· Joensuu Ülikool, Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled · Jyväskylä Ülikool, Keelte osakond: Läänemeresoome keeled · Tartu Ülikool, Eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond. Kirjandus vadjalastest · Adler, Elna ja Merle Leppik: Vadja keele sõnaraamat. Tallinn: Signalet, 1990, 1994; Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, 1996, 2000. · Ariste, Paul: Wotische Sprachproben. Eesti Keele Arhiivi Toimetised 4. Tartu, 1935. · Ariste, Paul: A grammar of the Votic language. Bloomington: Indiana University, The Hague, The Netherlands: Mouton & Co., 1968 (Indiana University Publications. Uralic and Altaic Series 68). · Ariste, Paul: Vadjalaste laule. Emakeele Seltsi toimetised 3. Tallinn, 1960. · Ariste, Paul: Vadja muinasjutte. Emakeele Seltsi toimetised 4. Tallinn, 1962. · Ariste, Paul: Vadja rahvakalender. Emakeele Seltsi toimetised 8. Tallinn:
· Helsingi Ülikool, Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled · , Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled · , Keelte osakond: Läänemeresoome keeled · , Eesti ja üldkeeleteaduse instituut: Soome-ugri osakond. Kirjandus · Adler, Elna ja Merle Leppik: Vadja keele sõnaraamat. Tallinn: Signalet, 1990, 1994; Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, 1996, 2000. · , : Wotische Sprachproben. Eesti Keele Arhiivi Toimetised 4. Tartu, 1935. · , : A grammar of the Votic language. Bloomington: Indiana University, The Hague, The Netherlands: Mouton & Co., 1968 (Indiana University Publications. Uralic and Altaic Series 68). · , : Vadjalaste laule. Emakeele Seltsi toimetised 3. Tallinn, 1960. · , : Vadja muinasjutte. Emakeele Seltsi toimetised 4. Tallinn, 1962. Ariste, Paul: Vadja rahvakalender. Emakeele Seltsi toimetised 8. Tallinn: Valgus, 1969.
nõustab lapsi teenindavaid raamatukogusid * Eesti Lastekirjanduse Keskuse kogud millisesse nelja põhilisse ossa need jagunevad? Nimeta need. Arhiivkogu, lugejateeninduse kogu, teabetalituse kogu ja kunstikogu. * Nimeta Eesti Lastekirjanduse Keskuse üritusi ja projekte. Perehommik, Mudilastund, Kunstikamber, Sõnakamber, huviringid, näitused, Ulmeklubi. * Nimeta Eesti Lastekirjanduse Keskuse väljaandeid. Postkaardid, Ajakiri ``Nukits``, ELK toimetised, lastekirjanduse sõnastik. * Mida kujutab endast Nukitsa konkurss? - Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatav üle-eestiline lugejaküsitlus, kus viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse saaki hindavad lapsed ise. * Kellega koos korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus loomekonkursse ning miks? - Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab koostöös kirjastustega käsikirjade võistlusi, et innustada Eesti autoreid looma uusi ja kõrgetasemelisi teoseid lastele ja noortele
traditsioonilisele mees-peab-alati-suutma-naist-rahuldada põhimõttele. Prostituudi juures pole oluline, kas viimane ka seksuaalse rahulduse saab. Makstud raha arvatakse olevat piisav rahuldus. Samuti meeldib meestele mõelda, et prostituut on tulnud seksiärisse, et ühendada oma töö ja hobi. Sellise mõtlemisega on mugav ennast eetilise tegutsejana tunda. [Eespere, K (2008) Prostitutsiooni peidus pool - Meie aja müüdid. Sotsiaalministeeriumi toimetised] Eestlaste hulgas on levinud ka arvamus, et prostitutsioon on vabatahtlik tegevus elatise teenimiseks. Muidugi on raske sellele vastu vaielda, sest otseselt sunnitud värbamisi tüdrukute suhtes esineb harva. Kuid kaudsed mõjud on olemas ning tihti annabki prostitutsioonile tõuke läbielatud rasked kogemused, milleks võivad siis olla pooleli jäänud haridus, elukutse puudumine, suutmatus end tööturul müüa, vägivald lapsepõlves, varane seksuaalelu ja
Õnneks on globaliseerumisprotsessiga kaasnevad ohud majandusteadlaste juba üheks käsitletumaks teemaks saanud. Lootes teadlaste ja reaalselt majandusettevõtetes tegutsevate inimeste koostööle, võiksime edaspidi probleemide vähenemist ja paremuse poole liikumist oodata julgeda küll. Kasutatud kirjandus Eamets, R. & Philips, K. Tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus ja selle mõju eesti tööturule. Tartu Ülikooli Euroopa Kolledzi Toimetised, nr 20,2004 http://ec.ut.ee/et/images/stories/toimetised/Toimetised_20_Eamets_ja_Philips_uus.pdf Heinmaa, H. Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eestile. Referaat, 2006 http://web.zone.ee/uix/Ardo%20Heinmaa%20referaat%20-%20Globaliseerumise%20m %F5jud%20Eestile.doc Neivelt, I Missugune on majanduse tulevik? Eesti Päevaleht (online), 2009 http://www.epl.ee/artikkel/481397 Purju, H. Globaliseerumine, delokaliseerumine ja katsed protsessi valitseda. Riigikogu toimetised, 2009 http://www
Artikli lisa-analüüs: 1) Artikli autor on Raul Narits , võrdleva õigusteaduse professor. Akadeemilises mõistes Raul Narits on autoriteet ,sest on Tartu Ülikooli professor , Õiguse entsüklopeedia autor ja on Juridica ajakirja toimetuskolleegiumis. 2) Artikkel on ilmunud pool-akadeemilises allikas. Allikas kuulub pool-akadeemiliste allikate hulka ,sest artikkel ilmus parlamendi ajakirjas Riigikogu toimetised (2000). Kvaliteetajakirjad on pool-akadeemilised allikad. 3)Minu arvates artikkel oma žanrilt on nii ekspertarvamus kui ka teadusartikkel. Ekspertarvamus see artikkel on sellepärast , et autor mõnedes kohtades väljendas oma arvamus ja kommenteeris teiste teadlaste arvamust. Teadusartikkel see on sellepärast, et kasutatud kirjandus artikli sees on väga usaldusväärne ,see kirjandus on akadeemilise kontekstiga . Selles artiklis on palju akadeemilist
Inimeste seas oleks suurem maksevalmidus, kui oleks kindel teadmine, milleks meie raha kasutatakse. Lisaks peaks poliitika inimesi rohkem kõnetama ja huvitama, tuleb leida võimalus, et taastada rahva usaldus juhtorganite vastu. Maksud on riigiks olemise hind (Lillemets,2007). Ei tohi keskenduda vaid enese heaolule, vaid tuleb lähtuda avlikest huvidest, et ühiskond tervikuna saaks toimida. Kasutatud allikad Riigikogu toimetised, 2007. Maksumoraal maksukuulekuse mõjutajana. Leitav: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10458&op=archive2 (Kasutatud 10.03.2016) Riigikogu toimetised, 2007. Maksumoraal maksukäitumise kujundajana ja selle peamised isikupõhised mõjutegurid. Leitav: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php? id=14002&op=archive2 (Kasutatud 10.03.2016) Lillemets, K. 2010. Maksumoraal, selle mõjutegurid, hindamise võimalused ja probleemid Eesti näitel
(Sisejulgeolek: Euroopa Liit... 2011, välja otsitud 07.11.2012) Euroopa Liit on teinud viimaste aastatega tublisid edusamme julgeoleku valdkonnas, kui Euroopa Liidu julgeolekusüsteem toimib on ka sisejulgeolek tõhusam. Loodetavasti jätkub julgeoleku valdkonda kuuluvaid edusamme veel paljudesse aastatesse, sest kunagi ei saa kõik olla täiesti ideaalne. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Aimre, I 2007. Julgeoleku ja turvalisuse sotsioloogiline analüüs. Rmt: Sisekaitseakadeemia toimetised 2007 (6) Sisejulgeolek. Artiklite kogumik. Pohl, T. Tallinn 2007, lk 50 Eenmaa, R 2007. Sisejulgeoleku tähtsus uues julgeoleku keskkonnas. Rmt: Sisekaitseakadeemia toimetised 2007 (6) Sisejulgeolek. Artiklite kogum. Pohl, T. Tallinn 2007, lk 65, 72 Enhancing EU Impact on conflict prevention. The EU Security Strategy: Implication For EU Conflict Prevention. Saferworld Internatioinal Alert. 2004, lk 4
Kuupäev, osa nr. :21. juuni Leheküljed: lk. 8 Andmebaas: haridus; märksõna: õpetajakoolitus; allika: Universitas Tartuensis; perioodi otsing: 2006 6. Andmebaasi Soome-Ugri kasutades, leidke Kalev Jaago poolt kirjutatud artikleid, mis on ilmunud Läänemaa Muuseumi Toimetiste sarjas. Mitu artiklit leiate? Esitage 1 näide. Vastus: kolm Andmebaas :Soome-Ugri Autor(id): Jaago, Kalev ; Tarandi, Tuuli Pealkiri: Kungla seltsist ja selle raamatukogust Allikas: Läänemaa Muuseumi toimetised Andmebaas- Soome-Ugri; allika: Läänemaa Muuseumi toimetised; autori: Jaago Kalev 7. Leidke ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artikleid Kalevipoja kividest. Millist andmebaasi kasutate ja mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Vastus: kuus Andmebaas: Geoloogia Autor(id): Joonuks, Helmut Pealkiri: Kalevipoja lingukivi ehk Suurkivi Allikas: Eesti Loodus Andmebaas: geoloogia; allika: Eesti Loodus ; märksõna: kalevipoja kivi 8. Kas olete TLÜ raamatukogu andmebaasi varem kasutanud
29.Tartu Ülikooli arstiteaduskond 30.Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond 31.AS Eesti Post 32.restoran Kullaseppa Kelder 33.Prantsuse Lütseumi õppenõukogu 34.muhamedi usk 35.Martin Luther 36.luterlane 37.Saalomoni tarkus 38.Katariina Teine 39.Jehoova 40.Torupilli-Juku (hüüdnimena) 41.ajakiri ,,Tehnika ja Tootmine" 42.saade ,,Kes tahab saada miljonäriks?" 43.Eesti semiootik Juuri Lotmani raamat ,,Kultuur ja plahvatus" 44.Tartu Ülikooli toimetised 45.Mahtra sõda 46.Suure Vankri auhind 47.XX emakeeleolümpiaad 48.valetinipäev 49.Alma keefir 50.Nike'i jooksukingad 1. isa Goriot'd (tegelasena) 2. Voltaire'ina 3. Shakespeare'iks 4. Camus' teostes 5. bordeauxlane või bordeaux'lane
vähendada varjupaigataotlejate ning seadusliku ja ebaseadusliku tööjõu sisserännet, on mitmeid. Kõik Euroopa Liidu riigid on poliitiliselt stabiilsed. Tegemist on õigusriikidega, vastupidi paljudele lähteriikidele, mis on poliitiliselt ebastabiilsed ega ole õigusriigid. See vähendab üksikisiku turvalisust ja võib mõjutada otsust, kas jääda oma päritoluriiki või välja rännata. (Riigikogu Toimetised 2009) Ebaseaduslik rändajaks nimetatakse isikut, kes siseneb ELi ilma nõuetekohase viisa või loata või jääb liitu pärast viisa kehtivusaja lõppemist. Euroopa Liidu liikmesriigid ootavad liidult ebaseadusliku sisserände tõkestamist ja piiramist, eelkõige tulemusliku ja põhiõigusi austava tagasisaatmispoliitika rakendamise teel. Euroopa Liit on sõlminud osade kolmandate riikidega tagasivõtulepinguid kolmandate riikide selliste kodanike tagasivõtmiseks nende päritolu- või
loomine ning vana keele sõnavara ja grammatika uurimine tänapäevaste meetoditega. Teine oluline keskus on Tallinnas Eesti Keele Instituudis, kus Kristiina Rossi juhtimisel luuakse eesti piiblitõlke ajaloolist konkordantsi ja uuritakse piiblitõlke ajalugu. Kirjandust Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, „Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik”. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6. Tartu, 1997. Heli Laanekask, „Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil”. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 14. Tartu, 2004. Arnold Kask, „Eesti kirjakeele ajaloost”. Tartu, 1970. Toomas Paul, „Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani”. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr. 72. Tallinn, 1999. Raimo Raag, „Talurahva keelest riigikeeleks”. Tartu, 2008. Võrguaadresse
fin.ee/riigieelarve-2012] 25.04.2012 Cutler, David M, Health care and the Public Sector. http://www.nber.org/papers/w8802 Eesti Vabariigi Põhiseadus, [https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002] 25.04.2012 Euroopa Liidu põhiõiguste harta [eur-lex.europa.eu/et/.../C2007303ET.01000101.htm] 23.04.2012 Eesti Tervisesüsteemi Ülevaade [ee.euro.who.int/HIT_raamat_2008.pdf] 24.04.2012 Eesti Tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse analüüs. Praxise toimetised nr. 21/2005 [http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Toimetised/toimetised_21_2005.pdf] 24.04.2012 5 Gaynor, Martin; Haas-Wilson, Deborah. Change, consolidation, and competition in health care markets. - National Bureau of Economic Research, 1998, Working Paper No. 6701, 49 p. Habicht, Triin; Habicht, Jarno. Erinevad tasustamise süsteemid tervishoius. Lege Artis, 2002, nr. 9, lk
(toim.) 1997. Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid. Tartu Ülikooli Kirjastus Hagopian, M. N. 2003. Reziimid, liikumised, ideoloogiad: võrdlev sissejuhatus poliitikateadusse, Tallinna: kirjastus Olion Jay, A. ja Lynn, J. 1999. "Jah, härra minister" ja "Jah, härra peaminister". Kirjastus Varrak Lane, J.-E. 1996. Avalik sektor. Kontseptsioonid, mudelid, lähenemisviisid. Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Külim, Randma, T ja Annus, T 2000. Haldusreformi müüdid. Riigikogu Toimetised 2: 135-144. Koostaja: Mairit Kratovits, lektor Kuupäev: 04.05.2011
Kaivapalu, Annekatrin 2012. Keelesüsteemide võrdlus teise keele omandamise uurimises eesti ja soome keele näitel. Reili Argus, Annika Hussar, Tiina Rüütmaa(Toim.). Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 14. 45–74. Tallinna Ülikool Kelli Luik. Artikli analüüs. Artikkel kirjeldab keelesüsteemide võrdluse rakendusvõimalusi lähtekeele mõju uurimisel ja keeltevahelise tegeliku, tunnetatud ja oletatava sarnasuse seoseid eesti ja soome keele näitel ning soome noomenimorfoloogia omandamst käsitlevate uurimuste põhjal. Teoreetilise taustana antakse lühiülevaade kontrastiivse keeleuurimise ajaloost ning tutvustatakse samal süsteemil rajanevat Soome ja Eesti
Vastandumine – 19. sajandi usuvahetusliikumisega seotud integreerumine“; lk 376–388; 2000; rahvapärimusi. Pärimus luteri usult vene kogumiku pealkiri „Meedia. Folkloor. õigeusku üleminekust erineb oluliselt teiste Mütoloogia“; toimetaja M. Kõiva; Eesti usuliikumiste kirjeldustest. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna toimetised; Tartu; Eesti Kirjandusmuuseum. Refereeritud lehekülgedelt 376-377. Jaago, Tiiu 2000. Teabe levikust oma ja võõra rühma piiril. – Meedia. Folkloor. Mütoloogia, 376–377. Harjutus 3. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Reet Kasik (2011: 8) on märkinud, et Reet Kasik, raamatu pealkiri „Stahli
com/article/2008/02/05/idUSN05191813 (14.10.2012) Mukasey, Michael B. The Waterboarding Trail to bin Laden. - WSJ.com, 06.05.2011 http://online.wsj.com/article/SB10001424052748703859304576 305023876506348.html (14.10.2012) Mälksoo, Lauri. Guantánamo õppetund. – Eesti Päevaleht, 20.01.2009 http://www.epl.ee/news/arvamus/lauri-malksoo-guantanamo- oppetund.d?id=51155834 (14.10.2012) Mälksoo, Lauri. Inimõiguste universaalsusest ehk mida teha “teistega”. – Riigikogu Toimetised 17, 2008. http://www.riigikogu.ee/rito/index.php? id=12563&op=archive2 (14.10.2012) Vambrukar, Meenal. Ex-CIA Official To Hannity: Bin Laden Raid Direct Result Of What Obama Denounces As ‘Torture’ Techniques. – Mediaite, 30.04.2012 http://www.mediaite.com/tv/ex-cia-official-to- hannity-bin-laden-raid-direct-result-of-what- obama-denounces-as-torture-techniques/ (13.10.2012)
(2013). Delfi. Kasutatud 08.03.2015. http://eestielu.delfi.ee/archive/esialgsetel-andmetel-kais-haaletamas-ligi-58-valijatest? id=66943812 Hämmal, J., Kivirähk, J, Lauristin, M. ja Võõrmann, R. (2007). Maailmavaade ja toetus erakondadele. Eesti Inimarengu Aruanne 2006. Kasutatud 08.03.2015. http://www.kogu.ee/public/trykised/EIA06_est.pdf Jakobson, M., Kalev, L. ja Saarts, T. (2008). Eesti poliitiline kultuur: alusväärtused. Riigikogu Toimetised. Kasutatud 08.03.2015. http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13601 Kook, U. (2013). Emor: kohalikud valimised võidab üle-eestiliselt Keskerakond. ERR. Kasutatud 09.03.2015. http://uudised.err.ee/v/eesti/e666d687-edf3-41c8-b254-6d9e04e36efc Lauristin, M., Tallo, I. ja Vihalemm, P. (1997). Poliitilise kultuuri areng Eestis. Kasutatud 08.03.2015. http://www.urban.ee/pdf/15/U15-1-ee.pdf Reiljan, A. ja Pettai, V. (2012). Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995-2012. Riigikogu Toimetised
Muuseumitöö alused; materjale võib vaadta ka nt siit http://www.muuseum.viljandimaa.ee/? op=body&id=85 Riina Reinvelt, Eesti Rahva Muuseum, peavarahoidja Museoloogia varasemalt ainult kitsas tähenduses, kuidas muuseumid tegutsevad; miks asjad museumites on nii nagu nad on; ajalooline ja filsoofiline teadus Museograafia kuidas muuseumites tööd korraldada Museograafia mõiste tekkis 1727, Caspar Neikeliuse teoses. Museoloogia mõiste tuli kasutusele 150 aastat hiljem, ajakiri ,,Zeitschrift Museologi und Antiquuietenkunde". Friedrich W..... · Metamuseoloogia museoloogia kui teadusharu aluste uurimine, uurib museoloogia uurimisala, eesmärke ja meettodeid; allikatesks filosoofia, psühholoogia, sotsioloogia · Ajalooline museoloogia- millal midagi oli, kuidas oli, miks oli; allikateks museaalid · Teoreetiline museoloogia-eelduste loomine kõikidele muuseumitele sarnaste praktiliste toimingute teo...
Classic, Aston Martin Perioodikaväljaanded läbiva nädalaleht Eesti Ekspress, ajakiri suurtähega Pere ja Kodu, almanahh Oma Sulega Nimeta väljaanded väljaandja Eesti Emakeele Seltsi aastaraamat, suur täht ja trükiseliik väike täht Tähetorni kalender, Riia Ülikooli toimetised VÄIKE ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND aunimetused, tiitlid, don Juan, donja Elvira, suurtähelised tiitlinimetused auastmed, kraadid härra direktor Paul Kask Tema Pühadus paavst Pius II Tema Pühadus dalai-laama
Pajusalu, Karl, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja Kendla, Mari. Kirderannikumurde palu. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001. kohanimed. 2., täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. Kendla, Mari. Võru murde palu. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001. Kask, Arnold. Eesti murded ja kirjakeel. Eesti NSV TA Emakeele Seltsi toimetised 16. Viikberg, Jüri. Eesti murdeplaat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003. Tallinn: Valgus, 1984. Eesti murrete sõnaraamat IIV (a laulurästas). Eesti Keele Instituut. Tallinn, Veebis 19942008. Eesti murded http://www.eki.ee/murded/ Akadeemiline tekstisari "Eesti murded" IVIII (19612002). Võrukeelne Vikipeedia http://fiu-vro
4 Kasutatud kirjandus . Hanga, K. (2008). Puuetega inimesed tööturul. Aaviksoo, E (toim). Erivajadustega inimene - hinnatud töötaja! MIks ja kuidas värvata tööle puudega inimest?". Tallinn: Lege Artis, 10-11 Marksoo, Ü & K. Järv. (2008). Riskigrupid tööturul. Marksoo, Ü (toim). Masso, M. (2009). Mittetavapärane töökorraldus Eesti ettevõtetes. Sotsiaalministeeriumi toimetised (2/2009). Erivajadustega laste õppimisvõimalused. (2006). Riigikontrolli kontrolliaruanne nr OSIII-2-6/06/93 Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg, URL (kasutatud jaanuar 2010) http://www.sm.ee/sinule/puudega-inimesele.html 5
Andmebaas: Haridus Märksõna: õpetajakoolitus Perioodi otsing: 2006-2006 Allika: Universitas Tartuensis 6. Andmebaasi Soome-Ugri kasutades, leidke Kalev Jaago poolt kirjutatud artikleid, mis on ilmunud Läänemaa Muuseumi Toimetiste sarjas. Mitu artiklit leiate? Esitage 1 näide. Leian kolm artiklit. Näide: „Kungla seltsist ja selle raamatukogust“. Andmebaas: Soome-Ugri Autori: Kalev Jaago Allika: Läänemaa Muuseumi Toimetised 7. Leidke ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artikleid Kalevipoja kividest. Millist andmebaasi kasutate ja mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Kuus artiklit leidsin. Kasutasin Geoloogia andmebaasi. Helmut Joonuksi artikkel „Kalevipoja lingukivi ehk Suurkivi“. Märksõna: Kalevipoja kivi Allika: Eesti Loodus Andmebaas: Geoloogia 8. Kas olete TLÜ raamatukogu andmebaase varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi
1) "Anfuhrung zu der esthnischen Sprach"- "Sissejuhatus eesti keele juurde" Autor: Heinrich Stahl Aasta: 1637 Taas välja antud: eesti keeles: 1974 saksa keeles: 1974; 1976; 2000 Saksamaal 2) "Observationes Grammaticae circa linguam esthonicam"- ,,Grammatilised vaatlused eesti keelest" Autor: Johannes Gutslaff Aasta: 1648 Taas välja antud: Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10. Tõlkinud ja väljaande koostanud Marju Lepajõe. Tartu 1998. 340 lk. 3) "Eesti keele grammatika raamat" Autor: Johan Hornburg Aasta: 1693 ! Ei ole informatsiooni.
. mõjutab palju palju inimesi meie riigis Olen kindel,et tulevikus need protsendid langevad ning me liigume stabiilsema palgaerinevuse peale,kus mehed ja naised saavad kõik võrdvääriliselt palka oma . töö eest Kasutatud Materjal: . http://enut ee/sooline-palgalohe-eestis-poliitikauuringute-keskuse-praxis-ja-eesti- rakendusuuringute-keskuse-centar-uuringu-kokkuvote-sotsiaalministeeriumi- toimetised-2011/ . http://enut ee/tegevusjuhis-naiste-ja-meeste-vordseks-tasustamiseks-vordvaarse-too- eest/
6) tajub kirjandusteksti mitmeti tõlgendavust, erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit; 7) kujundab endast teadlikku lugejat, kes kirjanduse toel arendab oma eetilisi ja esteetilisi väärtushinnanguid ning maailmavaadet; 8) analüüsib kriitiliselt erinevad kirjandusteoseid ja infoallikaid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja aruteluoskust ning loovust. (Merlecons Toimetised 2010: 24). Selline ettekirjutatud eesmärk on kasulik selleks, et õpetajad teaksid, mille järgi õppetööd läbi viia ning oleks kindel siht, kuhu välja peab jõudma. Õpilastel on kergem aru saada ja lihtsam õppida, kui nii õpetajatel kui õpilastel on samad eesmärgid, mida gümnaasiumi lõpetaja peab teadma. Kohustuslik kirjandus on üks osa kirjandustundide õppekavast ning see toetab õppe-ja kasvatuseesmärkide täitmist. 1.4. Kohustusliku kirjanduse määramine
o Viidi läbi majandusteaduskonna õppejõudude ja üliõpilaste infokasutuse uuring. Uuringu tulemusi arutati raamatukogu ja teaduskonna ühisnõupidamisel, kus otsustati loobuda aktuaalsuse kaotanud ajakirjadest ning kokkuhoitud raha eest liituda projektiga EIFL Direct. o Koostati lähteandmed raamatukoguhoone laienduse (II järgu) projekteerimiseks: "TTÜ Raamatukogu hoone pinna vajadus". o Ilmus bibliograafia "Tallinna Tehnikaülikooli Toimetised 1937 - 1994. I" (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria B nr 2). o Ilmus Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 80. aastapäeva teaduskonverentsi "Muutuv ülikooliraamatukogu" ettekannete kogumik (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria A nr 2). o Aiki Tibar kaitses magistriväitekirja teemal "Tööstusspetsialistide infovajadused ja nende rahuldamine TTÜ Raamatukogus". Talle omistati magister artiumi kraad infoteaduse alal.
õigusakti. Seaduse ülimuslikkus tähendab aga seda, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Kriminaalmenetluse koodeks. (1995). Kasutamise kuupäev: 10. mai 2016. a., allikas Riigiteataja: www.riigiteataja.ee Laffrangue, J. (2004). Riigikogu toimetised. Kasutamise kuupäev: 10. mai 2016. a., allikas Riigikogu: www.riigikogu.ee Liin, U. (1999). Pärimisõiguse põhimõtetest. Juridica, 24. Põllumäe, S. (2009). Konspekt "Sissejuhatus õigusesse"., (lk 20). Tallinn. Sillaots, M. (2001). Riigikohtu lahend Eesti kriminaalmenetlusõiguse allikana. Juridica, 79- 87. Uluots, J. (1936). Seletuskiri tsiviilseadustiku 1936. aasta eelnõu juurde. Tartu. 8
sajandi tsiviilkoodeksid (sealhulgas ka Balti Eraseadus). Rooma õiguse iseloomustuseks võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J. A. Pokrovski (1868-1920) ilmekat ütlust, et antud õigus on “üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma.“. Kasutatud kirjandus Anners, E. (1995). Euroopa õiguse ajalugu . Luts, M. (2003). Retseptsioonid. Rooma õiguse retseptsiooni mitmekihilisus. Juridica, 570- 575. Mereste, U. (2000). Riigikogu Toimetised. Kasutamise kuupäev: 8. mai 2015. a., allikas Riigikogu: www.riigikogu.ee Smits, J. M. (2012). What do Nationalists Maximise? A Public Choice Perspective on the (Non-) Europeanization of Private Law. Zimmermann, R. (2011). Roman Law and the Harmonization of Private Law in Europe.
Kõik pildid on tehtud nii, et inimesed on rõõmsad nendel, aga kas tegelt olid? Martin Raudsepp Kasutatud kirjandus 10 Leo Õispuu ,,Küüditamine Eestist Venemaale. Deportation from Estonia to Russia (6. osa). Juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940-1953." Ronald Rüütel ,,Atarma. Minu elu Siberis." Eesti ajalooarhiivi toimetised 15 ,,Eesti NSV aastatel 1940-1953." 9.klassi õppematerjal. Martin Raudsepp 11
põhieesmärgiks peab kujunema aktiivne osalemine põhiseaduse paragrahvis 14 sätestatu elluviimisel: õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohaliku omavalitsuse kohustus. See omakorda tähendab kõigi avaliku võimu kandjate aktiivset ja mõtestatud koostööd ning avatust. Riigikogu Toimetised, 4, 2001 5 16.03.2010 Olulisemad puudused õigusloomes 1. Seletuskirjad ei vasta kehtestatud nõuetele. 2. Seaduste muutmise ettepanekutes ei suudeta piisavalt tuvastada kõiki süstemaatilisi seoseid, mida muudatus tegelikkuses kaasa toob. 3. Seaduste keel ja sätete sõnastus on tervikuna
........................................11 KASUTATUD MATERJALID:.....................................................................................12 Tasuja, M (2011) Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? URL: http://statistikaamet.wordpress.com/tag/naiste-ja-meeste-vordlus/ 12.01.2013............................................12 Poliitikaanalüüs : Sooline ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis* (2006) Sotsiaalministeerium URL: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/V2ljaanded/Toimetised/2006/1.pdf 14.01. 2013............12 Meestel on töö järel olulisim vaba aeg, naistel kodu ja lapsed (2011) URL: http://www.rajaleidja.ee/uuring-meestel-on-too-jarel-olulisim-vaba-aeg-naistel-kodu-ja-lapsed/ 15.01.2013...............................................................................................................................................................12 Karu, M. Paindlikud töövormid töö- ja pereelu ühitamisel TÖÖ ja PERE PAINDLIK TÖÖKORRALDUS
Täpsemalt teab ehk selle kohta toonane kultuuriminister Lepo Sumera ja Ingermani komisjoniga paralleelselt (mitte)tegutsenud analoogilise komisjoni juht Andra Veidemann. Kasutatud allikad: 1. Eesti Riigiarhiiv, fond 957, nimistu 1 (Välisministeeriumi Info-osakond), fond R-17, nimistud 1-3 (Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus) 2. Eesti Rahvusraamatukogu, fond 1, nimistu 2 (Riiklik Raamatukogu) Kirjandus: 1. Tsensor Eesti Raamatukogus.- Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised, 2. Tallinn, 1991. Koost. P. Lotman. 2. Uurimusi tsensuurist. Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised, 4 Tallinn, 1995. Koost. P. Lotman. 3. K:-O. Veskimägi Nõukogude unelaadne elu. Tallinn, 1996. Piret Lotman Eesti 1940 - 1991 · Eesti 1940-1991 · Eesti lähiajaloo üldine periodiseerimisskeem · Haridus · Kunst · Majandus · Muusika · Põllumajandus · Rahandus · Sport · Trükitsensuur · Religioon · Välisministeerium
vastne remontimine aitab tõsta selle koha ilmet. 9 KASUTATUD KIRJANDUS · Hirvlaane, M. 2001. Kanepi kihelkond. Kodulugu. Käsikiri. · Kaar, E. 1964. Eesti tammikud. Tammikute levik Eestis. ELUS aastaraamat: 57 72. · Kask, P. 1999. 130-aastane Erastvere tammik hävimisohus. Eesti Mets, 1: 1718. · Reim, P. 1925. Lõuna-Eesti tamme kultuurid. Tartu Ülikooli metsaosakonna toimetised nr. 3, Tartu Ülikooli Õppemetskonna väljaanne. · Ungern-Sternberg, Marie Anna Eugenie v. Mein Leben I. Käsikiri. Dikteeritud aastatel 188488, täiendatud ja ümber kirjutatud 1908 Viljandis. 10
Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lvõd Lt (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Põhiline osa olemasolevast liivikeelsest kirjandusest ilmus 1920- 1940. See on peaaegu täielikult tarbekirjandus: 5 vihikukest liivi lugemisraamatut (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised), "Piski katkismus" (1936), "z Testament. Evangeliumõd ja apostõld t? öd" (1937), "Lvlist vaimli loulrntõz" (Liivlaste vaimulik lauluraamat, enamasti kooliõpetaja K. Stalte ümberluuletused, 1939). Vaimulik kirjandus anti välja Soomes ja z Testament (õieti osa Uuest Testamendist) on oma 296 leheküljega suurim liivi rahvale määratud liivikeelne raamat. Vaimuliku kirjanduse eelisväljaandmine iseloomustab õige hästi Soomest toetatud hõimuliikumise suunda
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari-Liis Rohusaar MEHE VÕÕSIL TÖÖTAMINE: NAISE KARJÄÄRIVÕIMALUSED JA SÕLTUVUS MEHEST Kursusetöö kava Õppejõud: Merje Õun, MA Mõdriku 2014 Uurimisprobleemi kirjeldus Statistikaameti andmetel töötab 2011. aasta 31. detsembri seisuga välismaal 24 907 eestlast, neist 20 727 on mehed. Põhjused välismaal töötamiseks on erinevad, kuid peamised neist on, et Eestis töötamisega võrreldes saavad mehed võõrsil rohkem palka ning sageli on ka töötingimused piiri taga paremad. Olukord, kus mees töötab välismaal ning lapsed ja naine elavad Eestis, paneb mitmetuhanded peresuhted tõsiselt proovile. Ajal, mil mees on välismaal tööl, tuleb naisel kodumaal saada hakkama kogu pereelu korraldamisega. Laste kasvatamist ja kodust majapidamist puu...
Eesti Päevalehe majanduslisa Arileht. õpilasalmanahh Oma Sulega. · Ladina tähestikuga keeltest võetud nimede algustäheortograafiat ei muudeta, teistest tähestikest transkribeerimisel kohaldatakse oma reeglit: Helsingin Sanomat, Lietuvos rytas. · Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: Emakeele Seltsi aastaraamat, Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, Tartu Tähetorni kalender, Praha Ülikooli toimetised. Teosed, dokumendid, sarjad, rubriigid: · Teose-, dokumendi-, sarja- ja rubriigipealkirjad kujutatakse jutumärkides esisuurtähega. Nt ilu- ja tarbekirjandusteosed: luuletus ,.Ma lillesideme võtaks", ,,Tõe ja õiguse " V osa, õigusaktid jm dokumendid: ,,Haldusõiguserikkumiste seadustik", ,,Autoriõiguse seadus", määrus ,,Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine", ,,Liikluseeskiri"
poolnimetatud minimaalsed määrad ilma, et oleks täidetud sama määruse artikli 27 lõi-kes 6 sätestatud tingimused? Kohtuasja number Euroopa Kohtus: C-523/09 11 KASUTATUD ALLIKAD 1) Laffranque, J. Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult. Õppematerjal kohtunikele. Tartu: Eesti Õiguskeskus. 2005 2) Laffranque, J. Euroopa Kohtu eelotsus Eesti kohtupraktika mõjutajana. Riigikogu Toimetised. Arvutivõrgus. 3) Kohtuasi nr C-523/09 Euroopa Kohtus 4) Kohtuasi nr C-583/12 Euroopa Kohtus 12
säilimine läbi aegade, inimväärikus, sotsiaalriiklus, demokraatia, õigusriiklus, põhiõiguste ja vabaduste austamine ning riigivõimu tegevuse proportsionaalsus. Artikli lisa-analüüs: A) Artikli autoriks on Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits, kes on avaldanud üle 70 teadustrükise, seega teda võib nimetada autoriteediks antud teemal. B) Artikkel on ilmunud pool-akadeemilises allikas ehk ajkirjas Riigikogu Toimetised (RiTo),mis on parlamendi põhiseaduslikke ja ühiskondlikke ülesandeid mõtestav ajakiri. Artiklid selles ajakirjas on eelretsenseeritavad kahe valdkonnaeksperdi poolt. C) Artikkel on oma žanrilt populaarteaduslik artikkel. Tutvustab laiemale auditooriumile seadust. D) Raul Nariti sõnul “Eesti on suveräänne rahvusriik ning samal ajal ka Euroopa Liidu liikmesriik.” “Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi,
Estonia (20%) %) (6%) 1450- 1730 Kaubi 19 (19 %) 26 17 13 (13%) 26 (26%) 0 (0%) (26 %) (17%) 13 KASUTATUD KIRJANDUS Aleksejev, V. Osteometria. Moskva: Nauka, 1966. Kalling, K. "Paleoantropoloogilisi andmeid Tartu Jaani kiriku kalmistu 13.-14. sajandi matuste kohta" Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti Toimetised. Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost, nr. 8. Tartu, 1995. Kalling, K. "Uusi paleoantropoloogilisi andmeid Tartu Jaani kiriku kalmistu 13.-14. sajandi matuste kohta." Arheoloogilisi uurimusi. Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti Toimetised, nr. 9. Tartu, 1997. "Recommendations for Age and Sex Diagnoses of Skeletons". Journal of Human Evolution, no. 9, 1980. Pp 517-549; Tvauri, A. ,,Aruanne kaevamistest Halliste Kihelkonnas Kaubi külakalmistul juunis
Jaapani kohta: 1. David, R., Brierley, J.E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 534-546. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 2. Herber, E.D. The (Japanese) administration of justice and the will to truth. International Journal of the Sociology of Law, 31, 2003. 3. Introduction to Comparative Law by K. Zweigert & H. Kötz. Claredon Press 1992. 4. Kaugia, S. Õigusnormide kohast eri kultuuriruumides. Riigikogu Toimetised, nr 6, 2002, lk 69-78. 5. Lüüs, Grete. Õigusväliste normide mõju Jaapani õigussüsteemile. Magistritöö. Tartu 2012. 6. Oda, H. Japanese law. Butterworths, 1992. 7. Tanaka, H. The Japanese Legal System. 1994. 8. What is Law. N.Y. 1989, pp 17-22. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 9. Westermann, T.D., Burfeind, J.W. Crime and Justice in Two Societies: Japan and The US. Brooks/Cole Publishing Company Pacific Grove. California, 1991. 10. Winston, K
Masin- või inimloetava väljundi üks lahendusi võiks olla vaheprogramm mis arvutile sobivad sümbolid muudab inimestele arusaadavateks mõisteteks. 8 Kasutatud kirjandus 1. Õim, Haldur 1998. Arvutuslingvistika mujal ja meil. Keel ja Kirjandus nr 1, lk 17; 2. Hennoste, Tiit jt 2000. Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdluse katse. Arvutuslingvistikalt inimesele. TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1, lk 245272. 3. Muischnek, Kadri, Heili Orav 2002. Eesti keele korpused ja arvutileksikonid mis on olemas ja mida veel vaja on. Arvutimaailm nr 8, lk 1518; http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/3859_5F0.HTM 4. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel299_292.html 4/2004 9
languses, siis väheneb tarbimine ja suureneb tööpuudus, mis toob kaasa tagasihoidlikuma käitumise ka firmade poolt ja äärmisel vajadusel suuri finantse ei suunata uuendamisele ja arendamisele välja arvatud juhul kui see on majandussituatsioonis ellujäämiseks vajalik. KASUTATUD KIRJANDUS Majanduse ABC. (2002). Talinn: Avatar. Aus, K. (2008, Märts 18). Tulevik kuulub innovaatilistele projektidele. Postimees. Linnas, R. (2007). Innovatsioonipoliitika kavandamisest Eestis. Riigikogu toimetised. Omel, R. (2008, Märts 18). Mis on innovatsioon? Postimees. Saar, I. (2010). Makroökonoomika. Tidd, J., Bessant, J., & Pavitt, K. (2006). Innovatsiooni juhtimine. Tallinn: Pegasus.
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 1 Mis on filosoofia?...........................................................................................................1 Antiikfilosoofia.............................................................................................................. 2 Stoikud............................................................................................................................3 Noorstoikluse 1. periood................................................................................................ 4 Noorstoikluse 2. Periood....................................................................................
standardülesehitusest. d) leia kasutatud allikate seast: (1) akadeemiline allikas, mis kujutab endast teadusartiklit, (2) akadeemiline allikas, mille puhul on tegemist õigusakti kohta antud kommentaaride või ekspertarvamusega ja (3) üks pool-akadeemiline allikas; 1. Annus, T. (2001). Riigiõigus. Tallinn: Juura. 2. Varul, P. (2000). Põhiseaduse juriidiline ekspertiis: eesmärgid, töökorraldus ja tulemused. Riigikogu Toimetised 1, lk 6576. 3. Alexy, R. (2001). Põhiõigused Eesti põhiseaduses. Juridica, eriväljaanne, lk 596. e) hinda, kas artiklis viidatud allikad liigituvad kasutatud õiguskirjanduse, normatiivmaterjali või kohtupraktika alla; Õiguskirjanduse alla. "*Artikkel põhineb autori raamatu "Põhiõigused, demokraatia, õigusriik" (2011) sissejuhataval artiklil ning väljendab autori isiklikke vaateid." f) püüa, vaid teksti sissejuhatust ja kokkuvõtet lugedes,
süsteemile. Koraan koosneb 114 Suurast ehk peatükist ning iga peatükk on jagatud värssideks, mille arv varieerub alates 6000 kuni 6255.7 Suurad on Koraanis pikkuse järjekorras, alguses on kõige pikemad ja lõpus kõige lühemad Suurad. Erandiks on vaid üks Suura- Fatiha, ehk “Algus”, Koraani kõige esimene Suura.8 Koraan sisaldab inimeste suhteid üldiselt reguleerivaid norme ning konkreetse iseloomuga 1 Kaugia, S., Õigusnormide kohast eri kultuuriruumides. Riigikogu Toimetised 2002, 6, lk 70 2 Partridge, C., Maailma usundid. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005, lk 368-371 3 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., Islamimaailmas. Mondo 2012, lk 11 4 Koraan. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=105 5 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 18 6 Partridge, C., lk 368 7 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 18 8 Koraan. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=105 4
Field-Fote, E. D. (2009). Spinal Cord Injury Rehabilitation. F. A Davis Company: Philadelphia. Gibson, Kristy L., Caring for a patient who lives with a spinal cord injury, Nursing 2003; volume 33, Number 7 Uiga, B. (2002) Õendusprotsess. Tartu Meditsiinikool. Kauba. T, (2009) Neuroloogia termineid. Seletav sõnastik. Versioon 1. Tallinn: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Lai T., Köhler K., Rooväli L. (2009) Vigastused Eestis , sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5, 2009 Radomski, M.V., Trombly Latham, C.A. (2008). Occupational Therapy for Physical Dysfunction. Sixth edition. Philadelphia: Lippincot Williams and Wilkins. 10 Sharon, M., Delp., RN; Lisa A. Ruth- Sahd, The Disease Process of Spinal Cord Injuries, Dimens. Crit. Care Nursing 2005; 24(2) 57-63 Wyndale M., JJ. (2006) Incedence prevalence and epidemiology of spinal cord injury:
Kuid juba mõne aasta pärast nähti, et see strateegia ei ole suutnud oma ootusi täita.Selleks töötati välja uus strateegia Europe2020, millega üritati Lissaboni strateegiat täiustada ja selle vigadest õppida.Selle eesmärgiks on viia Euroopa välja majanduskriisist, kas seda ka juhtub näitavad järgmised aastad. Viidatud allikate loetelu 1. Aktiivse tööpoliitika roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Toimetised/Praxis_toimetis1_2010.pdf 2. Tööturuteenused ja toetused http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek/tooturuteenused-ja-toetused.html 3. Arengutrendid kriisiaja tööturul http://www.stat.ee/dokumendid/37730 4. Europe 2020 http://ec.europa.eu/europe2020/index_en.htm 5. Eesti tööturg ja tööpoliitika http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/arhiiv/el-alane- teavitustegevus/vanad-infomaterjalid/eesti_tooturg_ja_toopoliitika.pdf 6. Euroopa 2020
arendustegevusele (T&A)2. 1 (2006) Teadus.Tehnoloogia.Innovatsioon. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/19Teadus._Tehnoloogia._Innovatsioon/02Innovatiivne_tegevus/02Innovaatiline_tege vus_2002-2004/TDI01.htm 25.03.2011 2 Kalvet, T., Kattel, R., Küünarpuu, K., Vaarik, D., Rahnu, Katrin., Ojamets, E. (2005) Innovatsioon ja Eesti arvamusliidrid. Kättesaadav: http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Toimetised/Toimetised_24_2005_01.pdf 25.03.2011 3 Eesti kontekstis võib öelda, et murranguliseks ehk radikaalseks tooteinnovastiooniks on probiootilised bakterid, mis tugevdavad organismi vastupanuvõimet ja aitavad vähendada 3 piimataluvuse sümptomeid. Järkjärguliseks toote-teenuseinnovatsiooniks võiks nimetada ID- kaardiga digiallkirjastamise aina suurenevaid võimalusi
SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Perioodikaväljaannete nimed Osa väljaandeid nimetatakse väljaandja ja kirjutatakse läbiva suurtähega: trükiseliigi järgi ning neil ei ole nime: ajaleht Eesti Ekspress, Õpetajate Emakeele Seltsi aastaraamat, Tartu Leht, ajakiri Keel ja Kirjandus, Eesti Tähetorni kalender, Praha Ülikooli Loodus, õpilasalmanahh Oma Sulega. toimetised. TEOSED, DOKUMENDID, SARJAD, RUBRIIGID SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Pealkirjad jutumärkides ja esisuurtähega. Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse Kirjandusteosed: luuletus “Sügisene jutumärkidesse panna ega suurtähega kodu”, “Tõe ja õiguse” V osa, “Eesti alustada: autoriõiguse seadus, entsüklopeedia”. keeleseadus, Debussy sonaat, Vilde kuju,
annaabi.ee 
