Doriš Kareva (0)

Doris Kareva
Elukäik.
Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958
helilooja Hillar Kareva perekonnas.
Ta õppis aastatel 19661977.
1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar
toimetuses korrektorina, hiljem
kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp)
toimetuse kolleegiumis
1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina.
Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu
liikmeks.
Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere
peatoimetaja.
Looming. ( luulekogud )
"Päevapildid" (1978)
"Ööpildid" (1980)
"Puudutus" (1981)
"Salateadvus" (1983)
"Vari ja viiv" (1986)
"Maailma asemel" (1991)
"Armuaeg" (valikkogu, 1991)
"Hingring" (1997)
"Fraktalia" (2000)
"Mandragora" (2002)
"Aja kuju" (2005)
"Lõige" (2007)
"Deka" (2008)
Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud
tõlkimisega.
Ta on ka korduvalt saanud erinevaid
preemiaid. :
* vabariigi kultuuripreemia luulekogu
"Maailma asemel" eest.
* Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest.
* Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal.
Tema loomingut on tõlgitud kokku
viieteistkümnesse keelde.
Doris Kareva luulet on võrreldud templiga,
kus kohtuvad inimlik ja jumalik, hing ja
universum, sõna ja vaikus, Eros ja
Thanatos.
"Mandragora" (2002) põhjal valmis
Linnateatris Jaanus Rohumaa lavastuses
samanimeline etendus.
Üle kuristiku
Ma ütlen: armastus. See pole vale.
Kui tahad kuulda, tule lähemale.
Kui tahad tunda, tule päris ligi.
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi.
Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud.
Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid.
Jah, kõik võib olla. Jah. Võibolla möödub.
Kuid imelik, et ta nii kaua püsib.
Lõpp
Ma ootasin sind sellel külmal päeval.
Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea:
ma ootasin sind. Sellel külmal päeval.
Ei, vabandama tõesti sa ei pea.
Kõik otsustati väljaspool meid endid.
Ma ootasin, sest mina tahtsin nii.
Kõik otsustati. Väljaspool meid endid
ma teadsin, sa ei tule nagunii.
Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud,
kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid.
Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud.
Ma vihkan valesid. Ka ilusaid.
See tüdruk ei tule enam
See tüdruk ei tule enam, ta teiseks
on saanud.
Puuks või kiviks või tuuleks või
kust mina tean.
Aga tänavanurgal on külm, tule
soojenda ennast.
Must koer meile järgneb, silmis
otsatu ulg.
Kasutatud kirjandus.
http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva
http://miksike.ee/
http://danzumees.blogspot.com/2008/04/min
ulemmikluuletajadoriskareva.html
http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/
KarevaD.php