Carl nielsen (2)

Tartu Karlova Gümnaasium
CARL AUGUST NIELSEN (1865- 1931 )
Referaat
Enda nimi
Juhendaja : juhendaja nimi
Tartu 2008
SISUKORD
Sisukord……………………………………………………………………………….2
Sissejuhatus……………………………………………………………………………3
Elulugu………………………………………………………………………………...4
Looming……………………………………………………………………………..5-6
Kokkuvõte……………………………………………………………………………..7
Lisad…………………………………………………………………………………...8
Kasutatud materjal……………………………………………………………………..9
SISSEJUHATUS
Carl August Nielsen(1865-1931) oli Taani dirigent , viiuldaja ja helilooja . Tema tööd on peamiselt tuntud Taanis ning on tugisambaks Skandinaaviamaade muusikale ning pisut vähemal määral Inglismaa muusikale. Tänapäeval USA muusikamaailmas ühe enam kuulsust koguvad noored heliloojad mängivad samuti Nielseni muusikat(Gustavo Dudamel ja Alan Gilbert). C. Nielsen on eriti tuntud oma kuue sümfoonia poolest. Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustad, anda ülevaade ja uurida Carl Nielseni elulugu ja loomingut.
ELULUGU
C. Nielsen sündis väikeses Sortelungi külas Taanis, mis asub Norre Lyndelse lähedal ja Odense linnast lõunas. Ta oli kaheteistkümnest lapsest seitsmes. Tema isa värvis elatise teenimiseks maju ning oli amatöörmuusik. Carl avastas enda jaoks muusika üsna noorelt, kui ta lõi maja taga küttepuid omavahel kokku ning tekitas niimoodi erinevaid helikõrgusi ja hääli. Kuigi ta perekond oli üsna vaene, õnnestus poisil siiski noorena isalt ning kohalikult muusikaõpetajalt Petersonilt ka viiuli- ja klaverimängu tunde saada.
Nielsen õppis mängima ka puhkpille, mis viis selleni, et ta sai Odense 16. pataljoni pasunapuhujaks. Hiljem õppis ta muusikat ja viiulit Kopenhaageni Konservatooriumis, aga ei võtnud ametlikke kompositsiooni tunde. Sellest hoolimata, hakkas ta muusikat kirjutama. Tema esimest sümfooniat 1894. aastal ei saatnud edu, kuid sama sümfoonia sai üsna tuntuks 1896. aastal Berliinis, kui seda esitati teist korda. Sellest alates tuntus aina kasvas.
Nielsen jätkas viiulimängu Kopenhageni Kuninglikus Teatris kuni 1905.aastani, pärast mida ta sai teatri teiseks dirigendiks. 1916.aastal võttis vastu õpetaja koha Taani Kuninglikus Konservatooriumis ja töötas seal surmani, viimasel aastal sai direktoriks.
1891.aastal Nielsen abiellus Taani skulptori Anne Marie Broaderseniga. Neil oli kolm last: Irmelin, Anne Marie ja Borge.
1925. aastal tabas Nielsenit tõsine südamerabandus, mistõttu ta pidi loobuma paljudest tegevustest, kuid heliloominguga jätkas ta surmani. Sellel perioodil kirjutas ta ka raamatu „Minu lapsepõlv Funenis“. Samuti anti välja lühike esseeraamat „Elav muusika “. Mõlemad raamatud on tõlgitud inglise keelde. C. Nielsen suri 1931. Aastal Kopenhaagenis.
Tänapäeval korraldatakse Carl Nielseni nimelisi rahvusvahelisi viiuli, klarneti ja flöödivõistlusi. C. Nielsen on ka koos Th. Laubiga teinud hilisema seade Taani riigihümnile „Der er yndigt land “ („On üks armas maa“) ning on Taani 100- kroonise rahatähe peal.
1956. aastal tehti C. Nielseni kodust Norre Lyndelses muuseum . Seal demonstreeritakse Nielseni eluolu ning koduseid tingimusi tema lapsepõlvest alates kuni hilise küpsuseani. Samuti saab kuulata mõndasid tema lugusid , vaadata pilte ning näha ka tema naise töid.
LOOMING
Nielseni varast loomingut mõjutas romantism , kuid hiljem lisandus võimas stiil kromaatiliste käikude ja mitmekõlalise harmooniaga, inspireeritud neoklassistsismist. Carl Nielseni loomingut võib eristada žanri, oopuse numbri ja FS numbri alusel. Kõige kuulsamad on Nielseni kuus sümfooniat, mis andsid talle palju kuulsust sümfonistina. Kuus sümfooniat on kirjutatud sonaadivormis.
Sümfoonia nr. 1(1890-92) – Nielseni varane sümfoonia G-minooris, mis juba näitab tema „progressiivset tonaalsust“, mis viitab sellele, et helilooja alustab teost ühes võtmes ja lõpetab teises. Esimese sümfoonia kirjutas Nielsen samal ajal kui Holstein kirjutas oopuse nr 10.
Sümfoonia nr.2(1901-02)- seda sümfooniat inspireeris kirjutama maal, mida Nielsen nägi ning mis rääkis neljast temperamendist(koleerik, flegmaatik, melanhoolik , sangviinik). Teine sümfoonia kannabki nime „Neli temperamenti“. Sümfoonia on justkui neli erinevat teost, mis kajastavad erinevaid temperamente.
I osa- allegro collerico(algab B-mollist G- duur  E-bemoll minoor )
II osa- allegro comodo e flemmatico
III osa- andante malincolico
IV osa- allegro sanuineo- Marziale( lõppeb D- minoori põhiakordiga)
Flegmaatilise ehk teise osa kirjutamisel visualiseeris Nielsen teismelisest, keda kõik armastavad. Lõpuosas aga visualiseeris rõõmsast mehest.
Sümfoonia nr.3( 1910 -11) – „Espansiva“. Sisaldab soolosid sopranile ja baritonile, mida võib mängida klarneti või trombooniga, kui inimhääle kasutamise võimalust pole.
Sümfoonia nr. 4(1914-16)- „The Inextinguishable“. Kõige dramaatilisem ja võib-olla ka kõige paremini tuntud sümfoonia. Jagatud taas kord justkui nelja ossa . Sümfoonia on mõeldud kolmele flöödile, kolmele oboele, kolmele klarnetile, kolmele pasunale, neljale sarvele, kolmele trompetile, kolmele tromboonile, tuubale ja kahele timpanile ning keelpillile. Sümfoonia on neljas osas, mis mängitakse järjest ilma pausideta.
I osa- allegro
II osa- poco allegretto
III osa- poco adagio
IV osa- allegro
Kriitikute arvates on tempo sümfoonias problemaatiline.
Sümfoonia nr. 5(1921-22)- puudub alapealkiri. Samuti üsna dramaatiline. Koosneb kahest osast. Seda peetakse üsna modernseks sümfooniaks. See on kontrastide ja vastuolulisuse sümfoonia. Nielsen ise kirjeldab sümfooniat nii: „See on pimeda ja valge eraldusjoon, võitlus hea ja kurja vahel ja vastuseis unistuste ja tegude vahel“.
Mõeldud järgmistele pillidele: 3 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit , 2 pasunat, 4 sarve, 3 tropmetit, 3 trombooni , tuuba, timpanid , taldrikud, triangel , tamburiin , keelpillid .
I osa- tempo guisto- adagio non troppo
II osa- Allegro- Andante un poco tranquillo- Allegro
Sümfoonia nr. 6(1924-25)- „Semplice“. Ei ole dramaatiline, kuid võib kuulajale võõrastavalt mõjuda. See on tema sümfooniatest kõige kirjeldamatum, kuid selle kuulamine annab väga väljakutsuva ja paeluva elamuse.
I osa- Tempo guisto
II osa- Allegretto( humoresk )
III osa- Adagio
IV osa- Allegro
Selle sümfoonia kirjutamise ajal pidi ta veel toime tulema ka südamerabandusega, kuid suutis teose siiski lõpetada.
Nielsen kirjutas väga vähe teoseid soolopillidele. Ainsad ongi kirjutatud klaverile, viiulile ja orelile. Parim klaveriteos oli Süit(Op. 45) aastal 1920. Elu lõpus hakkas rohkem tähelepanu pöörama orelile. Parim ja tuntuim oreliteos oli Commotio.
Nielen kirjutas ka vokaalteoseid solistidele ja kooridele. Kirjuts ka kaks ooperit: „Saul ja David“( 1898 -1901) ning „ Maskeraad “( koomiline ooper , 1904 -06).
Nielseni teostel oli unikaalne meloodia , mis oli aluseks mitmetele Skandinaavia rahvalauludele.
Nielseni loomingut tavaliselt organiseeritakse 1965.aastal loodud kataloogisüsteemi lühendiga FS, mis tuleb selle süsteemi loojatelt(F- D.Fog; S-T.Schousboe). Kataloog on kronoloogilises järjekorras. Nt sümfoonia nr. 1 on „koodiga“ FS 16.
KOKKUVÕTE
Carl August Nielsen oli oma aja kohta väga uuendusmeelne helilooja. Tema teoste ülesehitus, stiil ning väljenduslaad mitmehäälsuste ning erinevate helistikega sai palju kriitikat ning tihti olid tema lood keerulised kuulata. Ta saavutas edu ja kuulsuse oma kuue sümfooniaga, mis annavad kuulajale meeliülendava kogemuse. C. Nielsen on jätnud suure jälje Taani ning teiste Skandinaaviamaade kultuurilukku ning tema teosed on austatud ning mängitud mitmete kaasaja heliloojate poolt üle kogu maailma.
LISAD
C. Nielsen Taani 100-kroonise rahatähe peal
C.Nielsen Lapsepõlvekodu
Osa Nielseni viiendast sümfooniast.
Kasutatud materjalid:

Internet

• http://www.rayashley.com/superlink/nielsen.ht m (8.jaanuar 2009)
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Nielsen (8.jaanuar 2009)
  
• http://www.odensesymfoni.dk/cncomp/ (8.jaanuar 2009)
  

Pildid

• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a4/Carl_Nielsen_at_piano.gif
  
• http://www.royaldanishbrass.dk/komponister/komp-carl-nielsen02.jpg
  
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/b/bb/Nielsen's_5th_Symphony_Tempo_giusto.png/350px-Nielsen's_5th_Symphony_Tempo_giusto.png
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Carl-Nielsen.jpg
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/File:Denmark-Carl_Nielsen%27s_Childhood_Home.JPG
  

„Carl Nielsen 1865-1931“/ Royal Danish Ministry of Foreign Affairs, Danish Music Information Centre (lk.6, 16-17)
9