Nimetu (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
Henri Tamm
Keskkonnaseisundi analüüs Erastvere küla kohta
Energiakasutuse eriala
Üliõpilane: “.....“................. 2012. a ............................... Henri Tamm
Juhendaja : “.....“................. 2012. a ............................... Mirjam Metsare
Tartu 2012
SISUKORD
2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina 6
3. Loodusressursid 7
KASUTATUD KIRJANDUS 10
SISSEJUHATUS
Erastvere küla asub Lõuna-Eestis, Põlvamaal, Kanepi vallas. See on vaikne, umbes 400 elanikuga koht. Enamus rahvast on koondunud küla suurima asutuse – hooldekodu ümber, kuid lähiümbruses asub ka mitmeid maakodusid. See on küla, kus liiklust ja tööstust on vähe ning inimesed tegelevad peamiselt põllumajandusega. Inimesed on sõbralikud ning peaaegu kõik tunnevad üksteist.
1. Ehitised
Erastvere külas on mitmeid maakodusid ja kaks korterelamublokki. Külas elab kokku ligi 400 inimest.
Üheks kõige suuremaks asutuseks on Erastvere Hooldekodu, mis asub endises Erastvere mõisas ning asutati 1926. aastal. Hooldekodu kõrval asub park, mis on sealsetele hoolealustele mõnus puhkepaik. Sellest aastast (2012) renoveeriti hooldekodu, mille käigus said majad uue ja ilusa välimuse.
Pargi teises otsas asub Tammiku pubi . Pubi parklas on infostendid, kust leiab teavet pargi kohta. Peale pubi on Erastveres ka väike toidupood .
Pargis asuvale mäekünkale oli 1883. aastal rajatud Ungern -Sternbergide pärandkalmistu ja Marie nime kandev kabelkirik. Kirik lammutati Erastvere hooldekodu poolt ja kalmistu rüüstati. 1996. aastal nägid võssakasvanud perekonnakalmistut esimest korda viimased Erastvere mõisa liini esindajad Saksamaalt – Gerd ja Martha von Ungern- Sternberg . Nende toetusel raiuti võsa ja korrastati perekonnakalmistu ning 1997. aastal püstitati Marie kabelkiriku varemetele mälestuskabel. Viimase Eestis sündinud Erastvere mõisa omaniku Gerhard von Ungern-Sternbergi mälestuseks andis poeg kabelile isa nime (Hirvlaane, 2001).
Mitukümmend aastat tagasi oli Erastveres ka haigla. Hoone on praeguseni alles, kuid haiglana ei tööta see juba ammu. Haiglal oli ka oma lennuväli, kuid praegu on seal põld, kus kasvatatakse maisi, kartulit ja muid vilju .
Erastvere külas asub ka RMK Erastvere looduskeskus, mis asub ajaloolises Erastvere metskonna hoones . Mitmed Eesti metsanduse suurkujud on seotud just Erastvere metskonnaga. Metskonnas on võimalik käia loodusõppeprogrammides ning mööda 5,5 km pikkust metsanduslikku õpperada. Rada kulgeb Pühajõe äärsest Piksepalve lugemise kohast Sitalise soo kaudu.
2. Erastvere park
Erastvere mõisa park ei ole eriti liigirikas, siin leidub harilikku kuuske, mändi, arukaske, harilikku pärna, vahtrat, tamme ja saart . Ainus võõrpuuliik on siberi nulg . Mõisast kulgeb piki järvekallast allee , mis algab elupuudega ning lõpeb pärnadega. Pargi väärtuslikem osa on aga põline tammik .(Ungern-Sternberg…)
Allee kõige jämedama pärna ümbermõõt on 4,15 meetrit ning tema tüves on tühimik, millesse inimene vabalt ära mahub . Allee ja järve vahele jääb looduskaitse all olev Erastvere tamm (ümbermõõduga 3,50 m), mis on istutatud arvatavasti 1806. aastal. Seega on ta üle 200-aastane. 
Dr. Reim (metsateadlane, kes uuris sealset taimestikku) kirjeldas tammikut 1923. aastal: tammik on rajatud 52–53 aasta eest istutamise teel põllumaale. Ridade kauguseks on võetud 6 jalga, taimede kaugus 5,5 jalga. Mulla pealmine kiht on struktuuriline kollakaspunane liivakas savi, madalamatel kohtadel selle all leeteliiv. Tammikut kaitsevad kuusehekid, mõisa-hooned ja vanemad puud. Alusmets on ära raiutud, ainult üksikud 1 m kõrgused vahtrad on alles, vähesel arvul leidub sõnajalgu. Väljaspool perekonnakalmistut on mäeküljel suur plats tavaliselt kalmistutel kasvavate igihaljaste kultuurtaimedega. Rohkesti leidub puudel samblikke, vesivõsusid ja kuivi oksi. Selle tõttu näib, nagu puuduks tammedel midagi, nagu põeks või kannataks nad millegi all. Paul Reim leidis, et tammiku juurdekasvu languse oli põhjustanud kohaliku muldkonna ebapiisav viljakus (Reim, 1925).
Tammikus ei leidu küllaldaselt ka järelkasvu, arvestatavad on vaid üksikud 5–10-aastased nulud ja 2–3-aastased tammed.
Ka Elmar Kaar on märkinud, et tammiku kasv on aeglustunud kehva mullastiku tõttu, mis ei vasta tamme nõuetele (Kaar,1964). Pargi inventuur 1998. aastal näitas, et surnud ja surevaid puid oli 16%, normaalsest hõredama võraga puid tervelt 55% ( Kask , 1999).
Tammikut on pikka aega entusiastlikult hooldanud OÜ Elmorex juhataja, looduskaitsetegelane Aare Kapten. Hoogtööpäevi on siin korraldanud Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) Kanepi osakond. Peamiselt on koristatud kuivanud ja murdunud puid, raiutud võsa, niidetud muru ja hooldatud teid. Varem käisin ka ise mitmeid aastaid parki hooldamas ja sinna puid istutamas ning kuulusin ELKS-i. Praeguseks on aga noorte huvi vähenenud ning Kanepi selts ei ole enam nii aktiivne, kui ta oli varem. Looduskaitseobjektina on park keskkonnateenistuse hallata, kuid hooldust korraldab ning puhkevõimalusi loob praegu RMK puhkemajanduse osakonna Kiidjärve - Kooraste puhkeala juhataja Ain Erik.

2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina

Pargist mõni kilomeeter Põlva pool asub Põhjasõja Erastvere lahingu mälestuskivi. Lahingu peaareen asus Magari küla põldudel. Selles lahingus saavutas Vene väejuht Boris Petrovitš Šeremetjev 30. detsembril 1701 (vana Rootsi kalendri järgi) võidu Wolmar Anton von Shlippenbachi Rootsi väe üle. Erastvere lahing oli esimene vastaspoolte suurem kokkupõrge, mille Vene väed võitsid.
Erastvere järve ääres asus vanasti kaks mõnusat supluskohta. Mõlemas kohas olid sillad ja ühes kohas riietuskabiin. Praeguseks on aga mõlemad sillad lagunenud ja eemaldatud. Ujumas käimiseks on järel vaid üks, peaaegu kinnikasvanud koht järve kaldal . Kuna järv asub pargi kõrval, siis on sinna ujumiskoha kõrvale RMK rajanud lõkkekoha. Puhkealal on lauad, pingid , lõkkekohad, küpsetusrestid ja lõkkepuud. Telkimiseks ja puhkamiseks on seal väga head võimalused.
Juba mitmeid suve on Erastvere park olnud stardi- ja finišikohaks Erastvere rattatuurile. Loodushuvilised kogunevad kokku ning veedavad toreda päeva, külastades ümbruskonda jäävaid järvesid. Tavaliselt käiakse vaatamas 15-20 järve.

