Tartu Karlova Gümnaasium
CARL AUGUST NIELSEN
(1865-
1931 )
Referaat
Enda nimi
Juhendaja : juhendaja nimi
Tartu 2008
SISUKORD
Sisukord……………………………………………………………………………….2
Sissejuhatus……………………………………………………………………………3
Elulugu………………………………………………………………………………...4
Looming……………………………………………………………………………..5-6
Kokkuvõte……………………………………………………………………………..7
Lisad…………………………………………………………………………………...8
Kasutatud materjal……………………………………………………………………..9
SISSEJUHATUS
Carl August Nielsen(1865-1931) oli Taani
dirigent ,
viiuldaja ja
helilooja . Tema tööd on peamiselt tuntud
Taanis ning
on tugisambaks Skandinaaviamaade muusikale ning pisut vähemal määral
Inglismaa muusikale. Tänapäeval USA muusikamaailmas ühe enam
kuulsust koguvad noored
heliloojad mängivad samuti Nielseni
muusikat(Gustavo Dudamel ja Alan Gilbert). C. Nielsen on eriti tuntud
oma kuue sümfoonia poolest. Käesoleva referaadi eesmärk on
tutvustad, anda ülevaade ja uurida Carl Nielseni elulugu ja
loomingut.
ELULUGU
C. Nielsen sündis väikeses Sortelungi külas
Taanis, mis asub Norre Lyndelse lähedal ja Odense linnast lõunas.
Ta oli kaheteistkümnest lapsest seitsmes. Tema isa värvis elatise
teenimiseks maju ning oli amatöörmuusik. Carl avastas enda jaoks
muusika üsna noorelt, kui ta lõi maja taga küttepuid omavahel
kokku ning tekitas
niimoodi erinevaid helikõrgusi ja hääli. Kuigi
ta perekond oli üsna vaene, õnnestus
poisil siiski noorena isalt
ning kohalikult muusikaõpetajalt Petersonilt ka viiuli- ja
klaverimängu tunde saada.
Nielsen õppis mängima ka puhkpille, mis viis selleni, et ta sai
Odense 16.
pataljoni pasunapuhujaks. Hiljem õppis ta muusikat ja
viiulit Kopenhaageni Konservatooriumis, aga ei võtnud ametlikke
kompositsiooni tunde. Sellest hoolimata, hakkas ta muusikat
kirjutama. Tema esimest sümfooniat 1894. aastal ei saatnud edu, kuid
sama sümfoonia sai üsna
tuntuks 1896. aastal Berliinis, kui seda
esitati teist korda. Sellest alates tuntus aina kasvas.
Nielsen jätkas viiulimängu Kopenhageni Kuninglikus Teatris kuni
1905.aastani, pärast mida ta sai teatri teiseks dirigendiks.
1916.aastal võttis vastu õpetaja koha Taani Kuninglikus
Konservatooriumis ja töötas seal surmani, viimasel aastal sai
direktoriks.
1891.aastal Nielsen abiellus Taani skulptori Anne Marie
Broaderseniga. Neil oli kolm last: Irmelin, Anne Marie ja Borge.
1925. aastal tabas Nielsenit tõsine südamerabandus, mistõttu ta
pidi loobuma paljudest tegevustest, kuid heliloominguga jätkas ta
surmani. Sellel perioodil kirjutas ta ka raamatu „Minu lapsepõlv
Funenis“. Samuti anti välja lühike esseeraamat „Elav
muusika “.
Mõlemad raamatud on tõlgitud inglise keelde. C. Nielsen suri 1931.
Aastal Kopenhaagenis.
Tänapäeval korraldatakse Carl Nielseni nimelisi rahvusvahelisi
viiuli,
klarneti ja flöödivõistlusi. C. Nielsen on ka koos Th.
Laubiga teinud hilisema seade Taani riigihümnile „Der er yndigt
land “ („On üks armas maa“) ning on Taani 100-
kroonise rahatähe
peal.
1956. aastal tehti C. Nielseni kodust Norre Lyndelses
muuseum . Seal
demonstreeritakse Nielseni eluolu ning koduseid tingimusi tema
lapsepõlvest alates kuni hilise küpsuseani. Samuti saab kuulata
mõndasid tema
lugusid , vaadata pilte ning näha ka tema naise töid.
LOOMING
Nielseni varast loomingut mõjutas
romantism , kuid hiljem lisandus
võimas stiil kromaatiliste käikude ja mitmekõlalise harmooniaga,
inspireeritud neoklassistsismist. Carl Nielseni loomingut võib
eristada žanri, oopuse numbri ja FS numbri alusel. Kõige
kuulsamad on Nielseni kuus sümfooniat, mis andsid talle palju kuulsust
sümfonistina. Kuus sümfooniat on kirjutatud sonaadivormis.
Sümfoonia nr. 1(1890-92)
– Nielseni varane sümfoonia G-minooris, mis juba näitab tema
„progressiivset tonaalsust“, mis
viitab sellele, et helilooja
alustab teost ühes võtmes ja lõpetab teises. Esimese sümfoonia
kirjutas Nielsen samal ajal kui
Holstein kirjutas oopuse nr 10.
Sümfoonia nr.2(1901-02)-
seda sümfooniat inspireeris kirjutama maal, mida Nielsen nägi ning
mis rääkis neljast temperamendist(koleerik, flegmaatik,
melanhoolik , sangviinik). Teine sümfoonia kannabki nime „Neli
temperamenti“. Sümfoonia on justkui neli erinevat teost, mis
kajastavad erinevaid temperamente.
I
osa-
allegro collerico(algab B-mollist
G-
duur
E-bemoll
minoor )
II osa- allegro comodo e flemmatico
III osa-
andante malincolico
IV osa- allegro sanuineo- Marziale( lõppeb D-
minoori põhiakordiga)
Flegmaatilise ehk teise osa
kirjutamisel visualiseeris Nielsen
teismelisest, keda kõik armastavad. Lõpuosas aga visualiseeris
rõõmsast mehest.
Sümfoonia nr.3(
1910 -11)
– „Espansiva“. Sisaldab soolosid sopranile ja baritonile, mida
võib mängida klarneti või trombooniga, kui inimhääle kasutamise
võimalust pole.
Sümfoonia nr.
4(1914-16)- „The Inextinguishable“. Kõige
dramaatilisem ja võib-olla ka kõige paremini tuntud sümfoonia.
Jagatud taas kord justkui nelja
ossa . Sümfoonia on mõeldud kolmele
flöödile, kolmele oboele, kolmele klarnetile, kolmele pasunale,
neljale sarvele, kolmele trompetile, kolmele tromboonile, tuubale ja
kahele timpanile ning keelpillile. Sümfoonia on neljas osas, mis
mängitakse järjest ilma pausideta.
I osa- allegro
II osa-
poco allegretto
III osa- poco
adagio IV osa- allegro
Kriitikute arvates on tempo sümfoonias problemaatiline.
Sümfoonia nr.
5(1921-22)- puudub alapealkiri. Samuti üsna dramaatiline.
Koosneb kahest osast. Seda peetakse üsna modernseks sümfooniaks.
See on kontrastide ja vastuolulisuse sümfoonia. Nielsen ise
kirjeldab sümfooniat nii: „See on pimeda ja valge eraldusjoon,
võitlus hea ja kurja vahel ja vastuseis unistuste ja
tegude vahel“.
Mõeldud järgmistele pillidele: 3 flööti, 2 oboed, 2
klarnetit , 2
pasunat, 4 sarve, 3 tropmetit, 3
trombooni , tuuba,
timpanid ,
taldrikud,
triangel ,
tamburiin ,
keelpillid .
I osa- tempo guisto- adagio non
troppo II osa- Allegro- Andante un poco tranquillo- Allegro
Sümfoonia nr.
6(1924-25)- „Semplice“. Ei ole dramaatiline, kuid võib
kuulajale võõrastavalt mõjuda. See on tema sümfooniatest kõige
kirjeldamatum, kuid selle kuulamine annab väga väljakutsuva ja
paeluva elamuse.
I osa- Tempo guisto
II osa- Allegretto(
humoresk )
III osa- Adagio
IV osa- Allegro
Selle sümfoonia kirjutamise ajal pidi ta veel toime
tulema ka
südamerabandusega, kuid suutis teose siiski lõpetada.
Nielsen kirjutas väga vähe teoseid soolopillidele. Ainsad ongi
kirjutatud klaverile, viiulile ja orelile. Parim klaveriteos oli
Süit(Op. 45) aastal 1920. Elu lõpus hakkas rohkem tähelepanu
pöörama orelile. Parim ja tuntuim oreliteos oli Commotio.
Nielen kirjutas ka vokaalteoseid solistidele ja kooridele. Kirjuts
ka kaks ooperit: „Saul ja David“(
1898 -1901) ning
„
Maskeraad “(
koomiline ooper ,
1904 -06).
Nielseni teostel oli
unikaalne meloodia , mis oli aluseks mitmetele
Skandinaavia rahvalauludele.
Nielseni loomingut tavaliselt organiseeritakse
1965.aastal loodud kataloogisüsteemi lühendiga FS, mis tuleb selle
süsteemi loojatelt(F- D.Fog; S-T.Schousboe). Kataloog on
kronoloogilises järjekorras. Nt sümfoonia nr. 1 on „koodiga“ FS
16.
KOKKUVÕTE
Carl August Nielsen oli oma aja kohta väga uuendusmeelne helilooja.
Tema teoste ülesehitus, stiil ning väljenduslaad mitmehäälsuste
ning erinevate helistikega sai palju kriitikat ning tihti olid tema
lood keerulised kuulata. Ta saavutas edu ja kuulsuse oma kuue
sümfooniaga, mis annavad kuulajale meeliülendava kogemuse. C.
Nielsen on jätnud suure jälje Taani ning teiste Skandinaaviamaade
kultuurilukku ning tema teosed on austatud ning mängitud mitmete
kaasaja heliloojate poolt üle kogu maailma.
LISAD
C. Nielsen Taani 100-kroonise rahatähe peal
C.Nielsen Lapsepõlvekodu
Osa Nielseni viiendast sümfooniast.
Kasutatud materjalid:
Internet
Pildid
„Carl Nielsen 1865-1931“/ Royal Danish Ministry of Foreign Affairs, Danish Music Information Centre (lk.6, 16-17)
9
Kõik kommentaarid