklaine, valguskiirguse ja radioaktiivse kiirguse on tuumarelvadel

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun