Eesti kirjandus Rootsi ajal (0)

[Escreva o nome da empresa]
Referaat
“Eestikeelse kirjasõna kujunemine Rootsi ajal”
Rootsi aeg oli tähtis ajastu Eesti ajaloos, mille mõju oli küllaltki mitmesuunaline. Rootsi aeg algas pärast Liivi sõja lõppu, 1645.a alkirjastatud Brömsebro rahuga ning lõppes 1721.a Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga.
Rootsi asus oma usku usinalt levitama ka oma äsjavallutatud provintsis. Just see tahe usku
levitada oli see mis tingis paljusid muudatusi. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas emakeelseid piibleid ning jumalateenistusi . Kuna vaimulikud pidasid tähtsaks, et rahvas oskaks piiblit lugeda, kehtestati 1645. aastal kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Samuti hakati tõlkima vaimulikku kirjandust, kuid ühtse keele puudumisel anti raamatud välja nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti keeles. Kuigi see ei olnud luterluse levitajate otsene eesmärk, tegid nad Eesti rahvale suur teene, hakates ehitama rahvakoole ning arendama eesti kirjakeelt.
1684. aastal rajas Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedale Piiskopimõisa õpetajate seminari. See oli esimene asutus Eestis, kus õpetati koolmeisterid ja kösterid ning selle loomine märkis ära pöördepunkti Eesti hariduse arengus. Kuid õpetajate seminari töö ei möödunud probleemideta, millest suurim oli õpilaste hankimine . Mõisnikud võtsid asja loogiliselt ning järeldasid, et haritud talupoeg võib muutuda mässuliseks ning teisi talupoegi kaasa õhutada ning on järelikult ohtlik. Seetõttu üritasidki osad mõisnikud Forseliuse tööd takistada. Forselius läks seepeale Rootsi kuninga Karl XI juurde abi otsima , võttes kaasa kaks oma andekamat õpilast. Õpilased said kuninga juures ilusti hakkama ning reisi tulemusena saadi luba ehitada koolid Harju- Madise ja Risti kirikute juurde. See reis oli tähtis eestlaste kui rahvuse tunnustamisel, kuna need poisid kuningas Karl XI ees näitasid, et eestlane ei ole paandunud mats ning ka teda saab harida. Forselius oli oluline figuur hariduse leviku arendamisel.
Kuid Eesti terriotooriumil ei piirdutud aint rahvakoolide loomisega . Johan Skytte oli oluline isik toomaks Eestisse kõrgharidust. Tema algatusel loodi loodi gümnaasiumid nii Tartusse kui Tallinnasse. Hiljem esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avatigi Gustav II Adolfi korraldusel Taru ülikool. Juba 1641. aastast on teateid seal esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Oluline samm lugemisoskuse arendamiseks talupoegade seas ning kuni Forseliuseni oli see peaaegu ainuke õppematerjal. Aabitsa väljaandmine näitab, et Tartu ülikool ei loodud ainult välismaistele aadlikele vaid mõjutas juba üheksa aastat pärast rajamist eestlaste haridust.
Juba Gustav II Adolfi päevil ilmusid mõned vaimuliku sisuga raamatud, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. 1637. aastal koostas Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Forselius, kes oli väga tähelepanelik ja rahvaga kokku puutus, õppis juba noores eas elavalt rahvakeelt tundma. Ta jõudis kindlale otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Selleks kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord . 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna , kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament , mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne
juhuluule.
Rootsi aeg on mõjutanud eesti kultuuri arengut märkimisväärselt. Rootslasi motiveeris
eestlasi harima ning nende kirja arendama tahe oma usku nendeni viia, mis oli üks luteri usu põhieesmärke. Rootsi ajal pandi paika tugev haridusvõrgustik talupoegadele, rajati Tartu ülikool ning toodi rahvani Uus Testament. Kõik need sündmused on osa Rootsi aja mõjust eesti kultuurile , mis panevad meid siiani meenutama seda ajajärku kui „ vana head Rootsi aega“.
3 Rootsi aegset raamatut:

“Anführung zu der esthnischen Sprach”- “Sissejuhatus eesti keele juurde”
Autor: Heinrich Stahl
Aasta: 1637
Taas välja antud: eesti keeles: 1974
saksa keeles: 1974; 1976; 2000 Saksamaal

“Observationes Grammaticae circa linguam esthonicam”- „Grammatilised vaatlused eesti keelest”
Autor: Johannes Gutslaff
Aasta: 1648
Taas välja antud: Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10. Tõlkinud ja väljaande koostanud Marju Lepajõe. Tartu 1998. 340 lk.

“Eesti keele grammatika raamat”
Autor: Johan Hornburg
Aasta: 1693
! Ei ole informatsiooni.