Tallinna Arte Gümnaasium
Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt
Referaat
Koostajad:Rigmor Vahtramägi,Rene Merida
10.a
Tallinn 2016
Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt
Sooline võrdõiguslikkus on inimõigus ja demokraatliku valitsemisvormi toimimise eeldus. Paraku
võib naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist kohata igas eluvaldkonnas ja see võib avaldada otsest
või kaudset mõju inimeste eneseteostuse võimalustele. Ebavõrdne kohtlemine soo alusel on põhjus,
miks on ressursid jagunenud ühiskonnas naiste ja meeste vahel ebaõiglaselt. Üks selline ressurss on
sissetulek. Sissetulekuallikad võivad olla palk, pension või töötuskindlustus. Palk mõjutab aga
otseselt kõiki eelmises lauses mainitud sissetulekuvorme, sest nii pension ja töötuskindlustus
sõltuvad palga suurusest . Seega ei mõjuta palk mitte ainult naiste ja meeste olevikku , vaid see
mõjutab elukvaliteeti ka järgmistel eluetappidel.Eesti tööjõu-uuringu andmetest lähtudes oli
Eestinaiste ja meeste keskmine palgaerinevus 2008. aastal 31,4%. Võrreldes Euroopa riikidega,
kus keskmine palgalõhe oli samal aastal 17,6% on Eesti naiste ja meeste palgaerinevus suurim.
Kuivõrd sooline palgalõhe on üks n-ö väljundnäitaja naiste ja meeste olukorra kohta tööturul, on
selle abil võimalik hinnata Eesti tööturgu soolise võrdõiguslikkuse aspektist . Üldise majanduskasvu
ees-märkide saavutamise seisukohast on olulised indiviidide võrdsed võimalused end töö-turul
teostada. Samas ei maksa alahinnata naiste majandusliku sõltumatuse tähtsust, mis on aluseks
naiste ja laste vaesusmäära riski kahanemisele, samuti naiste kogetud vägivalla vähenemisele paari-
ja lähisuhtes.Soolist palgalõhet mõjutavate tegurite seas võib tööturul olla peale naiste ja meeste
erinevate tegevusalade ja ametikohtade ka erinev staaž. Et naised on keskmiselt rohkem hõivatud
perekondlike kohustustega ning on sellest tingitult tööturul teatud aja eemal, jääb naiste keskmine
staaž meeste omast lühemaks. Mitme uuringu põhjal on järeldatud, et Eestis on sooline palgalõhe
suurim just neis vanuserühmades ,kus kõige tõenäolisemalt jäävad naised koju,et tegeleda pere
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JustAnotherGuy
Õppematerjali autor
sissemaksete tõusu : · tuleks tõsta ametliku pensioniea määra · muuta pensionifondile antava riikliku toetuse taset · vähendada riiklike hüvitiste kulutusi · valitsused peaksid soodustama individuaalsete säästusüsteemide arenemist · laiendama tööandjale tuginevaid ning erapensionisüsteeme Alates 1985. aastast on kõik EL riigid, välja arvatud Taani ja Holland, pensionireformi ellu viinud või selle läbinud. Enamik neid reforme on toonud kaasa riiklike pensionihüvitiste vähendamist ja erapensionifondidena esinevate täiendavate tööandjale tuginevate pensioniskeemide loomise. Muudatusi on tehtud ka tööaastate arvus, mis töötajal peab olema selleks, et saada õigust maksimumpensionile või seoses hüvitise määramisega sisse- makseaasta kohta. EL maades on kasutusel kaks põhilist vanaduskindlustuse vormi:
1.9. Melvin Tumini kriitika:............................................................................. 148 19.1.10. Sotsiaalne klass........................................................................................149 19.1.11. Sotsiaalne mobiilsus................................................................................ 149 19.1.12. Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus:..................................................................150 19.1.13. Ühiskonna sooline kihistumine............................................................... 151 19.1.14. Soolise kihistumise sotsioloogiline mudel.............................................. 152 19.1.15. Vanuseline kihistumine........................................................................... 153 13 19.1.16. Rassilised, religioossed ja rahvusvähemused..........................................155 19.1.17
