Referaat Kreeka kohta (0)

kreeka
Hümn:
Lyrics: - Dionysios Solomos, 1824
Music: Nikolaos Mantzaros, 1828
Lipp :
Sümboolika Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge
Loodus:
Kreekas on üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele . Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa : Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia , Lesbos , Chios, Rhodos ja Kreeta. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega.Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Rohkesti on mägijärvi ja mineraalveeallikaid.
Taimkate:
Kreeka taimkate on kaotanud ammu oma esialgse loodusliku ilme. Metsad katavad umbes 22% riigi pindalast ja enamasti on sinna istutatud (tamm, pöök, mänd, nulg ). Põllumajanduslikku maad on umbes 40%, sealhulgas palju karjamaid mägedes ja istandusi madalikel. Et puutumatut loodust on vähe säilinud, on looduskaitse alla võetud vaid 2% pindalast. Maavärinate tõttu on palju maa- aluseid jõgesid, mis tõttu kohati tuntakse veepuudust.
Maavara:
Maavarasid üldiselt napib, piisavalt on boksiiti (alumiiniumimaak), raua- ja niklimaak, pruunsütt, smirglit (kasut. Liivapaberi ja luiskude valmistamiseks). Vähesel määral on Egeuse meres leitud naftat ja maagaasi. Küllalt levinud on ka päikeseenergia kasutamine kohalikuks otstarbeks – riigis on üle 300 päikeseelektrijaama
Väike võrdlus: Eesti ja kreeka vaatamis-väärsuste võrdlus. Igal riigil on omad vaatamisväärsused. Võrreldes kreeka vaatamisväärsustega ei ole meil kunagi olnud ega säilinud ühtegi pühamut,akropoli ega paleed. Samuti pole meil nii suurt olümpiastaadionit ega nii kõrgeid mägesid. Meie vaatamisväärsused nii ajalooliselt tähtsad ja maailmakuulsad pole. Küll on nad aga tähtsad eestlaste jaoks ja meil on ka ajaloosündmusi,mida meenutavad sambad ja varemed.