Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Rullnokkade Eesti Autor: Sulev Vedler Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Eesti Ekspress 19.01.2012 Probleem, millele artikkel keskendub: Eestlased on rahulik rahvas, kuid liikluses võib märgata, et inimestes peitub palju lõunamaist temperamenti ja äkkviha. Autori põhiseisukohad, näited: Ühe autori tuttava elukaaslane koputas kord meelekohale, kui ülbe autojuht ristmiku lähedal end autode rivis jõuliselt tema ette surus. Ülbur väljus ja peksis jalaga mõlki käezesti teinud mehe masina.Kolleeg näitas rusikat, kui BMW ei lasknud teda pöördel üle tee, peaaegu ajas alla. Töökaaslase päästis bemarist väljunud tigeda mehe kallaletungist turvamehe lähenemine.
Nii Carmenil kui tänapäeva naistel on mõningaid ühiseid iseloomujooni Georges Bizet oli prantsuse helilooja, keda tuntakse peamiselt tema tuntuima, 1875. aastal valminud ooperi, „Carmen“, järgi. Loo peategelaseks on võluva väljanägemisega mustlasneiu, kellel on tavaks inimesi, eriti mehi, ümber oma sõrme keerata ning alati oma tahtmist saada. Arvan, et ka tänapäeval leidub suurel hulgal naisi, kes oma välimust ning temperamenti ära kasutades vastassugupoole tunnetega mängivad. Kõige suuremaks sarnasuseks tänapäeva naiste ja Carmeni vahel tooksin omaduse kasutada naiselikult kavalaid võtteid, et saada meestelt see, mida soovitakse. Naised teevad kõik, et mehe ees veetlev välja näha, samas mängitakse raskesti kättesaadavat – näiteks esimesel kohtingul ei räägita enda kohta kõike, mida teine teada tahaks, välja või ei olda avatud kõigile ettepanekutele, mida mees välja pakub
"Mort" Terry Pratchett Teismelisena oli Mort'il isikupära ja temperamenti, see tegi ta sobimatuks oma pere põllumajandusärisse. Mort'i isa arvates Mort mõtles liiga palju, see tegevus muutis tema arvates võimatuks saavutada midagi praktilist. Aga ikkagi viis tema isa teda kohalikule töölaadale, lootes, et Mort saab mõnele oskustöölisele õpipoisiks. Ning mitte ainult ei paku talle tööd, vaid muudab ka tema poja kalduvuse mõelda, kellegi teise probleemiks. Laadal ei olnud Mort'il alguses üldse vedamist, aga enne kui kell lõi keskööd, saabus
nende kaudu ruumi tuleb. Inimese silm eristab 160 värvitooni, aga kui arvestada toonide hele-tumedusastmeid, siis on üle 200 miljoni värvitooni. Ettevaatlik kujundaja valib pindadele neutraalseid värvitoone ja julge kujundaja kasutab ka värve ruumis julgelt. Igaljuhul on mõnus elada nauditavas, mitte ainult talumisväärses keskkonnas! Kodu puhul tuleb värve valides arvestada pereliikmete värvieelistusi, vanust, temperamenti, värvitundlikkust ja taluvust. Värvieelistused on ju üks subjektiivsemaid valikuid. Üks ja sama värvitoon mõjub erinevatele inimestele vägagi erinevalt. Samas on meil kodus palju värve ja seetõttu peab jälgima ka värvitoonide kokkusobimist ja arvestama selle valiku koosmõjuga. Erinevad värvikooslused mõjuvad erinevalt. Rahulik värvikujundus loob hea tausta värvilistele sisustuse detailidele. See on alati kindel viis, mis pakub head tausta tugevatele kontrastidele.
Sümfooniline muusika tuntuim ,,Kodumaine viis'' tsüklist ,,Viis pala keelpilliorkestrile'' Teosed detailideni viimistletud nagu filigraanne gravüür Kõla kammerlik, impressionistlikult varjundirikas, lüürilise karakteri ja eepilise väljenduslaadiga Eduard Tubin 1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti sümfoonikuid Kasutanud nii ehedaid rahvaviise kui ka rahva temperamenti väljendavaid meloodiaid Helilooja ja dirigent Esimene eesti rahvuslik ballett ,,Kratt'' Sündinud 18. juunil 1905 Kallaste lähistel Õppis Tartus Elleri juures üks andekamaid õpilasi 1944 põgenes Rootsi ja sai tööd Drottingholmi Kuningliku Lossiteatri arhiivis Sõprussidemed Eestiga jäid, eeskätt Elleri, Neeme Järvi ja Vardo Rumesseniga Looming Sümfooniad (10, tuntuim nr 5) Muusikalised lavateosed
Blond 19 aastane, kõhn ja lühike. RAADIK- 70aastane ajaloo õpetaja, vanamoeliste ja mõnikord lausa seksistlike mõtteavaldustega. Naistevaenuliku suhtumisega ERKI- Väike jõmpsikas Maribeli koolist, kes viskas Maribeli lumepalliga. MARMOR- Maribeli koolis algklasside õpetaja. Erki ema SCHMIDT- Maribeli klassijuhataja. Arusaav, õpilastele vastutulelik, mõistlik. SASS- Maribeli eks poiss-sõber(käisid 3 kuud, kui Maribel oli 14aastane). Läks Itaaliasse Itaalia temperamenti avastama. Uskus teistesse, natuke hull. Kartulikoore värvi juuksed, helehallid silmad. KRISTEL- Maribeli klassiõde, kellega olid tal varasematel aegadel palju soojemad suhted. KRISTIN- Emilia sõbranna, kelle Kris sebis Robertile. Blond.
teenindajateks ja see viib teeninduse taseme madalamale Teeninduses on tähtis positiivne hoiak, abivalmidus ja töökus POSITIIVSED KÜLJED Eestlased on töökad ja vastupidavad, kuna teenindaja tööpäevad on tavaliselt pikad Enamuses on viisakad, abivalmid ja hoolitsetud välimusega Vastavalt kohale on ka erinevad standardid, mida jälgitakse ja teostatakse NEGATIIVSED KÜLJED Eestlastel on vähe temperamenti ja selle tõttu on nad tihti igavad. Kliendid ootavad rohkem suhtlemist ja abivalmidust Teeninduse kiirus oleneb kohast, aga enamuses on see aeglane Teenindajad naeratavd vähe TÜÜPILINE EESTLASE JA LÕUNAMAALASE TEENINDUS Eestalene on rahulik, vaikne, aeglane Lõunamaallane on lõbus, jutukas, energiline Näited: Eesti Pirosmani: teenindajatel on viisakas välimus, teenindus heal tasemel aga puudub positiivne
teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Raimo Kangro Looming Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Looming Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme. Looming Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu. http://www.youtube.com/watch?v=BukSUkVapDI AITÄH TÄHELEPANU EEST!
arendav praktiline tugevus ja enesekontroll. Kasvatuse edu sõltub suuresti sellest, mil määral temaga liitub enesekasvatus. ISIKSUSE OMADUSED Inimeste kui ühiskonna olendite omavahelist eripära näitavad kõrgema integratsioonitasemega tunnused. Eristatakse suundust (nt. huvid, suhtumused, hoiakud, väärtusorientatsioon), iseloomu (egoism, laiskus, rõõmsameelsus, püsivus), võimeid (intelligentsus, loovus, organisatoorsed võimed, musikaalsus) ja temperamenti (liikuvus, tasakaalukus). Kõiki isiksuse omadusi on vähem või rohkem mõjutanud bioloogilised ja ühiskondlikud tegurid. Suundus moodustub peamiselt kasvatuse ja ümbruse mõjul, bioloogilise teguri osa on väike. Temperament on sünnipärane ja muutub elu jooksul suhteliselt vähe. Võimed avalduvad ja arenevad tegesuses ning alluvad juhtimisele ja 3 suunamisele, arenemise kiirus ja kergus olenevad sünnipäraseist
Etendus: Ooper "Carmen" Teater Vanemuine Käisin Vanemuise teatrisvaatamas Georges Bizet ooperit Carmen. Pealkiri: Carmen Helilooja: Georges Bizet Teater: Vanemuine Žanr: Ooper Muusikajuht ja dirigent: Paul Mägi Dirigent: Erki Pehk Lavastaja-koreograaf: Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik: Maarja Meeru Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater) Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Dina Sõritsa või Triinu Heinsoo jt. Kestvus: 2,25 tundi ja üks vaheaega Minu hinnang: 4/5 Etenduse toimumise aeg: 04.03.2018 Carmen põhineb Merimee samanimelisel novellil Carmen, mis jutustab loo armastusest, valedest valikutest, armukadedusest, vabadusest, mustlastest ja paljust muust. Georges Bizet’ "Carmeni" artistid olid erinevatest rahvustes...
Kuidas võib karistus last mõjutada? Pidev karistamine ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha: halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast Karistusega ei ole võimalik midagi uut õpetada: näitab, mida ei tohi teha ei näita, mida tohib teha võib tekkida suletud ring, kui laps ei tea kuidas oleks pidanud käituma karistamisel tuleb arvestada lapse isikupära ja temperamenti karistamise asemel anda võimalus olukorda heastada karistamine on õigustatud vaid siis, kui lapsele on eelnevalt selgitatud reegleid, kuid ta on neid eiranud 6. Too kolm näidet laste käitumis- ja tundeeluprobleemide põhjustest? 7. Mis on lapse väärkohtlemine? Too näiteid. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Näiteks koduvägivald
vertikaalselt ja teine horisontaalselt inimese ees moodustades L-tähe, ''ilusat''. See tuleneb sõnadest ''hea'' ja ''väljanägemine''. Kehakeel mängib ka olulist rolli tantsus. Tantsimine on olnud inimese vanimaid eneseväljendusviise. On tantse, mida tantsitakse puhtast rõõmuks, aga ka tähtsaid rituaaltantse. Tantsuliike on erinevaid ja need kõik kõnelevad publikuga erinevalt. Näiteks flamenco tantsijad näitavad pigem oma liigutustega temperamenti ja kuumaverelisust, aga klassikaline valss kõneleb harmoonilisusest, täpsusest, konkreetsusest. Balletis on üldtuntud tähendused igal liigutusel ja väga põnev on jälgida ka tantsjate näoilmeid, mis jutustavad baleriinide emotsioonist. Ballett jutustab ühte lugu ja see on üpriski imeline, kuidas nad saavad ainuüksi kehakeelega, tantsuga publikule seda jutustada. On olemas veel ka selline zanr nagu kabaree. Kabaree võib olla puhas
Veel enne kunstiõpingute algust külastas ta tihti Louvre'i kunstimuuseumi, kus tutvus vanade meistrite töödega. 1862 alustas Renoir kunstiõpinguid Pariisis. Seal tutvus ta ka teiste tulevaste impressionismi suurkujude Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Renoir ei olnud nagu teised käredameelsed impressionistid, tema iseloom oli tagasihoidlik, ning ta ei armastanud kelkida. Omaenda sõnul polnud tal kunagi kunstniku temperamenti. Ta kutsus end maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ent kriitikud kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast stiilist uude. Renoir keskendus ajatutele teemadele. Kunstnik pühendus peamiselt inimeste kujutamisele. Ta maalis kauneid, lapseliku näoga täidlaseid naisi, kujutas linnarahva lõbustusi, väljasõite loodusesse. Tema suhtumine maailma oli soe, südamlik ja imetlev. Kaunid naised oli Renoir kirg
See mõistatuslik inimene E.Zola loomingus Lugedes teost ,,Therese Raquin" võib tõdeda ,et Zola on seadnud eesmärgiks analüüsida tegelasi ja nende temperamenti. Ta on valinud erinevad isiksused ning nende reageering erinevates olukordades on nüüd tema vaatluse all. Kindlasti võib tuua välja mõlemad, nii Therese'i kui ka Laurent'i, kui rääkida mõistatuslikest inimestest selles raamatus, sest just nendele ta pühendus. Kuid minu meelest tulevad need omadused veidi paremini välja läbi Laurent'i käitumise ning tema iseloom oli veelgi uhkem ja ehk raskem kui Therese'i. Arvan , et see viiski ta paljude probleemide ja tüsistusteni.
Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust, ning valgusel on algusest peale ka vari. Renoir ei halvustanud ka paljude noorte kolleegide moel eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´d , sest nende pärandit on tema töödes näha. Renoir ei olnud nagu teised kunstnikud, tema iseloom oli tagasihoidlik, ning ta ei armastanud kelkida. On öeldud et inimesena oli Renoir teiste kunstnike seas pisut veider "lind" ja et tal polnud kunagi kunstniku temperamenti. Teda kutsuti maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ka kriitikud kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast stiilist uude. 1901. aastaks oli kunstniku kuulsus kandunud üle maailma. Ta oli selleks ajaks 60- aastane , ning teda piinas liigesereuma. Renoir kolis soojemale maale, Lõuna- Prantsusmaa rannikule Cagnes-sur-Mer´i, kaasa võttis ta oma naise Aline ja kolm poega - Pierre, Claude ja Jean. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis
Kuidas võib karistus last mõjutada? Karistamine: · ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha · halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus · mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast Karistusega ei ole võimalik midagi uut õpetada: · näitab, mida ei tohi teha · ei näita, mida tohib teha · võib tekkida suletud ring, kui laps ei tea kuidas oleks pidanud käituma · karistamisel tuleb arvestada lapse isikupära ja temperamenti · karistamise asemel anda võimalus olukorda heastada · karistamine on õigustatud vaid siis, kui lapsele on eelnevalt selgitatud reegleid, kuid ta on neid eiranud 6. Too kolm näidet laste käitumis- ja tundeeluprobleemide põhjustest? · Kui ta on pesemata, määrdunud riietega, siis on see märk lapse hooletusse jätmisest. · Kui laps puudub sageli koolist, on unine ja loid, siis tähendab, et kodus ei ole ebasobiv keskkond välja puhkamiseks.
kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovski-nimelisele konkursile). Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks"
Brahms jättis jälje ka tänapäeva klaverimuusikasse, nt vaheldumisi paaris ja paaritute taktimõõtude kasutamine. 7. Slaid KLAVERITEOSED: 3 sonaati (1852-1853) kuuluvad varasemasse loomeperioodi. Seal on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. Kuid on tunda ka noort Brahmsi: kirglik unistaja, eetiliselt puhas, kuid täis vastakaid tundeid, tormilist temperamenti. 5 variatsioonitsüklit, 5 ballaadi, 3 rapsoodiat, 27 väiksemat pala. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op. 39, "Ungari tantsud". Kuulame klaveriteost "Ungari tantsud" VÕI "Valsid" 8. Slaid KAMMERMUUSIKAS võib eristada kolme perioodi: 1) 1854-1865, mil on kirjutatud suurem osa teoseid. Oli loominguliselt aktiivne, väsimatud otsingud, oma individuaalsuse leidmine ja kinnistamine. See periood lõpeb
" Renoiri sõltumatu, eri maalimisviise ühendava stiili kuldajastu möödus 1870ndatel. Kui teised viskasid musta värvituubi demonstratiivselt Seine´i, ei loobunud Renoir musta kasutamisest. Valgusel on algusest peale ka vari. Ka ei halvustanud Renoir paljude noorte kolleegide moel eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´. Isegi vastupidi, nende pärandit on tema töödes näha. Inimesena oli Renoir teiste kunstnike seas pisut veider. Omaenda sõnul polnud tal kunagi kunstniku temperamenti. Ta kutsus end maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ent kriitikud kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast stiilist uude. Renoir iseloom oli tagasihoidlik. Prantsusmaa ja Saksamaa sõja puhkedes loobus Renoir talle pakutud ohvitseriauastmest ning võitles reamehenda eesrindel. Isegi restoranis tellis ta meelsamini ube ja kartuleid kui kaaviari. Eelistas maalimist käimisele: 1901. a kunstnikul 60. eluaastat
ühtsustunne, rääkimata selle edasi andmisest oma lapsele. Teiseks väga suureks probleemiks võib pidada välismaalaste immigratsiooni, mis põhjustab rahvastiku segunemist. Päris puhtaid eestlasi, kelle esivanemad olid ka muinasajal siin, on alles jäänud väga vähe. Tänu ajaloo keerdkäikudele on täna meie seas palju saksa- ning veneverd, mida aga ei saa enam pidada puhtavereliseks eestlaseks. Tänu vere segunemisele ei ole enam alles puhteestlaslikku temperamenti ega ka tegutsemistahet, mis vanal ajal meie esivanemaid võitlema ning tegutsema sundis. Kuid tänasel päeval on meil just selle jõu järgi kõige suurem vajadus. Eestlaste hääbumisega on väga sarnane Andrus Kivirähu teos "Mees kes teadis ussisõnu", kus on väga hästi välja toodud ühe väikese rahva lõppemine. See teos räägib ussirahvast, kes elavad metsas, kuid aja jooksul külla kolivad, jättes endast maha vaid mälestused ning
Võime ja valmisolek õppida ja areneda Kohanemisvõime erinevad situatsioonid, tipptunnid, kriitika, ebameeldivad olukorrad Stressi- ja pingetaluvus Kannatlikkus Viisakus, paindlikkus, taktitundelisus Enesedistsipliin ja tagasihoidlikkus Siirus, loomulikkus Huumorimeel Füüsilise oleku eest hoolitsemine vastavalt oma võimetele ja võimalustele Maitsekas riietumine ja oma vahetu ümbruse maitsekas kujundamine Võime kontrollida oma emotsioone, temperamenti ja miimikat Oskus ja harjumus säilitada väärikas käitumine igas olukorras ka tööst vabal ajal ühiskondlikes kohtades tuntakse ära! 7 Välimus ja Riietus Esmast suhtlemisvalmidust näitab lühiajaline pilkkontakt, mida võib saata kerge noogutus ning kindlasti naeratus koos lahke näoilmega. Siia ei sobi nätsutamine, söömine ega grimassid
4. sajandi teisel poolel aga Sikyonist pärit kujur Lysippos muutis figuurid ruumiliseks ehk igast küljest vaadeldavaiks ja natuurilähedaseks. See tõi talle püsiva kuulsuse ning ta rajas tee hellenistlikule vormilaadile. Tema tööd on näiteks: tähtsaim- ,,Apoxyomenos" ning veel ,,Sandaalisiduja" ja ,,Puhkav Herakles" ja paljud teised. Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist temperamenti. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Nimelt paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud marmorkoopiatena.
Järvamaa kutsehariduskeskus KOKKUVÕTE Eesti hobune on huvitav ja eriline. Sain teada seda, et Eesti hobuse päritolu on täpselt teadmata ning, et teda on kasutatud sõjahobusena. Referaat pani mind ka mõtlema sellele, et miks mitte ei võiks eesti hobust kasutada rohkem spordis ja, et teda võiks ristata ka teiste „tulisemate” tõugudega tema rahulikku temperamenti ära kasutades. 8 Järvamaa kutsehariduskeskus KASUTATUD KIRJANDUS http://www.esthorse.ee/ 05.02.2015 http://www.pria.ee/et/Registrid 05.02.2015 Uurimustöö „ Eesti Hobuse areng ja tulevikupersvektiivid” 05.02.2015 9
ühiskonnas. Euroopa inimesed on haritud ja kaasaaegsed, mis annab neile võimaluse uurida ka teiste kultuuride elulaadi ja võtta omaks ka teiste rahvuste traditsioonid ja kombed, et ennast suhtlemisoskuses arendada. Tihti mainitakse, et üheks suhtlemiserinevuseks võib-olla inimeste emotsionaalsus. Kuid seda võib pidada müüdiks ja stereotüübiks, sest kõik inimesed, kes elavad Baltikumis ja omandavad selle kliima mõjul enam-vähem sarnast temperamenti ja emotsionaalsust. Kui vaadelda näiteks Itaaliat ja Hispaaniat, siis päikselised ilmad ja soe kliima mõjutab inimeste emotsionaalsust positiivselt ning nende elulaad ja suhtlemiserinevused on kohe märgata kui võrrelda Baltimaade ja põhjapoolsete maade inimeste hoiakuid suhtlemises. Eestis on tugev euroopalik trend, kui inimesed hakkavad käituma Euroopa riikide näitel ja ainult mõned tugevad ajaloolised traditsioonid säilivad kohalikel inimestel.
naised esitavad rohkem küsimusi, näevad rohkem vaeva, pingutavad, et vestlus areneks. ------------------ Õpikust lk.33 – 47; vihiku materjal; TV lk. 13 – 15 Arengupsühholoogia põhiküsimus Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod – kuidas nende abil inimest uuritakse Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti Reflekside tähendus vastsündinu elus Kognitiivne areng J.Piaget, Sotsiaalne areng E.Erikson, Seksuaalne areng S.Freud, Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises
perekonna liini, siis jättis noorem Anna esmapilgul ema tütre mulje. Tõepoolest olid temas uueks tervikuks liitunud mõlema vanema omadused. Tal olid ema tumedad juuksed ja tõmmu jume, kuid näojooned meenutasid rohkem isa ja isalt oli ta pärinud ka oma välimuse peamise ehte, suured sinakashallid silmad. Iseloomus põimuvad samuti emapoolsed ja isapoolsed jooned, kuid siiski on märgata isa pärandi ülekaalu. Tütre tundehellus meenutab ema ägeduseni ulatuvat temperamenti ja Anna Haava ise on enda huumori ja satiirmeele kinkijaks nimetanud oma värvika sõnaga ema. Kuid Anna Haava isiku ja talendi põhiolemuses tunneme ära Joosep Haavakivi sisemise täiusetungi, tema ebamäärase püüdluse ideaalide poole. Ka kasvueas vastuvõetud mõjude poolest seisab Anna kujunemisloos esikohal isa.Viieaastaselt õppis Anna lugema. Oma kuuendast eluaastast mäletab Anna Haava isa talveõhtutel peretoas ,,Kalevipoega" ette lugemas. Anna ei saanud sündides nii
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus "Vaid vaimsus kui organism on vastava kultuurkonna süntees kõigest sellest tõusude ja mõõnadega ringlevast ehk tsükliliselt keerlevast arenguprotsessist, mis lade lademelt on aegade jooksul sünkreetiliselt kogunend rahva hinge ja iseloomu, temperamenti ja elutundesse, maailmavaatesse ja eetikasse, usku ja elutarkusse, luuleloomingusse ja ühiskondliku elu korraldusse, teotsemistaktikasse ja suhtlusnormidesse, huvide ja harjumuste ringi. Alles tervikuna on see igal rahval ainulaadne ja mitte ainult ei õigusta, vaid otse kohustab iga rahvast oma olemasolu eest hoolitsema kogu inimkonna kultuuripildi mitmekesistamiseks ja rikastamiseks." (Oskar Loorits "Eestluse elujõud")
1. Arengupsühholoogia põhiküsimus 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti 6. Reflekside tähendus vastsündinu elus 7. Kognitiivne areng J.Piaget 8. Sotsiaalne areng E.Erikson 9. Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises Arengupsühholoogia põhiküsimus uurib inimest viljastumise momendist surmani.Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. Uurimismeetodid: · Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani
10. Keskmine täiskasvanuiga - 40-60 aastaselt, hakkab füüsilise tegevuse tase langema ning tekivad organismisisesed muutused(menopaus, nägemisteravuse langus). 11. Hiline täiskasvanuiga - 60-aastaselt ja vanemalt, sagenevad inimestel kroonilised haigused(südamehaigused, kõrgvererõhutõbi), esinevad suuremal või vähemal määral kõikides kehaorganites. 5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud Aeglaselt reageerivad beebid vajavad rohkem aega kui teised kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. 6. Reflekside tähendus vastsündinu elus
8 ole igas koolis, ja kus ka on, siis ehk mõni üksik. Kui õpetaja ebaõiglus esineb koolis korduvalt, on see seotud konkreetsete inimestega, kellele oleks nõuandeid, toetust või isegi koolitust vaja, et ta õpiks eksinud õpilastegagi suhtlema tema väärikust alandamata. 9.Temperamendi teoreetilisi käsitlusi Antiik-Kreeka arst Hippokrates uuris temperamenti V-VI saj. E.m.a. ; ja Rooma arst Claudius Galenos mitu sajandit hiljem. Nad töötasid välja nn kehamahlade teooria, millest temperament lähtub: veri, lima, must sapp ja kollane sapp. Siit tulevad nimetused sangviinik(rõõmsameelne, optimistlik ja hea suhtleja), flegmaatik(rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik), melanhoolik(tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega) ja koleerik(ägestunud, ärritunud, impulssiivne ja arutu). R
informatsiooni avalikustamiseni. Bioloogilisel emal on vabadus valida täpselt selline adopteerimise plaan, millise arvab enda ja lapse jaoks kõige parema olevat. Nii avalikud kui eraagentuurid valivad adopteerivaid vanemaid väga põhjalikult, uurides nende põhjusi adopteerimiseks, nende perekondlikku, majanduslikku ja tervislikku seisu, nende iseloomu. Nad aitavad sobitada kasuvanemaid lastega - arvesse võttes isegi nende iseloomujooni ja temperamenti. Agentuurid võtavad lapse emalt vastu siis, kui ta selleks valmis on; aitavad tal üle saada hirmust, kahtlustest ja süütundest, vastavad tema küsimustele nii, et ta rahule jääb ning kinnitavad talle, et laps saab endale kodu, kus tema eest hoolitsetakse ja teda armastatakse, kus tema usuliste ja kultuuriliste vajadustega arvestatakse. Kui see kõik on tehtud, on bioloogiline ema võimeline leppima otsusega anda oma laps ära. Nad teavad, et on teinud parima
1(1890-92) Nielseni varane sümfoonia G-minooris, mis juba näitab tema ,,progressiivset tonaalsust", mis viitab sellele, et helilooja alustab teost ühes võtmes ja lõpetab teises. Esimese sümfoonia kirjutas Nielsen samal ajal kui Holstein kirjutas oopuse nr 10. Sümfoonia nr.2(1901-02)- seda sümfooniat inspireeris kirjutama maal, mida Nielsen nägi ning mis rääkis neljast temperamendist(koleerik, flegmaatik, melanhoolik, sangviinik). Teine sümfoonia kannabki nime ,,Neli temperamenti". Sümfoonia on justkui neli erinevat teost, mis kajastavad erinevaid temperamente. I osa- allegro collerico(algab B-mollist G-duur E-bemoll minoor) II osa- allegro comodo e flemmatico III osa- andante malincolico IV osa- allegro sanuineo- Marziale( lõppeb D-minoori põhiakordiga) Flegmaatilise ehk teise osa kirjutamisel visualiseeris Nielsen teismelisest, keda kõik armastavad. Lõpuosas aga visualiseeris rõõmsast mehest. Sümfoonia nr.3(1910-11) ,,Espansiva"
aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusesse uue suundumuse, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti. Tekkis uus rühm koeratõuge dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja teiste vaimsete vajaduste rahuldamiseks. 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline. Samase aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid. Koerte kasutusalad muutnud ta inimese abiliseks paljudel elualadel
Ametis oli Pinna siis kantseleikirjutajana ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. Erinevalt ansamblimängu eelistavast "Vanemuisest" jäi "Estonia" teatriks, kus särasid üksikud tähed, teistest staaridest veelgi peajagu kõrgemal seisis aga Pinna. Olles ameti poolest teatri eesotsas, valis Pinna enesele osad, mis võimaldasid hiilata (Napoleon, Ivan Julm, Kean, kuningas Lear). Eriti innustus ta operetist, kus sai täielikumalt rakendada oma ülekeevat temperamenti ja mängulusti ning nautida publiku ovatsioone. Otsese lavatöö kõrval jõudis Pinna teha muudki: 1907 tutvus Saksa teatrieluga, 1908 külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi, 1910-11 andis koos Theodor Altermanniga välja Eesti esimest teatriajakirja "Näitelava", 1912 suvel mängis Kieli Väikeses Teatris. Ta katsetas ka näitekirjanikuna - teatud menu pälvis draama "Tasujad". 24. august 1913 "Estonia" uue teatrimaja avamisega paljutõotavalt alanud hooaeg muutus Pinna jaoks
Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust, ning valgusel on algusest peale ka vari. Renoir ei halvustanud ka paljude noorte kolleegide moel eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´d , sest nende pärandit on tema töödes näha. Renoir ei olnud nagu teised kunstnikud, tema iseloom oli tagasihoidlik, ning ta ei armastanud kelkida. On öeldud et inimesena oli Renoir teiste kunstnike seas pisut veider "lind" ja et tal polnud kunagi kunstniku temperamenti. Teda kutsuti maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ka kriitikud kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast stiilist uude. 1901. aastaks oli kunstniku kuulsus kandunud üle maailma. Ta oli selleks ajaks 60-aastane , ning teda piinas liigesereuma. Renoir kolis soojemale maale, Lõuna-Prantsusmaa rannikule Cagnes-sur- Mer´i, kaasa võttis ta oma naise Aline ja kolm poega - Pierre, Claude ja Jean. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis
arvutiks(nutitele), eldataakse, et inimesed veedavad rohkem aega teleka taga. BRÄND KUI ISIKSUS Isiksus - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab teadvuse ja eneseteadvuse olemasolu, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus oma käitumist oodatavate tagajärgede alusel ette näha ja seda vastavalt suunata, ka võime reguleerida iseennast ja oma suhteid keskkonnaga. Isiksuse joon suhteliselt püsiv iseloomujoon või omadus, mis ilmneb inimese emotsioone, temperamenti ja inimestevahelist suhtlemist väljendavas käitumises. Isiksusejoonte põhjal otsustatakse isiksuse eripära üle. Isiksuse omadusi iseloomustab: püsivus unikaalsus universaalsus EMOTSIONAALNE BRÄNDING · Tugevad brändid omavad tugevat identiteeti · Tugevad brändid eristuvad · Tugevad brändid esindavad selgeid lubadusi · Tugevad brändid on järjepidevad · Tugevad brändid ei laiene lõputult
iseärasusi? · OSA LAPSI ON ANALÜÜTILISE, OSA SÜNTEETILISE MÕTLEMISEGA, OSA EMOTSONAALSE, OSA RATSINAALSE ALGE JA DOMINANDIGAGA. Kõik lapsed on ERILISED! Kõik on ANDEKAD! Tuleb ette, et õpetaja on sünteetilise, aga osa õpilasi analüütilise mõtlemisega ja õpetaja ei märka seda. Seetõttu võivad kujuneda arusaamatused ja õpe ei pruugi edeneda. Kehtestada diferentseerimise pr. Kuidas tuleks õppes arvestada laste arengutaset, temperamenti ja iseloomu? · Kas lapsed oskavad mõelda? (Valdavad meetodeid) · Kas lapsed julgevad eksida? · Mitmenda astme refleksioonis lapsed orienteeruvad? · Mil määral valdavad keeli: emakeelt ja võõrkeeli, kehakeelt jms ning suudavad end väljendada? · Mil määral suudavad end kokku võtta ja pingutada? · Mil määral suudavad loobuda igaliiki ahvatlustest? Kuidas tuleks õppes arvestada laste arengutaset, temperamenti ja iseloomu?
konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovski-nimelisele konkursile). Tema tunumaid teoseid on kindlasti ooper "Süda"ning missa "Missa süütult hukkunud eestlastele"Ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Samas on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - helikeeles on palju rütmiaktiivsust ja temperamenti. Kõige selle kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu. Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kangro muusika on enamasti väga rõõmsameelne ja energiline, kuid esineb ka kurvemaid ja tõsisemaid toone.
