Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeolekusüsteemis2 (0)

1 Hindamata
Punktid
Sisekaitseakadeemia
Politsei- ja piirivalvekolledž
,,,,,,,
SISEJULGEOLEKU KOHT EUROOPA LIIDU JULGEOLEKUSÜSTEEMIS
Referaat
Juhendaja : pv- mjr Heiki Suomalainen
Muraste 2012

SISUKORD


SISSEJUHATUS 3
1.JULGEOLEK EESTIS JA EUROOPA LIIDUS 4
1.1 Eesti julgeolekustrateegia 4
1.2 Euroopa Liidu julgeolekustrateegia 4
2. SISEJULGEOLEK JULGEOLEKU OSANA 5
KOKKUVÕTE 6
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 7

SISSEJUHATUS

Euroopa Liit on juba pikkaaega loonud vabadust ja turvalisust. Eesti kuulub Euroopa Liitu ning eurooplastena on meil õigus elada, õppida või töötada kõikjal Euroopa riikides. Euroopa Liidu kodanike jaoks on julgeolek väga oluline teema, võiks öelda, et isegi prioriteet number üks. Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeoleku süsteemis omab väga suurt tähtsust ja vajab olulist tähelepanu. (Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia 2010:7-9)
Meie demokraatia kvaliteet ja üldsuse usaldus liidu suhtes sõltub suurel määral suutlikkusest tagada julgeolek ja stabiilsus. Kuritegevust jätkub igale poole, põhilisemad kuritegevus valdkonnad hetkel on näiteks terrorism , küberkuritegevus, korruptsioon, uimastikaubandus ja alaealiste seksuaalne ärakasutamine. Kuritegevuse ärahoidmiseks ja sisejulgeoleku tõhustamiseks on väga oluline rahvusvaheline koostöö. Euroopa Liit peaks tugevdama julgeolekumudelit, mis toetub liidu põhimõtetele ja väärtustele: inimõiguste ja põhiõiguste austamine, õigusriigi põhimõte, demokraatia, dialoog, sallivus, läbipaistvus ja solidaarsus . (idem, 7-9)



  • JULGEOLEK EESTIS JA EUROOPA LIIDUS

  • Eesti julgeolekustrateegia


    Eesti julgeoleku raamdokumendiks on Eesti Vabariigi julgeoleku poliitika alused (2004). Riigikogu poolt kiideti dokument heaks 16.06.2004 ning see annab hinnangu, milline on riigi julgeoleku olukord, määratleb julgeoleku eesmärgid ja tegevused selle saavutamiseks. Dokument on tihedalt seotud ka Euroopa julgeolekustrateegiaga. Julgeolekupoliitika eesmärgiks on tagada rahva turvalisus. Dokument määratleb julgeolekuohud Eesti julgeolekule. Välja on toodud näiteks sõjaline konflikti oht, välise surve oht, rahvusvaheline terrorismioht, organiseeritud kuritegevus ja sotsiaalsed ohud. Strateegias on eraldi välja toodud sisejulgeoleku tugevdamiseks vajalikud meetmed, seetähendab sisejulgeoleku struktuuride süsteem ja ülesanded. Sisejulgeoleku tagamine kajastub dokumendis kui ühena rahvusvahelist julgeolekut tagava tegevusena . (Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegiad 2005:8, 11-14, 25)
  • Euroopa Liidu julgeolekustrateegia


    Euroopa Ülemkogus kiideti 2003. aasta detsembris heaks Euroopa julgeolekustrateegia. Rõhuasetus ei olnud dokumendis mitte võimalikule agressioonile liikmesriikide vastu, vaid olulisemaks peeti rohkem varjatud ohte : terrorism , massihävitusrelvade levik, piirkondlikud konfliktid, riikide kokkuvarisemine, organiseeritud kuritegevus, küberkuritegevus, piirhaldus. (Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegia 2005:94)
    Euroopa julgeolekustrateegia kehtestab üle Euroopalise julgeolekukeskkonna, milles Euroopa Liidul on tähtis roll ´´õiglasemas, turvalisemas ja ühtsemas maailmas. (Enhancing EU... 2008:11)
  • SISEJULGEOLEK JULGEOLEKU OSANA


    Sisejulgeolek üldise julgeoleku osana on leidnud käsitlemist Eesti Vabariigi julgeoleku poliitika alustest (2004), kus sisejulgeolek on üks osa Eesti rahvusvahelisest julgeolekust. (Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegiad 2005:25) Julgeoleku eristamine sise- ja välisjulgeolekuks on keeruline. Mõlemad on omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad teineteist vastikkuselt. Väline julgeolek hõlmab riigi välispoliitikat, kaitsepoliitikat ja välismajanduspoliitikat, kus keskne probleem on riigi püsimajäämine. (Eenmaa, R. 2007:65)
    Sisejulgeolek on riigi elanikkonna, materiaalse, sotsiaalse jne heaolu tagamine. Igal riigil on sisejulgeolekut tagavad ametkonnad. Ametkondade ülesandeks on ühtses sisejulgeoleku süsteemis toimides analüüsida võimalikke ohte, hinnata riske nende ohtude ilmnemisel ning töötada välja meetmed nende ohtude ärahoidmiseks. Sisejulgeoleku süsteem, mis toimib korralikult on aluseks sotsiaalsele turvalisusele. Sisejulgeoleku moodustab riigis toimiv süsteem (julgeolekusüsteem) ja selle efektiivsusest sõltub sotsiaalne turvalisus. ( Aimre , I. 2007:50)
    Sisejulgeolekut mõjutavaks üldise julgeoleku oluliseks osaks on nn ´´välisjulgeolekut parandavate´´ otsuste mõju sisejulgeolekule. Väikeriigil, nagu Eesti, on vaja võimalikult palju ennast välispoliitiliselt integreerida paljude välisjulgeolekut tagavate süsteemidega, organisatsioonidega. On selge, et väikeriigi tegevusvabadus sõltub suuresti suurriikide omavahelistest suhetest, rahvusvahelisest süsteemist ning riigi geostrateegilisest asukohast. Suurriikide eesmärk on rahvusvahelistes süsteemides/organisatsioonides oma võimu suurendamine , kuid väikeriikide eesmärk on eelkõige püsimajäämine, mille tagamiseks tuleb tavaliselt otsida suurriikidelt abi ning astuda ka liitudesse. (Eenmaa, R. 2007:72)

    KOKKUVÕTE

    Euroopa komisjon võttis 2010. aasta novembris vastu teatise „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine ” ja määras kindlaks viis prioriteeti, millele Euroopa Liit peab eeloleval neljal aastal keskenduma. Aasta möödudes on edusamme tehtud mitmetes valdkondades. Edusamme on tehtud näiteks küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse loomisel ning infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade moodustamisel. Mitu liikmesriiki peab edaspidi kiiresti ratifitseerima Budapesti konventsiooni, mis kujutab endast kõnealuses valdkonnas tehtava rahvusvahelise koostöö raamistikku. (Sisejulgeolek: Euroopa Liit... 2011, välja otsitud 07.11.2012)
    Euroopa Liit on teinud viimaste aastatega tublisid edusamme julgeoleku valdkonnas, kui Euroopa Liidu julgeolekusüsteem toimib on ka sisejulgeolek tõhusam. Loodetavasti jätkub julgeoleku valdkonda kuuluvaid edusamme veel paljudesse aastatesse, sest kunagi ei saa kõik olla täiesti ideaalne.

    VIIDATUD ALLIKATE LOETELU


    Aimre, I 2007. Julgeoleku ja turvalisuse sotsioloogiline analüüs. Rmt: Sisekaitseakadeemia toimetised 2007 (6) Sisejulgeolek. Artiklite kogumik. Pohl , T. Tallinn 2007, lk 50
    Eenmaa, R 2007. Sisejulgeoleku tähtsus uues julgeoleku keskkonnas. Rmt: Sisekaitseakadeemia toimetised 2007 (6) Sisejulgeolek. Artiklite kogum. Pohl, T. Tallinn 2007, lk 65, 72
    Enhancing EU Impact on conflict prevention . The EU Security Strategy: Implication For EU Conflict Prevention. Saferworld Internatioinal Alert . 2004, lk 4 Refereeris Indrek Jõgi, Eesti sisejulgeolek ühinemisel schengeni ühtse viisaruumiga, lõputöö, Tallinn 2008, lk 11
    Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia. Euroopa Liidu kodulehelt http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/librairie/PDF/QC3010313ETC.pdf välja otsitud 07.11.2012
    Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegiad. Tallinn 2005, lk 8, 11-14, 25, 94
    Sisejulgeolek: Euroopa Liit vajab paremaid vahendeid võitluseks kuritegevuse, terrorismi ja äärmuslusega. http://europa.eu/rapid/press-release_IP-11-1453_et.htm?locale=fr välja otsitud 11.11.2012
  • Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeolekusüsteemis2 #1 Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeolekusüsteemis2 #2 Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeolekusüsteemis2 #3 Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeolekusüsteemis2 #4 Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeolekusüsteemis2 #5 Sisejulgeoleku koht Euroopa Liidu julgeolekusüsteemis2 #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Agnes Kaasik Õppematerjali autor
    Euroopa komisjon võttis 2010. aasta novembris vastu teatise „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine” ja määras kindlaks viis prioriteeti, millele Euroopa Liit peab eeloleval neljal aastal keskenduma. Aasta möödudes on edusamme tehtud mitmetes valdkondades. Edusamme on tehtud näiteks küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse loomisel ning infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade moodustamisel. Mitu liikmesriiki peab edaspidi kiiresti ratifitseerima Budapesti konventsiooni, mis kujutab endast kõnealuses valdkonnas tehtava rahvusvahelise koostöö raamistikku. (Sisejulgeolek: Euroopa Liit... 2011, välja otsitud 07.11.2012)Euroopa Liit on teinud viimaste aastatega tublisid edusamme julgeoleku valdkonnas, kui Euroopa Liidu julgeolekusüsteem toimib on ka sisejulgeolek tõhusam. Loodetavasti jätkub julgeoleku valdkonda kuuluvaid edusamme veel paljudesse aastatesse, sest kunagi ei saa kõik olla täiesti ideaalne.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    NATO referaat
    25
    doc

    NATO referaat

    valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. 3. Kaitseinvesteeringud Kaitseinvesteeringute bloki põhiülesandeks on täita kaitseväe tellimusi erinevates valdkondades - sõjatehnika hankimine, infrastruktuuri ehitus ja remont, kinnisvara valitsemise korraldamine, keskkonnaalase tegevuse koordineerimine, kaitseväe telekommunikatsioonivõrgu opereerimine ja koostöö arendamine NATO ja Euroopa Liiduga. Kaitseministeerium sai Vene sõjaväelt üle 4000 ehitise, millest üle 50% on tänaseks võõrandatud, ära antud või maha kantud. Kaitseministeeriumi üks suuremaid töövaldkondi on sõjalised ehitusobjektid. Kaitseministeeriumile on tähtis, et igal sõduril ja ajateenijal oleks kasutada korralikud ja kõikidele normidele vastavad kasarmud ja õppehooned korraliku meditsiinipunkti, sõdurikodu, spordisaalide ja ka väljaõppenõuetele vastavate harjutusväljadega

    Ajalugu
    Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
    53
    docx

    Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

    käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus- või eelarvekavale, -programmile ja -strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist aastatel 2004­2006. § 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;

    Õiguskaitseasutuste süsteem
    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
    44
    doc

    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

    Tugev on selline ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kuid ükski lõhe ei pääse domineerima - ühiskond on pluralistlik, aga samas ka stabiilne. Juhul kui toimub lõhede kumuleerumine ­ kõik erisused koonduvad ühte kohta - võib toimuda sotsiaalne plahvatus, kriisiolukord. Augustis 2004 korraldas Vabariigi presidendi akadeemilise nõukogu juures tegutsev sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjon ekspertküsitluse sotsiaalse turvalisuse ja sisejulgeoleku kohta Eestis. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada, kuivõrd praegune sisejulgeoleku korraldus aitab ennetada ohte ja luua turvalist elukeskkonda. Enamik eksperte hindas sisejulgeoleku taset madalaks ja nimetas olulisemat ohtudena: A: Väga riskantsed ohuallikad Narkomaania, kohalik kuritegevus, liiklusohud B Kõrgendatud riskiga ohuallikad HIV/AIDS; Alkoholism C Arvestatava riskiga ohuallikad Koduvägivald, prostitutsioon, koolivägivald, tänavalapsed, kodutud D Vähem ohtlikud riskid

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    62
    docx

    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

    koosseisus eristada otsustamisõigus. Liitriigi Liikmesriigid on iseseisvad. eristaatuse ja sisemise keskvõim vastutab tavaliselt Konföderatsioon eelneb omavalitsusega piirkondi. ühtse välis-, kaitse- ja tavaliselt föderatsiooni rahanduspoliitika eest. moodustamisele. Nt Eesti, Jaapan, Nt USA, Saksamaa Nt Euroopa Liit Prantsusmaa o Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Survegruppide liigid: - kategooriakaitse grupid ­ näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid ­ keskkonnakaitsjad ­ näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu

    Ühiskonnaõpetus
    Riigikaitse õpik
    192
    pdf

    Riigikaitse õpik

    feodaalaadlisse. 1220. aastal maabus isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus Läänemaal rootslaste vägi, kuid see pu- (kivimüüritehnika, raudrüüde, ambude, rustati Lihula lähedal. Muistse vabadus- piiramistehnika puudumine). Vallutus- võitluse silmapaistvad sündmused on ka te tulemusena liideti Eesti ala Lääne- Viljandi, Tartu ja Muhu maalinna visa Euroopa kultuuriruumiga, mis mõjutas kaitsmine (1223., 1224. ja 1227. aastal). oluliselt maa ja rahva edasist käekäiku. Eestlased võõras väes Sajandeid ilmestasid eestlaste vaba- 1346. aastal. Võõrvõimud surusid dusvõitlust ülestõusud. Tuntuim neist eestlaste vastuhakud julmalt maha. on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja sel- Eestlased ei kujutanud endast enam

    Riigiõpetus
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    269
    docx

    Õiguse alused eksami kordamisküsimused

    ............................................................206 Haldusõigus...............................................................................................................................206 Karistusõigus.............................................................................................................................207 Protsessiõigus............................................................................................................................207 EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM.................................................................................209 ELi õiguse allikad.....................................................................................................................209 ELi esmane õigus (aluslepingud)......................................................................................209 ELi teisene õigus (õigusaktid, lepingud, kokkulepped jne)..............................................210

    Õiguse alused
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti

    Baas Logistika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun