Liivi Keel (0)

5 VÄGA HEA

Salme Põhikool
Kadri Pruul
9.klass
Liivi keel
Uurimistöö
Juhendaja :
Tiit Pruul
Torgu 2012
SISUKORD
1. LIIVIMAA

Liivimaa ajalugu lk2

Liivimaa kultuur lk3

LIIVI KEEL
2.1 Liivi keele lk4-5
KASUTATUD KIRJANDUS lk6
1
LIIVIMAA
1.1 Liivimaa ajalugu
Territoorium, mis kandis Liivimaa nimetust , on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väina jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele , mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana-Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond ). Erandiks võiks lugeda Taanile kuuluvat Põhja-Eestit (Eestimaad, kuid pärast 1346. aastat langes see Liivi ordu kätte ning oli pärast seda ühemõtteliselt Vana-Liivimaa osa.
16. sajandi keskel alanud Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562 . aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud.
1625. aastaks vallutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (kuni Väina jõeni) Rootsi, kes ametlikult sai need alad endale Altmargi vaherahuga 1629. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang , mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-Liivimaaks ehk Inflantyks.
1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese Poola jagamisega. Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kubermanguga, nimetus Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule. Alates 1795. aastast oli Liivimaa üks kolmest Vene Läänemere- ehk Balti kubermangust, teised kaks olid Eestimaa kubermang Liivimaast põhjas ning Kuramaa kubermang Liivimaast läänes ja lõunas. Liivimaa kubermang oli kolmest suurim ja olulisim ning Riias resideeris puhuti kindralkuberner, kes valitses kõiki kolme kubermangu. Mõnikord, eriti baltisakslaste kultuuriliste teemade puhul, kasutati terminit Liivimaa ka kõiki kolme kubermangu hõlmava üldmõistena.
1917. aastal liideti Liivimaa kubermangu põhjapoolne osa ehk Lõuna-Eesti Eestimaa kubermanguga, aasta hiljem lõppes kubermangu eksistents Saksa okupatsiooni tõttu. Lätis on mõiste Liivimaa (Vidzeme ehk Läti-Liivimaa) Põhja-Lätit hõlmava piirkonna nimena siiani kasutusel.
2
1.2Liivimaa kultuur
Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Suomalaisuuden Liitto, Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Līvõd Līt (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Põhiline osa olemasolevast liivikeelsest kirjandusest ilmus 1920-1940. See on peaaegu täielikult tarbekirjandus : 5 vihikukest liivi lugemisraamatut (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised), "Piški katkismus" (1936), "Ūž Testament. Evangeliumõd ja apostõld t?öd" (1937), "Līvlist vaimli loulrāntõz" (Liivlaste vaimulik lauluraamat, enamasti kooliõpetaja K. Stalte ümberluuletused, 1939). Vaimulik kirjandus anti välja Soomes ja Ūž Testament (õieti osa Uuest Testamendist) on oma 296 leheküljega suurim liivi rahvale määratud liivikeelne raamat. Vaimuliku kirjanduse eelisväljaandmine iseloomustab õige hästi Soomest toetatud hõimuliikumise suunda. Soomes ilmunud liivikeelsest kirjandusest on huvitavaim kooliõpetaja Pētõr Dambergi „Jemakiel lugdõbrāntõz skūol ja kuod pierast" I (1935). See ilmaliku liivikeelse kirjanduse väljapaistvaim näide sisaldab oma 99 leheküljel palju rahvaehtsat lugemismaterjali, ka palju luuletusi liivi autoritelt (Karl Stalte, August Skadin jt.). See ja ka varasemad liivi lugemisraamatud on emakeelseks lugemiseks kõigile, koolis ja kodus, et rahval üldse oleks midagi emakeeles lugeda.
Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Līvli. Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi toetusel valmis 1939. aastal liivi rahvamaja . Rahvamajal on kultuurielus oluline koht, seda peetakse soome- ugri rahvaste hõimuliikumise materialiseerunud sümboliks.
Nõukogude võimu kehtestamine Lätis 1940. aastal muutis olematuks kõik saavutused. Likvideeriti Liivlaste Liit, suleti rahvamaja. Liivlastelt võeti võimalus ühiskondlikuks ja kultuuriliseks tegevuseks. Alles 1972. aastal õnnestus asutada kaks laulukoori - Līvlist Riias ja Kāndla Ventspilsis - millest said põhilised liivi kultuuri kandjad Lätis.
1988. aastal saabus rahvuslik ärkamisaeg ka liivlastele. Taastati organisatsiooni Liivlaste Liit tegevus, hakati välja andma liivikeelset kirjandust. Riias ja Ventspilsis taasalustati liivi keele õpetamisega. Alates aastast 1989 peetakse igal aastal augusti esimesel nädalavahetusel Liivi Rannas Irēl Liivi Pühi. 1992. aastast korraldatakse liivi laste suvelaagreid ja ilmub taas ajaleht Līvli (tänapäeval küll enamjaolt lätikeelsena). 1994. aastal asutatud Liivi Kultuuri Keskus andis välja liivikeelset ajakirja Õvā. Alates 1995. aastast hakati esimest korda Läti Ülikooli ajaloos õpetama selles kõrgkoolis liivi keelt.
3
LIIVIKEEL
2.1 Liivi keel
Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann ) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks.
Kui räägitakse liivi keelest, mõeldakse selle all tavaliselt Kuramaa rannakülade liivlaste keelt. Ka liivi kirjakeel on loodud Kuramaa randlaste, eesti vanemas kõnepruugis kurelaste või kuralaste keeletava põhjal. Aimu ajaloolise Liivimaa liivi keelest annab Põhja-Lätis Salatsi jõe ümbruskonnas kõneldud liivi keel, mille näiteid on talletatud XVII –XIX sajandini. Salatsiliivlased kutsusid ise ennast liivlasteks ja oma keelt liivi keeleks , vanadest ülestähendustest tuleb esile nende liivi identiteet . Need liivi muinasmaakonna Metsepole ehk Metsapoole asukate järglased olid ainsad Henriku Liivimaa kroonikast tuntud muistse liivi kultuuri edasikandjad, kelle kohta on andmeid viimastest sajanditest.
Salatsi kandi ja Kuramaa liivi keele vahekord on sarnane põhja- ja lõunaeesti omaga või on see erinevus mõnevõrra väiksemgi. Salatsi- ja kuraliivis on olnud hulganisti ühist sõnavara ja grammatikajooni, samas küll ka märkimisväärseid erinevusi. Üldiselt on salatsiliivi keel lähem eesti keelele. Selles puuduvad näiteks kuraliivi n-tunnusega daativ, nii minnõn ’ minule ’ asemel on salatsiliivis minnel, ja (kõ)ks-tunnusega instrumentaalkomitatiiv: kuraliivi minkõks ’minuga’ asemel oli salatsiliivis minnek. Mõlemat liivi keele põhikuju ühendab ikkagi rohke ehtliivilik sõnavara, nagu aim ’pere’, ama ’kõik, kogu’, kõsa ’viha’, ok ’karu’, umar ’õun’ jms. Nii salatsi- kui ka kuraliivis esineb palju häälikukadusid ja seeläbi tekkinud vormide sarnastumisi.
Esimene suurem ülevaade salatsiliivi allikatest ja keelest on Eberhard Winkleri 1994. aastal Münchenis ilmunud raamat „Salatsiliivi keelematerjalid” („Salis-livische Sprachmaterialien”). Eelmisel aastal trükivalgust näinud „Salatsiliivi sõnaraamat” („Salis-livisches Wörterbuch”, koostanud E. Winkler ja K. Pajusalu) on kokkuvõte Göttingeni ülikooli soome-ugri keelte professori Eberhard Winkleri paarikümne aasta pikkusest tööst salatsiliivi vanade käsikirjadega.
Salatsiliivi keelt on teadaolevalt kasutanud ilukirjanduskeelena üksnes läti keeleteadlane Laimonis Rudzītis (1906–1973), kes avaldas 1934. aastal liivi kalendris neljaleheküljelise meeleoluka jutu „Lībmā”, andes selles ülevaate muistsete Liivimaa liivlaste elust. Juuresolevad näited on teadaolevalt esimene katse tutvustada salatsiliivi keelt luulevormis. Kirjaviis järgib siin tänapäeva liivi ortograafia põhimõtteid, kus näiteks kriips vokaali peal näitab selle pikkust; vaid õ-le vastav häälik, mille Sjögren jt on kirjutanud vokaaliga y, on edasi antudki õ-ga. Sõnastuses ja grammatikas on püütud olla võimalikult salatsipärane, karta paraku on, et lausestuses aimub ka Häädemeeste randade keelt. Arusaadavuse tagamiseks on lisatud võimalikult täpne tõlge eesti keelde. Kõike siiski ei ole võimalik tõlkida, sellepärast siinkohal lühike seletus. Salatsiliivi keeles esineb vormide lühenemise tõttu palju mitmetähenduslikkust, seda kõige sagedasemate sõnade puhulgi. Näiteks om tähendab nii ’on’ kui ’oma’, vald on ’valge, valgus’ ning ka ’vald, jõud; vabadus’, ürg ’aeg’, ’algus’ ja ’hetk’. Sarnased on paljude sõnade nimetava ja omastava käände vormid, seda nii ainsuses kui ka mitmuses , nt nurm võib tähendada nii ’nurm, põld’ kui ’ nurme , põllu’, pilud ’ pilved ’ ja ’pilvede’, nänt ’nemad’ ja ’nende’. Salatsiliivi keeles on hulganisti omapäraseid hääliku- ja vormiarenguid. Järgneva silbi i on eelneva silbi tagavokaali võinud muuta eesvokaaliks ning iseloomulikud on hilisdiftongid, nii on saadud näiteks tüömki ’ toomingas ’, hilisdiftong on ka sõnas üöl ’hääl’. ü ja ö on salatsiliivi keeles olnud veel enamasti säilinud, nagu oli ka XIX sajandi Kuramaa liivi keeles. Siiski on ü võinud muutuda u-ks, muutes eelneva s-i š-ks: šuda ’süda’, vrd kuraliivi sidām, ja eelneva k palataalseks: ķuzumi ’küsimine’. Salatsiliivi keeles on samuti mitmeid uuenduslikke grammatilisi vorme, näiteks ma-infinitiivi kaasaütlev vorm, mis eriti
4
sage tegevuse kestvust rõhutavates kordustarindites: kazab kazamak ’kasvab kasvamisega, s.t jõudsalt’. Kaasaütlevat infinitiivi vormi soovitasid keeleuuendajad eesti keeldegi! Salatsiliivi keeles on ka tulevik – līb on tuleviku abiverb, samakujuline sõna tähendab samuti liivit ja liivlast: līb līb ’liivlane tuleb’.
Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid.
Esimest korda mainiti liivlasi 12. saj. Nestori kroonikas. Teadlaste arvates elas 12. saj. umbes 15 000-28 000 liivlast. Praeguseks on liivlasi vaid veidi üle 200 ja liivi keelt kõneleb veel üksnes mõnikümmend inimest.
5
KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.livoniamaritima.eu/index.php?page=97 &

http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/liivi/

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11310:jaeljed-liivimaa-liivi-keelest-&catid=18:varamu&Itemid=15&issue=3314

http://et.wikipedia.org/wiki/Liivlased
6

.ODT Laadi alla originaalfail 7 lk · .odt · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaddrii Õppematerjali autor

See on väike Liivi Keele uurimistöö. Sellest saab erinevaid andmeid Liivi Keele kohta.

liivimaa kubermang kubermangu salatsiliivi keel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Läti ajalugu

Suubub Riia lahte (Läti lahte). Koiva—Gauja-voolab poolkaarena Liivimaa kõrgustikul saab alguse. Loodusvaadete poolest tuntud. Jääaegade poolt tekkinud maastikud kristalne aluskord kuni 300 km pikkuse settekihi all.. Peamisteks maavaradeks liiv, kruus,savi,lubjakivi,dolomiidi laadset , kipsi. Loodusrikkused puit ja tuvas 10 % soodega 45 % kaetud metsadega Klimaatiliselt kuulub mere ja mandri siirde alasse. Aastane keskmine temp. On u sama mis eestist veits kõrgem. Läti keel kuulub indoeuroopa keelkonda ja selles on eraldi Balti keelte rühm. Slaavi päraseid laene ja tunnuseid. Ida- Balti keelerühma kuuluvad : Läti (palju laensõnu) ja Leedu keel (arhailisem). 3 suurt murret *Kesk-läti murre- tänapäevase läti kirjakeele alus. Ametlik riigi keel. Eesti ja leedu piires. *Ülem-läti murre – isa aladelt Latgales õpitakse Latgale koolides, ilmub raamatuid ja ajakirjanduses *Liivi murre- liivipärasest murdest kõneldakse mere piirsetes kohtades

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias- Varauusaja kroonikud käsitlesid esimestena Liivimaa 12. saj lõpu - 16. saj alguse perioodi kui eraldi perioodi. Tuntuim neist oli kirikuõpetaja Balthasar Russow (1536-1600), kes kirjutas "Liivimaa kroonika." Protestantlik luterlik perspektiiv, autor sidus kogu perioodi katoliiklikuks tervikuks, mille lõpetas Liivi sõda, kui rüütliordu valitsemine lõppes. 16. saj keskel hakkas levima saksa õpetlaste seas legend Liivimaa avastamisest Bremeni kaupmeeste poolt 1158. aastal, mis muutus baltisaksa ajalookäsitluse nurgakiviks, kuni 1860. aastani kui see ümber lükati. Vallutust õigustati keskaegsetest kroonikatest laenatud käsitusega ehk põliselanikud kui paganlik metsarahvas, kes vajasid usu- ja kultuuritoojat. 18.-19. sajandil uurijate põhihuvi kaldus õigusliku ja poliitilise ajaloo vastu

Keskaeg

docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

seotud balti hõimud, kes elasid neist läänes ja edelas olid, skalvid, jatvingid ja preislased, kes asustasid tänapäeva Kirde-Poola ja Venemaa Föderatsioonile kuuluva Kalingradi oblasti alasid. - Suurim tänapäeva Läti ala asustav balti hõim, kelle järgi on ka nime saanud lätlased, olid LATGALID. Lätlaste eellashõimude hulka kuulusid ka Väina jõest lõunas elavad seelid. - Kuralaste alad jäid tänapäeva Läti ja Leedu läänerannikule. Liivi lahe rannikul elasid liivlased, kes o keeleliselt eestlastele väga lähedased. Kuigi eestlaste eellased ei jagunenud etniliselt eristuvateks hõimudeks, leidus maa lõuna-ja põhjaosas elavate eestlaste vahel märkimisväärseid kultuurierinevusi. Eesti kirdenurgas elas veel üks soome-ugri hõim, vadjalased, kelle elualad ulatusid tänapäeva Peterburini. - 1.aastatuhande lõpuks tekkisid ribapõllud, mis soodustasid külade kujunemist. Külad

Ajalugu

doc

Eesti ajaloo konspekt

ja naised paremale küljele). * Eestlaste etnogeneesi ehk eestlaste kujunemist oleks võimalik uurida geneetika (kuigi on leitud vähe luid), arhheoloogia, antropoloogia ja ka keeleteaduse kaudu. -) Vanem teooria eestlaste pärinemisest ehk keerepuu teooria, mis hakkas kujunema 19. sajandi lõpul. Selle teooria kohaselt leidus algkodu, mis asus Uuralites, kus kõneldi algkeelt ja kui seal algkodus rahavaarv kasvas, toimus rahva lahknemine ning tänu laiali asumisele muutus ka keel ja toimus jagunemine. Rahvad läksid nii läände kui ka itta ning kõige kaugemale läände jõudsid tänased ungarlased, kes said mõjutusi ka türklastest. Vanem teooria seostas eestlaste tulekut kammkeraamika kultuuri tekke ja levikuga ning sisse rändega Eestisse. Vanema teooria järgi peeti noorkeraamika rahvaid, vaid lätlaste ja leedulaste esivanemateks ning ka kundakultuuri rahvaid ei seota eestlastega. -) Uuema teooriaga tuli välja Kalevi Viik 1980

Ajalugu

doc

Eesti keskaeg

Paljud ilmusid trükis juba siis. B. Russow – Liivimaa kroonika. Õppinud Stettinis, Wittenbergis olnud ka. 1563 hiljemalt Tallinnas ja surmani, kuni 1600 Pühavaimus õpetaja. Päritolu küsimus segane. Johansen pidas eesti päritolu tegelaseks. Aga viited puudusid. 1990. aastail H. Mühlen publitseeris Johanseni käsikirju, mis muutusid kontrollitavaks: nüüd peeti väiteid ebapädevateks. Vb ka Ryssonbergi päritolu (?) Igatahes oli Tallinna-keskne kroonik. Oli protestant: Liivi sõda karistus moraalse allakäigu tõttu. Ilmus 3 trükki eluajal 1584 Berthis uuendatud trükk, täiendatud aga ka veidi puudu. Ilmus eesti keeles 1920. aastal ja 1967 tõlgiti üsna vigaselt. Johann Renner, jurist ordu juures. Pärit Vestfaalist. Suri ca 1583 Breemenis. Kroonika algusest kuni 1582. Leiti käsikirjana. Aga leiti veel mingi käsikiri Liivi sõjast, mis avaldati 1953. 1995 eesti tõlge. 16. saj II pool, 17. saj algus F. Nyenstadt ja S. Heuring

Eesti ajalugu

docx

Eesti ajalugu

1054. a. toimus jagunemine katoliikluseks ja õigeusuks. 1167.a. pühitses Lundi peapiiskop eestlaste piiskopiks tsistertslaste ordu munga Fulco. Rahvasuu kinnitab , et Saha kabel on vanem kui Tallinna linn. Ristiusu toodi "tule ja mõõgaga" 13. sajandi algul. Keskaeg Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid.

Kultuurilugu

pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja

Kategoriseerimata

doc

11. klassi kokkuvõte

1517. aastal olid neil kasutusel juba üksikasjalised materjalid katekismuse õpetamiseks eestlastele eesti keeles. Keelt oskavate vaimulike puuduse leevendamiseks taheti asutada eriline kõrgem kool, kus saaksid õppida nii linnakodanike kui ka maarahva lapsed, kahjuks ei olnud aeg ja olud soodsad selle töö jätkamiseks. Piiskopid olid kristliku maailmapildi kandjad, olles ise sageli võõramaalased ja rohkem maailma näinud, vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. 14. LIIVI SÕDA 1558 1582 (83) Peamised põhjused olid: · Tugeva keskvõimuga suurriigid Taani, Rootsi ja Poola Leedu püüdsid saavutada · kontrolli Läänemerel. · Venemaa püüdis saavutada väljapääsu Läänemerele. · Venemaa soovis kaotada Liivimaa võimude poolt kehtestatud piirangud kaubandusele(nt otsene kauplemise keel vene ja teiste maade kaupmeeste vahel) · Vana-Liivimaa oli Läänemere piirkonna nõrgim lüli · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus

Ajalugu

Rohkem sarnaseid