Eutanaasia mõiste (0)

Eutanaasia


2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. EUTANAASIA MÕISTE JA LIIGITUS 3
2. EUTANAASIADEBATT 4
KOKKUVÕTE 5

SISSEJUHATUS

Viimasel ajal on Eestisse jõudnud eutanaasiadebatt, mida mujal läänemaailmas on peetud juba
aastakümneid. Referaadis on käsitletud eutanaasia mõistet ja liigitust , ajalugu erinevates maades ning peamiseid poolt- ja vastuargumente

1. EUTANAASIA MÕISTE JA LIIGITUS

Mõiste
Mõiste „eutanaasia“ tuleb kreeka keelsest sõnapaarist, mis tähendab „head surma“: eu- hea,
thanatos - surm. Kuid eutanaasiat kasutatakse mitmetes erinevates tähendustes. Klassikaline tähendus, mis tuleneb just Antiik-Kreekast käsitleb eutanaasiat, kui halastussurma-tahtlikku tapmist sureva isiku heaolu nimel. Ka Eesti Entsüklopeedia lähtub sellest, defineerides eutanaasiat, „kui paranemislootuseta haige surma tahtlikku esilekutsumist.“ Ent paljud kasutavad tükkmaad laiemas tähenduses, kaasates tähendusse ka elu pikendava ravi katkestamise või selle alustamata jätmise ja sureva patsiendi valuravi morfiiniga.
Liigid
Liigitusi on erinevaid ja kasutatavad terminid omavahel sageli kattuvad.
1. vabatahtlik eutanaasia- rasket haigust põdeva patsiendi elu teadlik lõpetamine, inimese
enda soovil. Omakorda võib eraldada kaht juhtu, kui otsustava sammu teeb patsient ise
või kui teeb arst, pereliige või muu.
2. tahtest sõltumatu eutanaasia- teostatakse, siis ilma puudutatud isiku nõusoleku ja
teadmiseta. Levinud meditsiinipraktikas seoses haigustega loodete , kuid ka surevate
teadvuseta patsientide elu lühendamises
Teine liigitus käsitleb, kuidas inimese elu lõpetati:
1. aktiivne eutanaasia- inimese elu lõpetati teadlikku, konkreetse otsusega, mille eesmärk
oligi kiire surm a la surmava doosi süstimine. Aktiivneeutanaasia võib olla nii vabatahtlik, kui tahtmatu ja otsustava sammu võib teha niipatsient, arst kui lähedane.
2. passiivne eutanaasia- katkeb endas elu pikendava ravi katkestamise või selle
alustamata jätmise ja sureva patsiendi valuravi. Mõlemad liigitused on parasjagu probleemsed, käsitledes endas üsnagi erinevaid situatsioone ning võivad olla seeläbi vägagi eksitavad.

2. EUTANAASIADEBATT

Pooltargumendid
• Valikuõigus – Peamine eetiline argument eutanaasia poolt on austus iniemse valiku
suhtes (kui need just teistele kahju ei tee). Paljud inimesed on mures oma elu lõppfaasi
pärast, mitte ainult ei karda nad kannatusi, vaid soovivad ka säilitada oma väärikuse ja
nii palju kontrolli oma elude üle kui võimalik
• Elukvaliteet - Moodsa meditsiini areng on võimaldanud pikendada paljude inimeste
suremisiga. Mõnikord toob lisaaeg rõõmu, mõnikord pikendab see aeg
märkimisväärset füüsilise ja intellektuaalse allakäigu perioodi, nii et nende jaoks
muutub elu elamisväärtusetuks.
• Majanduslikud ja inimressursi kulud – Enamikes riikides on puudus arstidest ,
ravimitest ja voodikohtadest. Selle tulemusena on olukordi, kus haiged ja ravitavad
inimesed ei saa piisavalt kiiresti ligipääsu vajalikele ravivahenditele või ei saa nad
üldse ligipääsu, samal ajal pikendades nende elusid , kes seda ei soovi või, kes on
vegetatiivses seisundis
• Seadustamine tooks läbipaistvuse – Paljude arvates tuleks eutanaasia seadustada, sest
ühiskonnal on üksnes kaks võiamlust. Seadustatuna muutuks eutanaasia avatuks ja
ühiskonna poolt kontrollitavaks. Kui eutanaasiat ei legaliseerita, säilib see salajasena
ja kontrollimatuna.
. Vastuargumendid
• Palliatiivse ravi edusammud –viimaste aastakümnete jooksul on võimalik inimestel surra ilma pikaajaliste valude- ja kannatusteta. Kuid see argument on paljuski vale. Esiteks ei ole palliatiivne ravi mingi imerohi, et saada parimat ravi indiviidile eeldab katseeksitusmeetodi kasutamist. Isegi efektiivsena kaasnevad kõrvalmõjud nagu iiveldus ja unisus Samuti ei ole valuvaigistite nagu morfiini kasutamine pikema aja jooksul kohe üldse mitte hea. Teiseks on efektiivne palliatiivne ravi kättesaadav vaid vähestele. Kolmandaks ei soovi paljud inimesed oma elu viimseid hetki haiglaravil veeta.
• Professionaalne roll – Arst võib eutanaasia õigusega hukka mõista, sest see ei vasta
arsti tegevuse peaeesmärgile – elu säilitamisele ja päästmisele. Samuti keelab
Hippokratese vanne eutanaasia. Riikides, kus eutanaasia praktikas toimib on kriitikud
keskendunud arsti ja patsiendi vahelisele usalduseküsimusele, küsides, kas patsient
võib tõeliselt usaldada arsti, kes jätab ta oma kannatstega üksi hetkel, kui ta tema abi
kõige enam vajab.
• Eutanaasia ebaeetilisus – on paljude jaoks tapmine ja seetõttu vale.
Oponendid väidavad, et iga inimelu peab väärtustama.
• Teoloogiline vastuseis – eutanaasia on Jumala tahte ja sõna vastane. Usklikud usuvad,
et inimelu on Jumala looming ja seetõttu ei vastuta me ainuisikuliselt oma elude eest. Enesetapp ja eutanaasia on seega viis, kudias kaotada Jumala kontroll inimese surma
üle ja seega jumalateotus.

KOKKUVÕTE

Eutanaasia on lai mõiste ning seda kasutatakse kaunis erinevalt. Passivset eutanaasiat
harrastatakse enamikes riikides. Viimase aja tendents on näidanud, et seoses inimeste
mõttemallide muutumisega ja meditsiinitehnoloogia arenguga, soovivad inimesed üha enam
oma surma kontrollida ning minimaliseerida valu ja kehaliste ning vaimsete võimete kadu.
Seepärast on aina rohkemates riikides levinud üleskutsed, mille eesmärgiks legaliseerida
eutanaasia laialdasemalt, näiteks, kui inimene on põdemas surmahaigust või, kui inimene on
ajusurmas.