kättesaadavus läbi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toetamise. Väiksemahulise rannapüügi puhul on rannakaluritel renoveeritud sadamad, kust kala maale tuua ja säilitada ning nende tegevused on sektori sees mitmekesistatud nii, et see võimaldab neil püütud kala ise väärindada ja otse turustada. Püügihooaja väliseks ajaks on loodud mitmekesistamise võimalused, mis võimaldavad saada lisasissetulekuid kalandusega seotud või kalandusvälistest tegevustest. Seeläbi on tagatud piisav sissetulek ja töökohad kohapeal aidates kaasa kestliku maakogukonna säilimisele. Traalpüügil kujunetakse Läänemere regiooni kilu-räime logistikakeskuseks, mis aitab kaasa kalapüügi- ja kalatöötlemissektori muutumiseks majanduslikult elujõulisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Läbi renoveeritud sadamate ja logistikakeskuste (külmhoonete) töödeldakse kala inimtoiduks kasutades innovaatilisi ja
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust
ametisse suursaadikuid, konsuleid, ülemkohtunike ja teisi riigi esindajaid ning ametiisikuid (Constitution of the United States). Olgugi, et presidendil on välispoliitika kujundamisel juhtiv roll, ei tee ta otsuseid ainult enda soovi järgi. Üldjuhul kiidab Senat presidendi esitatud kandidaadid heaks, mis annab presidendile võimaluse täita ametikohad temale sobivate inimestega. Teinekord võib Senat aga viivitada või takistada kandidaatide kinnitamist, väljendades seeläbi oma rahulolematust. Näiteks kariikidevaheliste lepingute sõlmimine eeldab nii presidendi kui Senati osalemist kõikidel lepingu sõlmimise etappidel ning jõustumiseks on vajalik 2/3 Senati liikmete heakskiit, mis ilmestab hästi presidendi võimupiire. Senatiga nõu pidamata, võib president sõlmida direktiivkokkuleppeid, millel on küll lepingu juriidiline jõud, kuid mis ei seo järgmisi presidente
9.1.3. Kas on olemas ainuõige organisatsioonistruktuur? 139 9.1.4. Inimeste juhtimise viiside erinevus 139 9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad 140 9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? 140 9.1.7. Kas juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt reguleeritud? 139 9.1.8. Kas juhtimine on suunatud sissepoole või väljapoole? 139 9.2. Töötaja töö produktiivsus 142 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus 142 9.2.1.1. Füüsilise töö produktiivsuse printsiibid 142 9.2.1.2. Füüsilise töö tegija produktiivsuse tulevik 143 9.2.2. Teadmustöötaja töö produktiivsus 144 9.2.2.1. Milline on tööülesanne
valdkondadeülene. Kuna keskendutakse laste õiguste tagamise ja järelevalve tulemuslikkuse parandamisele erinevatel haldustasanditel ning koostöö edendamisele lastega tegelevate valdkondade vahel, on lastekaitseseaduse väljatöötamiskavatsuses esitatud kaks strateegilist eesmärki (Lastekaitse seaduse… 2012a): lapse õigused on tagatud selliselt, et lapsi koheldakse võrdselt olenemata nende rassist, rahvusest, vanusest, puude olemasolust ja usulisest või muust veendumusest ning seatakse igas lapsi puudutavas ettevõtmises alati esikohale lapse huvid; lapse heaolu ja areng on kindlustatud maksimaalselt soodsa kasvukeskkonna loomisega. Alameesmärkidena on esitatud järgmised eesmärgid (Lastekaitse seaduse… 2012a): lapse kaasatus otsuste tegemise protsessi on suurenenud; laste väärkohtlemine ning laste suhtes kasutatav vägivald on vähenenud;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid