Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Roheline revolutsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Lasnamäe Üldgümnaasium
ROHELINE REVOLUTSIOON
Mari-Ann Esajas
12B klass
Rohelise revolutsiooni all tuntakse uuendust põllumajanduses, mille aluseks oli Gregor Mendeli avastatud geneetika seaduspärasusel põhinevad ristamis- ja valikumeetodid. Peaaegu juhuslikult avastati,et eraldi aretatud puhasliinide ristamisel võib esimese põlvkonna hübriidide viljakus olla hüppeliselt kõrgem kummagi vanemliini omast. Sealjuures saadi suurim efekt just kindlate liinide ristamisel. Selliste ristamiskombinatsioonide kasutuselevõtt viis 1930 – 40. aastatel USA-s maisitoodangu hüppelise kasvuni. Mõned muud aretussaavutused, nagu lühikõrreliste teraviljade (nisu, riis , mais) loomine ning ka agrotehnika täiustamine suurendas 1960. – 70. aastatel oluliselt saagikust ja aitas leevendada näljahäda Mehhikos, Pakistanis ja Indias.
Veerand sajandi eest toimunud põllumajanduse edenemist on hakatud nimetama roherevolutsiooniks. See seisnes uute taimesortide aretamises, mis Kolmanda Maailma põldudel kõrgemat saaki andsid ja nõnda enam inimesi ära toitsid. Nüüd tungib biotehnoloogia jõuliselt taimearetusse. Uued, geneetiliselt muundatud viljad on vallutamas suuri põllumaid. Asjatundjate arvates muudab see maailma põllunduse palet lähiaegadel tundmatuseni.Biotehnoloogia abil uusi taimesorte arendavad firmad väidavad, et nemad toidavad ära maailma. Roheäärmuslased omalt poolt heidavad ette, et selline lähenemine ohustab looduslikku tasakaalu ning teeb rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Kumbki pool pole oma argumentidest loobunud. Ent uute geneetiliselt muundatud organismide ehk GMOde laine on hoolimata vastuseisust jõudmas ka Euroopasse. Kui inimesed õppisid ennast pesema ja oma heitvett eemale juhtima , hakkas rahvaarv Maal plahvatuslikult kasvama. Suurima panuse laste suremuse vähenemisse ning eluea pikenemisse pole andnud mitte arstiteadus, vaid hügieen. Ning kui vaid maamunal oleks rohkem söödavat, mida ka võrdsemalt jaotataks, kasvaks rahvaarv uue hooga .
Toidunappuse leevendamiseks on siiani kasutatud paari teed. Kasvatada taimi, mis kannavad enam vilja või suurendada haritava maa pindala. Maa pindala on aga kindel suurus, ja põllumajanduseks ei sobi sellest just kuigi palju. Hoolimata metsade raiumisest ja uute lagendike kasutusele võtmisest, on elaniku kohta haritav maa viimase paari aastakümne jooksul üha vähenenud. 1960. aastatel tundus Kolmandale Maailmale, et toidunappusele teeb lõpu nn roheline revolutsioon . Mehhiko uurimisinstituutides 1940. aastatel alguse saanud hoogne aretustegevus jõudis välja uute kõrgesaagiliste nisu- ja riisisortideni. Indias ja Pakistanis kahekordistus selle tulemusena nisusaak kümne aastaga. Eufooria oli üleüldine. Aastatel 1960–1975 kasvas Kolmandas Maailmas toiduainete tootmine üle 40 protsendi. Ent rohelisel revolutsioonil oli tagajärgi, mis polegi nõnda rohelised. Et anda kõrget saaki, vajavad uued taimesordid palju väetist ja usinat putukatõrjet. Sellepärast suurenes 1950. aastast alates 20 aasta jooksul Aasias keemiliste väetiste kasutamine 28 korda. Väetised on kallid, ja nii langesid üha uued ning uued väikepõllud suurmaapidajate saagiks . Toiduainete tootmine küll suurenes, ent suhteline vaesus ei vähenenud.  1966. ja 1990. aasta vahel suurenes maailma elanikkond aastas 2,2 protsenti, toidu tootmine aga 2,8 protsenti. See suundumus on nüüdseks peatunud. 1990. ja 1997. aasta vahel suurenes elanikkond 1,7, kuid toidu tootmine vaid 1,2 protsenti aastas. Tempo jätkudes ootab Maad järgmisel sajandil suur toidupuudus . “Aastaks 2025 peaks teraviljatoodang suurenema poole võrra, et toita selleks ajaks plaanitavat kaheksat miljardit inimest,” ütleb Filipiinidel asuva Rahvusvahelise Riisiinstituudi teadlane Gurdev Khush. Tema sõnul pole lisamaad toiduvilja kasvatamiseks võtta. “Biotehnoloogia pakub vahendeid, mis meid hädast välja aitaks,” kõneles Khush möödunud aasta detsembri alguses Viinis toimunud biotehnoloogia avalikustamise konverentsil.
Hiljuti on ärimees Strandberg avaldanud arvamust, et roheline revolutsioon päästaks majandusraskustest ka Eesti. Tema ideesse on küll suhtutud skeptiliselt, ent tema jutus võib siiski tõetera olemas olla.
Roheline revolutsioon #1 Roheline revolutsioon #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mari-Ann Õppematerjali autor
referaat rohelisest revolutsioonist

Sarnased õppematerjalid

Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsioon algas 1760­1780. a. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 20. saj. keskpaigas algas teadus-tehniline revolutsioon, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Teadus-tehniline revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul ­ töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine jne. ­ raadio, televiisor, arvutid, laser, aatomienergia. Need avastused tehti kõik 20. sajandi alguses või esimesel poolel

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. 27. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis (ELF, LUS, Eesti TA looduskaitsekomisjon, Eesti Roheline Liikumine jne), ühe iseloomustamine ELF- Eestimaa Looduse Fond LUS- Eesti Loodusuurijate Selts Eesti TA looduskaitsekomisjon- Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon Eesti Roheline Liikumine- (ERL)  Eesti Roheline Liikumine (ERL) on 1988. aastal asutatud keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon. Eesti Rohelise Liikumise asutamise tingis esmajärjekorras vajadus paremini koordineerida

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun