Nekroos, apoptoos ja surm - kusimused ja vastused (0)

Nekroos/apoptoos/nekroos küsimused 1. Nekroosi ja apoptoosi erinevus nekroos (kärbus- elusas organismis kahjustavate tegurite toimel 
tekkiv rakkude programmeerimata surm), apoptoos 
(elusorganismile vajalik rakkude programmeeritud surm) 2. Nekroosi etioloogia Tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, 
ensümaatiline, trofoneurootiline. 3. Nekroosi vormid/mõiste/näited mõlema vormi kohta Koagulatsioonnekroos e. kuivkärbus, mille puhul nekrootiline ala jääb tahkeks 
(kudedes, mis sisaldavad rohkesti valke ja vähe vett, domineerib proteiinide 
koagulatsioon) NT-infarkt, kaseoosne nekroos, osteonekroos. Kollikvatsiooninekroos e. niiske kärbus, mis põhjustab kudede veeldumist (kudedes, 
milles vähem valke ja veesisaldus on kõrge, oluline osa on hüdrolüütilistel 
ensüümidel) NT-koepehmendus/malaatsia, mädanekroos, niiske gangrene. 4. Nekroosi lõpe Ennistumine e.restitutsioon, Organisatsioon, Kapseldumine e. 
inkapsulatsioon, Hüalinoos, Kivistumine e. petrifikatsioon, Tsüst, 
Rebend e. ruptuur, haavandumine e. ultseratsioon, Köndistumine 
ehk mutilatsioon, Tühik ehk kavern, Sekvestratsioon  5. Surma mõisted Üldine surm, agoonia, kliiniline surm, ajusurm, bioloogiline surm, 
füsioloogiline surm, patoloogiline surm, postmortaalsed e. 
Koolnumuutused. 6. Koolnutunnused eesti, ladina keeles(3) /seejuures koolnulaigud  jaguneb kaheks, koolnulaostus kolmeks koolnukülmus (algor mortis)- a/v protsesside lakkamisest tingitud 
jahtumine, kui ümbritseva kk-a temp. on alla 37 kraadi. Kui surma eel 
esinesid palavik ja krambid, on jahtumine aeglasem.  koolnukangestus (rigor mortis)- protsessi aluseks on piimhappe hulga tõus ja ATP 
defitsiit lihastes. Kangestus algab näolihastest paar tundi peale surma, esimese 
ööpäeva lõpuks levib kehale ja jäsemetele. Kangestus püsib 2-3 päeva ja taandub 
samas järjekorras 3.-4.ks ööpäevaks. Muutused on tugevamad suure lihasmassi korral 
ja madala välistemp. korral. Enneaegsetel vastsündinutel koolnukangestust ei teki.  koolnukuivamine- tekib kehavedeliku aurumise tagajärjel, eriti silmades (silma 
sarvkesta hägustumine) ja limaskestades  koolnulaigud (livores mortis)- peale surma vajub veri raskustungi mõjul alla. Varased 
koolnulaigud e.koolnuhüpostaas ilmnevad 3-6 tundi peale surma- allasetsevate 


kehaosade nahas lillakas-punased alad (pealevajutamisel kahvatuvad). Hilised 
koolnulaigud ehk koolnuimbitsioon tekib hilisemas perioodis, mil tekib hemolüüs 
(vere punaliblede lagunemine) ja tumepunased koolnulaigud ei muutu enam 
vajutamisel heledamaks.  pealesurmne verehüübimine- südameõõntes ja suurtes veresoontes moodustuvad 
elastsed, siledad, rohkesti hargnevad, sooneseinale mittekinnituvad hüübed 
(elupuhuselt tekkinud hüübed on tuhmid, rabedad, vähehargnevad). Hüübeid tekib 
aeglase surma korral suuremal hulgal, lämbuse ehk asfüksia korral jääb veri vedelaks.  Koolnulaostus:  autolüüs ehk iselahustus- hapnikuvaeguse ja ensüümide mõjul tekivad 
rakkudes muutused, mis sarnanevad elavas organismis toimuvale nekroosile  autodigestsioon- kudede lagunemine seedeensüümide vahendusel, näit. maos ja
kõhunäärmes, söögitorus; aspiratsiooni korral ka kopsus.   Roiskumine- putrefaktsioon- kudede lagunemine roiskbakterite mõjul, koed 
muutuvad räpasroheliseks, -pruuniks, -halliks; gaasid kuhjuvad soolestikku, 
kust tungivad ümbritsevatesse kudedesse. Vajutades on tunda rudinat. 
Gaasimullide teke (laiba emfüseem) on ka laibaleha põhjuseks. Kõhnad 
roiskuvad aeglaselt, balsameerimine, jahe aeglustab roiskumist.  Test!!
1. Organismi surm ( lad.kr keeles )- MORS ,THANATOS 
2. Õpetus surmast- TANATOLOOGIA 
3. Loetle postmoraalsed koolnutunnuused ( 6 eesti keeles, 3 ladina keeles,
2 üks tunnus jaguneb kaheks, 3 üks kolmeks) Koolnukülmus (algor 
mortis), Koolnukangestus (rigor mortis), Koolnukuivamine, 
Koolnulaigud (livores mortis)-koolnuhüpostaas ja 
koolnuimbitsioon, Pealesurmne verehüübimine, Koolnulaostus-
autolüüs,autodigestsioon, roiskumine 
4. Rakkude mitteprogrammeeritud hukkumine elavas organismis Apoptoos
või Nekroos? 
5. Millistel põhjustel võib nekroos tekkida?(bioloogilistel, keemilistel, 
füüsikalistel, allergilistel)
6. Koagulatsioonnekroos ehk kuivkärbus( tooge 2 näidet selle nekroosi 
vormi kohta) INFARKT, OSTEONEKROOS 
7. Kollikvatsioonnekroos ehk NIISKE KÄRBUS tooge 2 näidet selle 
nekroosi vormi kohta (MÄDANEKROOS, NIISKE GANGREEN) 
8. Milline on nekroosi võimalik lõpe (7 )?Ennistamine, Organisatsioon, 
kapseldumine,rebend,tühik, tsüst, haavandumine.