3. Loodusressursid

Erastveres asub ilus väike järv, mille pindala on 16,3 ha, keskmine sügavus on 3,5 m ja suurim sügavus on 9,7 m (järve edelaosas). Järve kaldad on kõvad, põhi on kohati liivane, sügavamal on see väga mudane ja täis rampu. Erastvere järv on lähtejärv, selle kirdenurgast voolab välja  Ahja jõgi. Seda toidavad sademed ja põhjaallikad. Vesi on kollakasroheline ja vähe läbipaistev. Taimestikust on seal fütoplanktoneid ja zooplanktoneid. Vetikad on viimastel aastatel jõudsalt kasvama hakanud ning ujumine järves tundub juba ebamugav. Arvatavasti on see tingitud sellest, et järves ei käida enam nii palju ujumas ja ka hoolitsemine on väiksemaks jäänud. Järves elab aga palju kalaliike – ahven , latikas, särg, haug , linask, roosärg, koger ja luts . Kuigi ujujate hulk on vähenenud, võib iga päev seal näha kedagi kalastamas – nii paadiga , kui ka kaldalt . Kõige suurem kala, mis on Erastvere järvest välja tõmmatud on 11,28 kg haug. Ka mina olen seal mitmeid kordi kala püüdmas käinud, kuid siiamaani on kõige suuremaks jäänud 5kg haug.
Erastvere külas tegeletakse ka põllumajandusega. Sealsetel põldudel kasvatatakse maisi, hernest ja mitmeid teravilju .
Küla ümbert leiab ka palju metsa, millest enamus on, nagu Eestimaale omane, männi ja kuusemetsad . Metsa alt võib leida mustikaid, pohli, kukeseeni, kaseriisikaid, puravikke, kuuseriisikaid ja palju muid seeni.
4. Loomastik
Erastvere parki suuremad loomad enamasti ei lähe ning seal võib kohata vaid mõningaid oravaid, linde ning jäneseid. Metsades, põldudel ja heinamaadel võib näha metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Metsas sees aga metssigu ja paremal juhul ka ilveseid. Põtru Erastvere metsades ma kohanud veel ei ole, kuid olen ühe korra mõned kilomeetrid eemal näinud. Nii, et pole välistatud, et neid võib sattuda ka küla kõrval olevatesse metsadesse. Jõe ääres liiguvad tihti koprad ja nende ehitatud tammisid ja langetatud puid on seal mitmeid.
KOKKUVÕTE
Erastvere küla, eesotsas kauni pargiga, on olnud ilus küla juba väga pikka aega. Kahjuks on aga küla aastatega muutunud järjest tegevusevaesemaks. Järve ääres on küll ilus RMK telkimiskoht, kui järve ujumistingimused on halvenenud ning vesi on vetikaid täis. Tulevikus tuleb aga loota , et vähemalt osad Erastverest lahkunud noored tulevad vanemana siia elama ning küla ei jää täiesti tühjaks. Loodetavasti jätkub ka senine pargi koristamine Eesti Looduskaitse Kanepi Seltsi poolt ning hooldekodu vastne remontimine aitab tõsta selle koha ilmet .

KASUTATUD KIRJANDUS

• Hirvlaane, M. 2001. Kanepi kihelkond . Kodulugu. Käsikiri.
• Kaar, E. 1964. Eesti tammikud. Tammikute levik Eestis. – ELUS aastaraamat: 57–72. 
• Kask, P. 1999. 130-aastane Erastvere tammik hävimisohus. – Eesti Mets, 1: 17–18.
• Reim, P. 1925. Lõuna-Eesti tamme kultuurid. Tartu Ülikooli metsaosakonna toimetised nr. 3, Tartu Ülikooli Õppemetskonna väljaanne.
• Ungern-Sternberg, Marie Anna Eugenie v. Mein Leben I. Käsikiri. Dikteeritud aastatel 1884–88, täiendatud ja ümber kirjutatud 1908 Viljandis .
10