Adopteerimine referaat (0)

Adopteerimine
Referaat
Kiili Gümnaasium
10.klass
Juhendaja :
17.02.2013
Mis on adopteerimine?
Milliste laste järele on tahtmist rohkem? Rahvus?
Miks antakse lapsed lapsendada?
USA-sse lapsendamine .
Kasutatud materjal

Adoptsioon on seaduslik vahend, mille kaudu ühtede vanemate lapsest saab teiste vanemate laps. Tingimused selleks on loodud juba kauges minevikus, nagu näitavad vanimad säilinud allikad. Babüloonia Hammurabi seadusekoodeks rajab esimesed adoptsiooniametid rohkem kui 4000 aastat tagasi. Piibel viitab adoptsioonile, nagu ka vana Rooma tsiviilseadus, ning ka vanadel hispaanlastel oli adoptsiooniseadustik. Kanadas on igas provintsis olemas vastav seadusandlus .
Statistika näitab, et umbkaudu 48% lastest, kes on antud adopteerida, lapsendatakse sugulaste ja 52% mittesugulaste poolt. Mittesugulaste poolt lapsendatud lastest 61%-le on määratud vanemad sotsiaalasutuse poolt ja 39% on lapsendatud iseseisvalt. Tänapäeval on lapsi adopteerida igatsevaid perekondi rohkem kui adopteeritavaid lapsi, nii et mitte ükski laps ei pea jääma ilma koduta.
Suurim nõudmine ja kõige pikem ooteaeg - mitmeid aastaid - on tervete beebide järele. Terveid lapsi adopteerida tahtvatele peredele, kus juba on vähemalt kaks last või kes on ise võimelised last saama, ollakse sunnitud ära ütlema. Adopteerida antavaid lapsi on nii vähe, et paljud inimesed otsustavad lapsendada vanemaid, mõnesuguste puuete, tervisehäirete või segatud verega lapsi.  Nii et, vastupidiselt situatsioonile, mis oli mõni aasta tagasi, on tublisti vähenenud adopteerida antavate alla nelja aastaste laste arv. Samuti on suur nõudlus ka neegri laste järgi.
Laste päritolu riigid aastal 2011.
Hiina: 2587
Etioopia: 1732
Venemaa: 962
Lõuna-Korea: 736
Ukraina : 640
Tänapäeval usuvad mitmed naised, kes seisavad silmitsi planeerimatu rasedusega, et neil on ainult kaks võimalust - aborti teha või laps üles kasvatada. Kuid 20 aastat tagasi andsid 80-90 protsenti vallalistest naistest oma lapsed adopteerida. 
Kolm peapõhjust adopteerimiste arvu languseks on abortide arvu kasv, suurenenud sotsiaalne heakskiit laste üksinda kasvatamiseks, ning müüdid, mida on tekitatud adopteerimise ümber.
Esimene müüt: Bioloogiline ema, kes hoolib oma lapsest, ei või mõeldagi adopteerimisest
See väärkäsitlus võib põhjustada emale, kes kaalub lapse adopteerida andmist, sest soovib anda oma lapsele seda, mida ta ise anda ei suuda, palju põhjusetut peavalu ja süütunnet.
Eranditult teeb ema otsuse anda oma laps adopteerida armastuse ja siira hoolimise tõttu oma lapse heakäekäigust. Ta vastab ausalt küsimustele:

• Kas ma olen võimeline andma lapsele, mida ta vajab?
  
• Kas ma peaksin oma vanematest sõltuma, et seda last kasvatada?
  
• Kas ma suudan kasvatada last ja hoolitseda ühtlasi iseenda vajaduste eest?
  
• Kas ma olen valmis saama heaks lapsevanemaks ?
  

Ta teeb otsuse, millega ta asetab lapse vajadused ja huvid tähtsamale kohale iseenda valust ja võimalikust halvakspanust teiste poolt. See on tõelisest armastusest ajendatud tegu.
Teine müüt: Bioloogiline ema ei oma pärast adopteerimist mingit kontrolli oma lapse elu üle ega saa sellega kursis olla.
See pole nii, sest nõustajad arvestavad bioloogilise ema valu ja vajadusega saada informatsiooni oma lapse ja teda adopteerinud perekonna kohta. Peale selle on nad teadlikud ka sellest, et adopteeritud laps peab omama informatsiooni oma sünnivanemate kohta ja teadmist, et nad vaatasid sellele kui positiivsele ja armastavale teole .
Tänapäeval varieerub informatsiooni jagamise ulatus adoptsiooni-agentuuride hulgas alates täielikust salastatusest kuni kogu omatava informatsiooni avalikustamiseni. Bioloogilisel emal on vabadus valida täpselt selline adopteerimise plaan, millise arvab enda ja lapse jaoks kõige parema olevat.
Nii avalikud kui eraagentuurid valivad adopteerivaid vanemaid väga põhjalikult, uurides nende põhjusi adopteerimiseks, nende perekondlikku, majanduslikku ja tervislikku seisu, nende iseloomu. Nad aitavad sobitada kasuvanemaid lastega - arvesse võttes isegi nende iseloomujooni ja temperamenti.
Agentuurid võtavad lapse emalt vastu siis, kui ta selleks valmis on; aitavad tal üle saada hirmust, kahtlustest ja süütundest, vastavad tema küsimustele nii, et ta rahule jääb ning kinnitavad talle, et laps saab endale kodu, kus tema eest hoolitsetakse ja teda armastatakse, kus tema usuliste ja kultuuriliste vajadustega arvestatakse.
Kui see kõik on tehtud, on bioloogiline ema võimeline leppima otsusega anda oma laps ära. Nad teavad, et on teinud parima võimaliku teo, pannes armastavalt oma lapse vajadused ettepoole enda omadest .
Kolmas müüt: Bioloogilisel emal tekivad tõsised emotsionaalsed probleemid, kui ta loovutab oma lapse.
Lapse adopteerida andmine on raske otsus. Ema jääb alati oma last taga leinama, ja see võib olla väga piinarikas. Ent võime kurvastada on märk psüühilisest tervisest. 
Hirm, valehäbi ja kurvastus on võidetavad. Vajadusel annavad abi tundlikud ja kogenud nõustajad. Ema võib minna edasi oma eluga, mitte last unustades, vaid kasvava rõõmu ja rahuga selle pärast, et ta on kellelegi elu kinkinud ja ka selle pärast, et ta on teinud hea otsuse enda ja lapse jaoks. See teadmine annab naistele jõudu.
Näiteks Venemaal on lastepostkastid, see kujutab endast seda kuhu sa viid lapse paned talle kirja külge tema andmetega ja teisepoolt luuki võtab keegi selle lapse ja see laps viiakse lastekodusse, kust hiljem on võimalus teda kellegil lapsendada. Sellise asutuse mõte seisneb selles, et keegi ei jätaks lapsi tänavatele ega kirikute uste taha. Mõnes mõttes on selline asutus hea, sest sa ei jäta last keda sa ei taha lageda taeva alla vaid viid ta ikkagi sinna kus temaga toimetatakse edasi. Samuti on tal seal olemas söök, jook , soe ja samuti teda pestakse seal ja seal edasi võib ta saada endale väga hea pere kes ta adopteerib.
Ja kindlasti on mingis mõttes hea, et on olemas selline võimalus nagu lapsendada endale last, sest maailmas on palju peresid kes ei saa ise endale lapst. Ja kui nad väga tahavad last saada, siis neil ongi võimalus adopteerida ta ja nad saavad kogeda seda rõõmu, mis laps annab neile.
Samuti nagu on Aafrika riikides paljudes peredes , mitmeid lapsi ja nad ei suuda neid ise üles kasvatada ja annavad oma lapsed lapsendada. Ja kindlasti saavad need lapsed palju parema elu, kui see mis oleks olnud neil seal.
 
USA-sse lapsendatakse väga palju lapsi. Hästi palju ameeriklased tahavad endale lapsendada last/lapsi Venemaalt. Koguaeg on nad saanud seda teha, kuni selle ajani, et Venemaa pani keelu. Venemaalt ei tohi ühtegi last adopteerida ameeriklane, kuigi enamus lapsed kes on seal lapsendatud on saanud väga headesse peredesse. Oleks siis adopteerimise põhjus see, et lapsi ei ole eriti, aga ligikaudu on 700 000 last Venemaal ilma vanemata.
Välismaa laste USA-sse lapsendamine
Aastail 1999–2011
Adopteerimisi kokku: 233 934
-Tüdrukuid: 146 516
- Poisse 87 415
-Teadmata: 3
Alla aastaseid: 93 644
1–2-aastaseid: 83 672
3–4-aastaseid: 19 938
5–12-aastaseid: 29 712
13–17-aastaseid: 6583
Üle 18-aastaseid: 385
Kasutatud materjal:
http://alkeemia.ee/artiklid/Adopteerimine-tegu-mis-ajendatud-armastusest/l-51/c-40/
http://www.epl.ee/news/valismaa/tuhanded-venemaa-orvud-ei-paase-uude-koju-ameerikasse.d?id=65463154
http://web.zone.ee/kasupere/alternatiiv3.html
9