• Stressi- ja pingetaluvus • Kannatlikkus • Viisakus, paindlikkus, taktitundelisus • Enesedistsipliin ja tagasihoidlikkus • Siirus, loomulikkus • Huumorimeel • Füüsilise oleku eest hoolitsemine vastavalt oma võimetele ja võimalustele • Maitsekas riietumine ja oma vahetu ümbruse maitsekas kujundamine • Võime kontrollida oma emotsioone, temperamenti ja miimikat • Oskus ja harjumus säilitada väärikas käitumine igas olukorras ka tööst vabal ajal ühiskondlikes kohtades – tuntakse ära! Самые страшные ошибки официантов Ошибка официанта – не ошибка резидента. То есть за ошибку в ресторане или кафе, скорее всего, не посадят в тюрьму и не вышлют из страны
op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovskinimelisele konkursile). Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks".
Kui seda ei saada paarisuhtes piisavalt, otsitakse enda meeleheaks ja enesetunde tõstmiseks võimalusi hobidest, karjäärist, sõpradelt, abieluvälistest suhetest ning suhet hakkab lõhkuma ka armukadedus. Paarisuhtele võib halvasti mõjuda juba kergem armukadedus seda eriti juhul, kui osapooled 4 suhtuvad ükteise erinevatesse iseloomujoontesse ja temperamenti mõistmatult. Näiteks lahknevad arvatavasti introverdi ja ekstraverdi arvamused, milline on vastassugupoolega suhtlemisel sobiv käitumine. Mis võib ühele paista sõbraliku zestina, võib teise jaoks näida flirtimisena. Siiani on tegemist siiski lihtsa armukadedusega ilma paranoiliste ja kinnismõtteliste nüanssideta. Erinevate temperamentidega isikute vaidluste lepitamine on teine teema, kuid vajab lühidalt öeldes võimet näha partneri vaatenurka lisaks enda omale.
jälgitavate omaduste või käitumise klastrid isikusejooned (source trait) - isiksuse püsiva käitumise põhjustajad vastavus samad isiksusejooned, kuid erinevus on nende manifesteerumises Sixteen Personality Factor Questionnaire (16PF), 1950 · pärilikkuse ja keskkonna determinatsioon geneetiliselt determineeritud is. jooned (constitutional source traits) kultuuriliselt determineeritud is.jooned (environmental-mold traits) · temperamenti kirjeldavad isiksuse jooned (temperament traits) reageerimise kiirus, emotsioon ja intensiivsus · võimeid kirjeldavad isiksuse jooned (ability traits) eesmärkide saavutamise efektiivsus intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv · motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits) kaks liiki: ergid (erg) ja metaergid (metaerg) 1) ergid = vajadused, instinktid = pärilikud uudishimu erg (curiosity), seksuaalerg (sex ),
html) "Paul Pinna oli huvitav mees ja temaga mängimine andis mulle palju enese- kindlust", tunnustab Helend Peep. (http://www.sakala.ajaleht.ee/211105/esileht/5018631.php) "Pinna ei armastanud teoretiseerida, targutada, ta oli tegudemees ja seepärast eelistas töös aja ökooomsust. Omatud suure improvisatsioonioskuse ja pika lava- tegevuse kestel saadud kogemuste abil on Pinna töötamise tempo teistega võr- reldes palju kiirem. Ta süttib kergesti ning kannab oma isiklikku temperamenti ja ekstaasi igasse kujju. Temal on tõeline teatriinstinkt ja intuitsioon nagu suurel andel peabki olema. Sageli voolab tema temperament üle antud piiridest ja siis Pinna viskab "üleaisa", "teeb silmi publikumile"." Nii rääkis Paul Pinnast Paul Sepp. (Raamatust "Paul Pinna: Minu eluteater ja teatrielu 1884-1944" , lk.193) Endel Pärn räägib, et Pinna olevat ta isegi karskuse ja teatri juurde tagasi too- nud. Surnud Pinna muidugi. Nimelt käinud nad Metsakalmistul Pinna haual ta
jälgitavate omaduste või käitumise klastrid isikusejooned (source trait) - isiksuse püsiva käitumise põhjustajad vastavus samad isiksusejooned, kuid erinevus on nende manifesteerumises Sixteen Personality Factor Questionnaire (16PF), 1950 · pärilikkuse ja keskkonna determinatsioon geneetiliselt determineeritud is. jooned (constitutional source traits) kultuuriliselt determineeritud is.jooned (environmental-mold traits) · temperamenti kirjeldavad isiksuse jooned (temperament traits) reageerimise kiirus, emotsioon ja intensiivsus · võimeid kirjeldavad isiksuse jooned (ability traits) eesmärkide saavutamise efektiivsus intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv · motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits) kaks liiki: ergid (erg) ja metaergid (metaerg) 1) ergid = vajadused, instinktid = pärilikud uudishimu erg (curiosity), seksuaalerg (sex ),
K. A. Hindrey kirjutas 1927. aasta detsembris kõnealuse filmi kohta järgmist: „film “Noored kotkad” on osalt üllatavalt hea. Ta käsitab meie vabadusvõitlust ning ületab oma lahingupiltidega kõiki suuri rahvusvaheliselt tuttavaid löökfilme sel alal. Ei mäleta kuski nii haaravat lahingutegevust nii kaunil maastikul näinud olevat.”, “Sellest küljest oleks see film esimese järgu eksportfilmiks.”, “sest õige kinoinstinkt on siin pilte valmistanud täis hoogu ja temperamenti, liikuvust ja effekti.” 1930. aasta maikuus pöördus Luts märgukirjaga haridusministri poole. Selles rääkis ta vaatajate huvist omatoodangufilmide vastu, valuuta kinnistamisest massiliselt sisseveetavate välisfilmide alla ja tegi ettepaneku asutada riiklik filmifond, mis importfilmide kõrgendatud tollimaksust osaliseltki tagaks rahvusliku filmitööstuse arendamiseks vajalikud summad. Dokumentaalfilmide teemadena nimetas Luts väljapaistvate isikute ja ühiskondlikult
8 4. Värvuste analüüs Ulukhobuseid, kes kunagi elasid, neil oli tõenäoliselt tuhmi pruunikashall karvkate. Karv võimaldas neil ümbrusesse sulanduda. Tänapäeval on hobuste värvistik tunduvalt rikkam. Selleni on jõutud tänu erinevate geneetiliste materjalide kokku liitmisel. See on olnud keerukas, kuna mõned värvused mõjutavad temperamenti ja jõudlust (Chamberlin, 2006). Aborigeense tõu puhul on oluline just värvus. Aborigeensete loomade puhul kasutatakse nende värvust uute tõugude puhul. Eesti hobuse paljudest värvustest leidub ka selliseid, mis on muutunud harulduseks, nagu seda on võik, hiirjas ja kollane. Eesti hobuse kõige omasemaks värvuseks loetakse kõrbi. Puhta tõulisi eesti tõugu hobuseid esineb kõige rohkem kõrbe 27,0% ja raudjaid 17,9% ning 14,0% musti hobuseid. Hiirjat värvust on toonud sisse
karvkate). Hea näide on puudel. 16. saj. Prantsusmaal jämedakoelisest ja mitte just suursugusest jahikoerast on kujunenud praeguseks elegantseks ja äärmiselt dekoratiivseks seltsikoeraks. Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer. Kroonitud pead aga lisasid koera aretusesse uue suundumuse, mis pidas silmas enam koera kuju ja temperamenti. Tekkis uus rühm koeratõuge - dekoratiivkoerad, keda inimene pidas esteetiliste ja teiste vaimsete vajaduste rahuldamiseks. 19. sajandi keskpaigaks oli välimuse järgi aretatud koerte omamine kogu Euroopa jõukamale rahvale 8 juba tavaline. Samase aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid.
kraadise nurgaga aluspinna suhtes. 9 Joonis 2. 2.2. Iseloom Trakeeni hobune on seltsiv, samas töötahteline, tugeva närviga ja usaldusväärne hobune, kes jätab ärksa intelligentse mulje ja oma esinemise ning käitumisega võimaldab ära tunda häid iseloomuomadusi ning samuti rahulikku, tasakaalukat temperamenti. Ehkki ta meenutab täisverelist, puudub tal „tuline“ temperament, mida selle tõuga seostatakse. Sel põhjusel valivad kasvatajad, kes otsivad täisverelise hobuse verd ilma selle omadusteta, sageli nende asemel rakeeni täkke. Sellel tõul on tugev tervis, hea psüühiline ja füüsiline koormustaluvus, loomulik viljakus ja puuduvad suuremad pärilikud vead. 2.3. Liikumine Liikumine on kärme, rütmikas ja maadhaarav põhikäiguviis (samm 4-
meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4. Kehalis-kinesteetiline on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5. Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6. Intrapersonaalne intelligentsus on võime mõista oma emotsioone, temperamenti, motivatsiooni ja kavatsusi. Ennast õpivad lapsed tundma teiste inimeste kaudu. 7. Interpersonaalne intelligentsus on võime mõista inimestevahelisi suhteid, teiste tuju jne. 2-5-aastane laps hakkab kasutama sümboleid, mis viitavad temale (mina, minu), teistele indiviididele (sina, teda, emme) ja oma (minu sünnipäev, minu toit, minu asi) ning teiste (oled kurb, oled kuri) tunnetele. Lapsed hakkavad mängima rollimänge, tekivad sõbrad
Kuid igal asjal on eeldused. Palju on räägitud Barack Obama karismaatilisusest, rahulikust temperamendist ja stabiilsest juhtimisoskusest. Ilma erandita hõlmas iga heakskiit tema meeldivat isiksust ja häid juhtimisomadusi. Tema ja teine kandidaat McCain olid üksteise vastandid. The Salt Lake Tribune, Ameerika ajakirjandus väljaanne, kes vaevu on heakskiitnud demokraadist presidendi kirjutas: " Kõige raskema pinge all ja kahe partei vaheliste rünnakute ajal on Obama näidanud oma temperamenti, otsustusvõimet, intellekti ja poliitilist kiiret taipu, mis on hädavajalikud presidendis, kes peab Ameerika välja viima kriisidest, mis on põhjustatud endise presidendi Bush´i poolt, kus Kongress ja meie endi ükskõiksus on kaasosalised." Juba see näitab, et Obama suutis oma isiksusega juurde saada toetust. The Los Angeles Times kirjutas: "Me vajame juhti, kes jääb pinge all rahulikuks ja graatsiliseks, kedagi, kes ei oleks aldis kerglastele zestidele ja kapriissetele teadetele...
annaabi.ee 
