Keelesüsteemide võrdlus teise keele omandamise uurimises eesti ja soome keele näitel. (0)

Kaivapalu, Annekatrin 2012. Keelesüsteemide võrdlus teise keele omandamise uurimises eesti ja soome keele näitel. Reili Argus , Annika Hussar , Tiina Rüütmaa(Toim.).­ Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 14. 45–74. Tallinna Ülikool
Kelli Luik. Artikli analüüs.
Artikkel kirjeldab keelesüsteemide võrdluse rakendusvõimalusi lähtekeele mõju uurimisel ja keeltevahelise tegeliku, tunnetatud ja oletatava sarnasuse seoseid eesti ja soome keele näitel ning soome noomenimorfoloogia omandamst käsitlevate uurimuste põhjal.
Teoreetilise taustana antakse lühiülevaade kontrastiivse keeleuurimise ajaloost ning tutvustatakse samal süsteemil rajanevat Soome ja Eesti keeleteadlaste ühist uurimisprojekti ”Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus”.
Uurimisprojektil olid lisaks keelesüsteemide teoreetilisele võrdlusele ka praktilised eesmärgid ja selle tulemusena pandi alus eesti ja soome keelesüsteemide võrdlevale analüüsile.
1983.aastatel alguse saanud vigade analüüsi seminaridest kasvas välja Lähivõrdlusi. Lähivertailuja nime kandev väljaanne, mis sisaldab eesti ja soome keele võrdleva ning eesti ja soome keele omandamise uurimise tulemusi.
Kontrastiivsele keeleuurimisele osaks saanud kriitikast hoolimata on sellel oluline roll lähtekeele mõju uurimisel, sest just lähte- ja sihtkeele ühisosa leidmise kaudu on võimalik tuvastada ülekande protsessi.
Sarnasussuhete tüübid jagunevad objektiivseks,tunnetatud ja oletatavaks sarnasuseks.
Objektiivne sarnasus leitakse lähte ja sihtkeele leksikaalgrammatiliste konstruktsioonide ja süsteemide võrdluse kaudu.
Tegelik sarnasus ilmneb keeletevahelises sümmeetrilisuses.
Keeltevaheliseks sarnasuseks loetakse grammatilist, semantilist või funktsionaalselt sarnast keelendit lähte- ja sihtkeeles. Keeltevahelises võrdluses loovad eri keeletasandite sarnasus ja erinevus mitmesuguseid kombinatsioone.
Kui keeltevaheline saransus on väga suur võib see ka olla vigade põhjuseks, sest õppija on segadusse aetud ja hakkab ise erinevusi tekitama, uskudes, et lähte- ja sihtkeel ei või nii sarnased olla.
Lähtekeele positiivne mõju avaldub lähte- ja sihtkeele keelendite sarnasuse korral.
Keeltevaheline erinevussuhe on lähtekeele negatiivse mõju eeldus. Lähtekeele positiivse mõju tuvastamine on tunduvalt keerukam protsess kui lähtekeele negatiivse mõju väljaselgitamine veaanalüüsi läbi.
Teise keele omandamise uurimise ajalugu on olnud metodoloogilselt hägune, selle ületamiseks on Scott Jarvisi poolt loodud lähtekeele mõju uurimise ühtne metodoloogiline raamistik.
Tegu on võdluspõhise lähenemisega lähtekeele mõju uurimisele, mis keelesüsteemide võrdluse kõrval näeb ette võrdlust õppijate ja õppijarühmade vahel.
Artiklis kirjeldatakse väga põhjalikult antud metodoloogilise raamistikku ülesehitust ja selle rakendusvõimalusi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud meetod võimaldab uurimustulemuste paremat võrreldavust ja üldistatavust.
Artikli viiendas peatükis selgitatakse psühholingvistilisi mõisteid tunnetatud ja oletatav sarnasus ja nende olulist rolli keeleõppija jaoks keeleõppimisprotsessis.
Tunnetatud sarnasus on kirjeldatav selle esinemisvormide ja – tingimuste kaudu ja on potensiaalselt teadvustatud protsess. Selle roll saab ilmsiks sihtkeele mõistmisel.
Oletatav sarnasus lähtub tunnetatud sarnasusest ja seda näitlikustakse artiklis välja toodud valjusti mõtlemise ja intervjuukatkete abil.
Minu jaoks oli artikkel väga informatiivne, sest mul puudusid varasemad põhjalikud teadmised sellest valdkonnast. Artikli ülesehitus on loogiline ja selle paremaks mõistmiseks tuli kasuks, et anti ülevaade kontrastiivse keeleuurimise ajaloost ja arengutest.
Kõige põnevamaks pean artikli viiendat peatükki, sest tegu on uudse ja dünaamilise lähenemisega keeleuurimisele, mis seab fookuseks õppija tunnetuse, mis on otsustavaks õppimisprotsessis.