Ettevõtte kasvukontseptsiooni variatsioone Ettevõtte kasvukontseptsiooni variatsioonid Ettevõtte kasvu erinevad võimalused metafooridena: Ø elutsükkel Ø evolutsioon Ø dialektika Ø trialektika Ø teleoloogia Ø kaos Ettevõtte elutsükkel Organisatsioon läbib kasvu ja arenguprotsessis erinevad arenguetapid nii nagu elavorganism: Ø sünd selles faasis on iseloomulik kindla nägemusega ettevõtja, kellel on idee: oluline on piisava omakapitali kaasamine; kasumit ja positiivset rahavoogu pole esialgu loota; raha kulub investeeringuteks ja esmasteks kuludeks; Ø kasv äritegevus on plaanipäraselt käivitunud: eesmärgiks
Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tiuslikum olend Teleoloogiline testus- jumala olemasolu testuseks on see, et universumis on selge kord ja sihiprasus Kik teenivad mingit eesmrki Teleoloogia- petus, mis selgitab asju nende eesmrkide kaudu Kas kik on ikka korraprane? Kosmoloogiline testus Universum on olemas See ei saa tekkida iseendast Lihtne jreldus: loojaks jumal Moraaliargument: moraal ei saa eskisteerida ilma Jumalata ldise nusoleku argument: kui kik on uskunud, siis on olemas PASCALI KIHLVEDU Jumalasse uskumine on parim strateegia: kui Jumalat ei ole olemas ja temasse uskuda, on sellest sndiv kahju vike. Kui aga Jumal on olemas ja temasse ei usuta, siis on kahju suur
9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Ego – kogu meie vaimne eksistents, mis koosneb
leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus. Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi (ideele taandamise) kriitiline ning teleoloogia ja progressi vastu umbusklik. Humanismil ei saa olla objektiivset sihti -- see oleks repressioon ja autonoomia kaotamine. Vabadus on subjektiivsuse lõpmatult muutuvates vormides. Adorno järgi on objektiivsuse sildi all kogu aeg püütud varjata konteksti ja uus sotsioloogia peab esitama pinget, mis valitseb subjekti vabaduse nõude ja ühiskonna vajaduse vahel omada kindlat struktuuri. Nii lükkab Adorno tagasi proletariaadi ja klassiteadlikkuse
õpetus. Äärmuslik vorm hedonisn- nauding on ülim hüve. 23. Nihilism- kõige eitamine, teooria mille järgi pole olams mingeid väärtusi. 24. Stoitsism- sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. 25. Dederminism. Teooria, mille koahselt kõiglil sündmustel on seaduspärased põhjused ja pühimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsast vormis välistab tahtevabaduse. 26. Teleoloogia- kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on ees 27. Apeiron- määramatu, piiritu algaine Anaximandrosel. 28. Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad. 29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel
Ideaalse vanema sotsiaalne naeratus.Kõikvõimsuse tunne-juhib hoidjat kujutluspildiga. -- võimutahe. domineerimine +ühtsus Ema kui armastusobjekt. SÜNNIJÄRJEKORD: I-neurootik,tark; II-järjekindel, ...- Eristumine- psühholoogilise mina sünd /võõristamine/ probleemne Harjutamine-aktiivse liikumise algus TELEOLOOGIA- eesmärgi püüdlus. Lähenemine-eraldumine emast, tervikmina. Emotsionaalne objekti konst ja individuaalsus, super- mina- vanemate nõudmised
Leibnizi meetodi põhiprintsiipideks võib nimetada järgmist nelja: - üldine erinevusprintsiip - eristamatute esemete ühtumuse printsiip - üldine pidevusprintsiip - monaadide diskreetsuse printsiip Nede printsiipidega kaasnevad loogikaseadused ja põhimõtted, mis pole Leibnizi õpetuse jaoks spetsiifilised, vaid on omased kogu progressiivsele filosofiatraditsiionile. Selline on näiteks põhjuslikkuseprintsiip ja ka tema süsteemi puhtontoloogilised põhialused nagu teleoloogia printsiip ja teised. Tulemusena tekkiv pilt Leibnizi meetodi struktuurist on üsna keerukas. Pole juhuslik, et küsimus tema metodi struktuurist on filosoofia ajaloo alases kirjanduses terveks probleemiks kasvanud ja meil tuleb korduvalt käsitleda meetodi üksikute osade vaheliste seoste variante. Ajal Leibnizi kontseptsioon rolli väikesed arusaamad, mis on iseloomulik üksikute monads. , "... ... , . Leibniz kirjutab: "... meetme ... väikesed
Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond.
põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsas vormis välistab tahtevabaduse. Teoloogias predestinatsiooniõpetus (Augustinus). Fatalism. libertinism Dederminismi vastand. Inimese tahe on piiramatult vaba. Vaba tahe on vastutuse vajalik tingimus. eksistentsialism Iseendast teadliku mina tegu on vabaduse väljendus teleoloogia Kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on eesmärgipärane. Tegutsemise Valida, otsustada või tegutseda tähendab lähtuda põhjustest mitte teooria motiividest. 3.Mis on ilus? Kunst on: Imitatsioon Kunst on välismaailma imitastioon. Platonile ideaalse reaalsuse teisejärguline koopia. Aristotelesle püüd reprodutseerida ideaalset vormi selle ilmingutes.
põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsas vormis välistab tahtevabaduse. Teoloogias predestinatsiooniõpetus (Augustinus). Fatalism. libertinism Dederminismi vastand. Inimese tahe on piiramatult vaba. Vaba tahe on vastutuse vajalik tingimus. eksistentsialism Iseendast teadliku mina tegu on vabaduse väljendus teleoloogia Kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on eesmärgipärane. Tegutsemise Valida, otsustada või tegutseda tähendab lähtuda põhjustest mitte teooria motiividest. 3.Mis on ilus? Kunst on: Imitatsioon Kunst on välismaailma imitastioon. Platonile ideaalse reaalsuse teisejärguline koopia. Aristotelesle püüd reprodutseerida ideaalset vormi selle ilmingutes.
põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsas vormis välistab tahtevabaduse. Teoloogias predestinatsiooniõpetus (Augustinus). Fatalism. libertinism Dederminismi vastand. Inimese tahe on piiramatult vaba. Vaba tahe on vastutuse vajalik tingimus. eksistentsialism Iseendast teadliku mina tegu on vabaduse väljendus teleoloogia Kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on eesmärgipärane. Tegutsemise Valida, otsustada või tegutseda tähendab lähtuda põhjustest mitte teooria motiividest. 3.Mis on ilus? Kunst on: Imitatsioon Kunst on välismaailma imitastioon. Platonile ideaalse reaalsuse teisejärguline koopia. Aristotelesle püüd reprodutseerida ideaalset vormi selle ilmingutes.
partamtult vaja olla abielus. Küllaldasteks tingimusteks, et X saaks olla abielumees, on olla mees ja olla abielus. Paratamatus- miski mis peab olema. Propositsioon- on see mida lause tähendab Ratsionalism- teadmiste omandamine mõistuse mitte kogemuste abil Semantika- õpetus keeleliste väljendite tähendusest. Semiootika- õpetus märkidest ja sümbolitest Skeptitsism- seisukoht, et kindel teadmine on võimatu Tautoloogia- väide, mis on paratamtult tõene. Teleoloogia- eesmärkide või lõppsihtide uurimine Tunnetusteooria- tunnetusõpetus Epistemoloogia- teadmiseteooria Universaal- üldmõiste nagu nt punane või naine Verifitseeritavus- saame tõestada, et miski on õige / tõestatav Võimalikkus- asi võib olla nii ja võib olla mitte nii. FILOSOOFID SOKRATES Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli esimene nö. Sütematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, enamik teavet temast pä'rineb meile filosoof Platoni ja
reklaamijad, emafirma, seadusandja suhtekorralduse võtmesõnad kaalutletud, plaanitud tegevus juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale praktiline,kutse-eetika eetika teooriad: utilitarism, teleoloogia,deontoloogia, situatsioonieetka, vooruste eetika www.eetika.ee eetika suhtekorralduses usaldus, ausus, lojaalsus, sots vastutus, ühistunde loomine, konfliktide lahendamne, võm, erialased oskused www.epra.ee eetilised konfliktid huvide konflik isiklikud suhted whisteblowing suhted meediaga ausus ja täpsus,kingituste tegemine proffesionaalsus peame olema iseseisvad, et otsustada meie pädevuses olevaid asju, peame oskama mõistma
– vabad assotsiatsioonid, kollektiivne teadvustamatus, psüühika struktuur – arhetüübid; individualisatsioon, psühholoogilised tüübid (mõtlemine, tundmine, aistmine, intuitsioon), mütoloogia ja alkeemia • Adler: individuaalpsühholoogia – sotsiaalne huvi, ühistunne; eesmärkide tähtsus, teleoloogia, sünnijärjekord, alaväärsustunne, üleolekukompleks • Erikson: egopsühholoogia Humanistlik ja fenomenoloogiline käistlus: • Rogers: kliendikeskne teraapia – aktualiseerimine, tingimatu positiivne vaade, positiivne enesevaade, empaatia, olulised teised, fully functioning person.
tuleb eetikale alluda „hoolimata sotsiaalsetest tavadest ja loomulikest kalduvustest vastupidisele” (Foreman, 2009:76) Reeglipõhise mõtlemise tugevus peitub selle lihtsuses. Seda teooriat on keeulisem rakendada olukorras, kus reeglitest hoolimata tekib eetiline dilemma erinevate käitumisprintsiipide vahel. Reeglipõhine mõtlemine on selge ja konkreetne, kuid ei ole paindlik erandite tegemiseks. Tagajärjepõhine eetika ehk teleoloogia Tagajärjepõhine väärtusselitus ei lähtu reeglitest, vaid käitumise tagajärgedest. See nõuab tagajärjede mõjude hindamist erinevate osapoolte jaoks. Teleoloogia ei ole nii universaalne kui reeglipõhine mõtlemine ning sõltub konkreetsest situatsioonist. See teooria lubab konkureerivate väärtuste vahel otsustades arvesse võtta tagajärgi, mis ilmneda võivad. Tagajärjepõhise väärtusselituse tugevus on paindlikkus,
Leibnizi meetodi põhiprintsiipideks võib nimetada järgmist nelja: - üldine erinevusprintsiip - eristamatute esemete ühtumuse printsiip - üldine pidevusprintsiip - monaadide diskreetsuse printsiip Nende printsiipidega kaasnevad loogikaseadused ja põhimõtted, mis pole Leibnizi õpetuse jaoks spetsiifilised, vaid on omased kogu progressiivsele filosoofiatraditsioonile. Selline on näiteks põhjalikkuseprintsiip ja ka tema süsteemi puhtontoloogilised põhialused nagu teleoloogia printsiip ja teised. Tulemusena tekkiv pilt Leibnizi meetodi struktuurist on üsna keerukas. Pole juhuslik, et küsimus tema meetodi struktuurist on filosoofia ajaloo alases kirjanduses terveks probleemiks kasvanud ja meil tuleb korduvalt käsitleda meetodi üksikute osade vaheliste seoste variante. Arutlus ,,Kõigel materiaalsel on ulatuvus." (Filosoofia..., lk 140) Pole olemas lõputut rikkust või loendamatult palju raha
Enamik antiikfilosoofe oli kontemplatiivsel seisukohal ja kaitses ekspluataatorlike klasside ideoloogiat. Materialistide ja idealistide vahel toimus teravaid kokkupõrkeid. Kuid oli ka muid, nii koolkondade kui ka üksikfilosoofide vahelisi teoreetilist laadi vastuolusid. Vaieldi 5 olemise ja tekkimise (Parmenides ja Herakleit tõefatalismi ja vabaduse (stoa ja Epikuros), põhjuslikkuse ja teleoloogia (Epikuros ja stoa), naudingu, vooruse ja asketismi vahekorra üle (kürenaikud ja küünikud); arutati natuurfilosoofia ja antropoloogilise filosoofia suhteid (nn. füüsikud, sofistid ja Sokrates) ning küsimust, kas vorm eksisteerib väljaspool mateeriat või selle sees (Platon ja Aristoteles). Mitte alati ei olnud vastuolud otseses seoses filosoofia põhiküsimusega. Nende lahendamise kallal töötati visalt; vahel toimus vihaseid kokkupõrkeid, mis kokku
nimetame. 10. Kirjeldage William Harvey avastusi Harvey vereringetooria oli ilmselt üks olulisimaid avastusi elus looduse mõistmiseks. (Enne mõtlesid et hingamine vajalik südame jahutamiseks). Harveyd peetakse lisaks ka embrüoloogia rajajaks. "Kõik on munast" lause tähendab, et tähelepanu keskpunkti kerkivad paljud looduse seletamise küsimused, alates elu isetekkimisest ning lõpetades teemadega, mis seotud teleoloogia, ,,hinge" jne-ga. Oluliseks saab küsimus isas- ja emasorganismi füsioloogilisest panusest uude organismi. 11. Kirjeldage Karl Linne tähtsust Eelkõige loodusteadlane, kes lõi eluslooduse binaarse nomenklatuuri liikide morfoloogiliste ja füsioloogiliste tunnuste alusel. Inimese ja primaatide lahterdamine Linne poolt ühte seltsi, oli samm, mida saab kaudselt pidada ka darvinismi ideedele sissejuhatuseks. Lisaks kujuneb
kaasamisel ning viia täide organisatsioonide vastutust ühiskonna ees Melbourne – Helsingi Osapooled Organisatsioon Siht- ja sidusrühmad Suhtekorralduse võtmesõnad Kaalutletud, plaanitud tegevus Juhtimisfunktsioon Sõnum Siht- ja sidusrühmad Avalik huvi Kahesuunaline kommunikatsioon EETIKA JA SUHTEKORRALDUS Mis on eetika? (Jaotatakse kaheks) Teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale Praktiline, kutse-eetika Eetika teooriad: Utilitarism; teleoloogia; deontoloogia; situatsioonieetika; vooruste eetika Olemasolev ei võrdu olemapidav Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis
vasturääkivuse seoses õiglusega: Kuna orjus ei ole kooskõlas printsiipidega, mida nad võiksid vastastikku tunnustada, võib eeldada mõlema (s.t nii orja kui orjapidaja) nõustumist, et orjus on ebaõiglane Ent peatugem korraks ning kaalugem, mis veel on vastastikkuse mõistes eeldatud, tõstatades ühe liberaalsest strateegiast tuleneva tüüpküsimuse: mis mõttes oleks orjapidajast ratsionaalne 1 https://www.eetika.ee/et/moraal/teoreetiline_eetika/teleoloogia nõustuda, et orjus on ebaõiglane? Esitagem seda niimoodi: mida ütleks orjapidaja Vana- Kreekas 350 aastat eKr Rawlsile, kes osutab, et orjus ei põhine printsiipidel, mida tema ja tema orjad võiksid vastastikku tunnustada, kui nad oleksid vabad ja võrdsed ning neil puuduks teineteise üle mõjuvõim? Võib arvata, et ta kostaks: "Ja mis siis?" Ning see oleks tõepoolest ratsionaalne vastus. Miks? Sest vastastikkuse nõue kõlaks ratsionaalselt kõigi
Valitses ilmutususk või teoloogia. Usk saab inimesele osaks vahetult, ilmutusena. Jag: ptristline ajastu, skolastiline ajastu. Augustinius- rangelt võttes on tema meelest vaid olevik. Minevik on inimese mälestustes, tulevik ootustes. Aeg on üksnes hingeline nähtus ja jumala asetamine ajalistesse seostesse on väär. Jumalatõestus- 1)liikumatu liigutaja; 2)põhjuslikkus; 3)võimalikkus ja paratamatus; 4)jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus; 5) maailmas valitseb teleoloogia, eesmärgipärasus. Peab olema juht, kes suunab. 10. Descartes- eesmärgiks oli ehitada kõik inimlikud teadmised üles ühtse süsteemida. Dedukstioon on tõene siis kui aksioomid on tõesed. Millistele aksioomidele rajada filosoofia? Tema arvates peab metafüüsika andma teadmistele vundamendi. Et mitte rajada teadmiste süsteemi näivatele eeldustele, rakendas ta metoodilist kahtlus. Kas filosoofia saaks rajada meelelistele kogemustele, kuid meeled petavad meid vahel. Mõtlen, järelikult
nähtuste valdkonda. Platon seletab ideede tunnetamise võimalikkust oma hingeõpetuse abil. Hinges on kolm osa: mõistuslik, tahtev ja himustav. Hinge mõistusliku osa kaudu on inimene seotud ideedemaailmaga, kuna mõistuslik osa on pärit ideede valdkonnast. Filosoofiline tunnetamine ei ole Platoni järgi seega mitte originaalsete mõtete loomine, vaid ideedevaldkonna meeldetuletamine (anamnesis). 8. Aristotelese metafüüsika tegelikkusest põhjuslikkuse kogumina. Platoni kriitika. Teleoloogia mõiste. Aristoteles (383-322) on teine kuulsam Kreeka metafüüsik. Tema arvates ideedeõpetuses ületamatud raskused: ,,Kuidas ideed saavad olla püsivad, aga tegelikkus muutuv?" ja ,,Ideedeõpetuses meeleline maailm asjatult topeldatud. See, mis ideed ja asja ühendab, on omakorda idee. Need, mis ühendavat ideed idee ja asjaga ühendavad, on jälle ideed jne. Kui üritame ideede ja nähtuste ühendamist mõista, peame lisama üha uusi ideid lõpmatuseni."
olemasolu eesmärgiks on mingi objektiivne olemine;olles eesmärk(telos),on olemine samal ajal hüve(agathon).See olemine ongi kõikide geneesi omavate asjade olemus,nende eeskuju. Kõik asjad pürivad hüve poole,kuigi meeleliste asjadena ei ole suutelised selleni jõudma.Nii on kõikide elusolendite eesmärgiks õnn.Kuid õnn seisneb hüve valdamises.Seega püüdlevad kõik hinged hüve poole ja teevad kõike hüve nimel. Õpetus objektiivsest otstarbekusest ehk teleoloogia on Platonil tihedalt seotud teoloogiaga,õpetusega jumalatest.Platon ei varja,vaid tõstab ise esile ja rõhutab oma idealismi,"ideede"-teooria seost religiooni ja müstikaga.Jumala olemasolu on hädavajalik just ,,ideede" tunnetamiseks.Meie jaoks on ideed täiesti tabamatud.See-eest on nad täiesti tabatavad jumala mõistusele.Jumalik mõistus eeldab jumaliku elu olemasolu.Jumal pole mitte üksi elusolend-ta on täiuslikult hea.Jumal ongi hüve.Kõike hea eesmärgi poole suunates loob
probleemiks. Enne 1859. aastat, kui Charles Darwin avaldas teose "The Origin of Species", võeti kohastumuste olemasolu kas lihtsalt teadmiseks või omistati see Looja plaanile. Darwin kogus palju tõendeid organismide evolutsioonilise päritolu kohta ning andis evolutsioonile seletuse loodusliku valiku teooria näol. Sellega nihkus kohastumuste ja looduse plaanipärasuse probleem täielikult loodusteaduse pädevusse. Ta asendas teoloogilise teleoloogia teadusliku teleoloogiaga. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Kohastumus" Kohastumine ja kohastumus Loodusliku valiku tagajärjel sagenevad järglaspõlvkondades isendid, kes on oma vanematelt pärinud (antud tingimustes) suuremat sigimisedukust soosivad geenid. Evolutsioneeruvas populatsioonis on seetõttu selliste geenide sagedus järglaspõlvkonnas suurem, kui vanemate põlvkonnas. Sellise protsessi tagajärjeks on vastus valikule (response to selection). Kui vastus
Siiski, mitte idee ise ei ole kaasasündinud, vaid potentsiaal ideede tekkeks. • Monadoloogia - Leibnitz ühendas füüsika, bioloogia, introspektsiooni ja teoloogia maailmavaatesse, mis oli ühtaegu veider ja keeruline. • Monaad – elav, aktiivne, teadlik aatom – kõik meid ümbritsev on elus. • Erinevused monaadide vahel on kvantitatiivsed – monaadide eesmärgiks on oma intelligentsust suurendada. • Teleoloogia – monaadidel on eesmärk, seega – kogu loodus on eesmärgipärane. • Keha-vaimu seos: mitte miski ei mõjuta mitte midagi. Monaadid ei mõjuta teineteist. • Teadlikud ja mitteteadlikud aistingud – Väikestest aistingutest summeerub apertseptsioon. Esimene filosoof kes postuleeris mitteteadvuse olemasolu. Tõi kasutusse läve kontseptsiooni – tajulävi. Thomas Reid (1710-1796)
eetika tuuma tegudes või kohustustes. Kui teost või reeglist juhinduv eetika rõhutab tegemist, siis vooruseetika rõhutab olemist (teatud tüüpi isik olemist, kes kahtlemata ilmutab oma olemist ka tegudes või tegematajätmistes).Vooruste eetika jaoks on küsimuseks ,,mis sorti inimeseks peaksin ma saama?" See püüab kujundada täiuslikke inimesi, kes toimiksid spontaanse headuse alusel ning oleksid innustavaks eeskujuks. Areetilisse teleoloogia mõiste keskendub eesmärgile elada hästi ja saavutada täius. Deontiliste süsteemide areetiline kriitika: 1) nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; 2) nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; 3) nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; 4) nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi ning ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti. Lk 253 Pojman 51
Vastavad neg. domineerimine teistele silmapaistmine. Sünni järjekord, mitmendana laps sünnib perre sõltub milline on ta hiljem sotsiaalses keskkonnas. ( 1 laps- neurootik, kõige andekam; 2 laps karjääri himuline, soovib ületada esimest; Viimane laps on probleemne soovib palju tähelepanu, sotsiaalselt liiga hästi ära koolitatud, kuid ei suuda oma emotsioone kontrollida. ·Teleoloogia eesmärgi püüdlus, mis moodi püstitab eesmärke. Eesmärgid ülesehitatud nõrkadele kohtadele. Teadvusel on suur osa, Adler sümboliseerib seda puuna. Margaret Mahler (1897-1985) Psühhoanalüütilne paradigma - Lastearst - Psühhosotsiaalne arengukäsitlus - Alguses jälgis laste normaalset arengut, hiljem keskendus lastepatoloogiale. - Märkas, et laps vajab mängu ja piisavalt armastuse kogemist, et kasvada normaalselt
eetika tuuma tegudes või kohustustes. Kui teost või reeglist juhinduv eetika rõhutab tegemist, siis vooruseetika rõhutab olemist (teatud tüüpi isik olemist, kes kahtlemata ilmutab oma olemist ka tegudes või tegematajätmistes).Vooruste eetika jaoks on küsimuseks „mis sorti inimeseks peaksin ma saama?“ See püüab kujundada täiuslikke inimesi, kes toimiksid spontaanse headuse alusel ning oleksid innustavaks eeskujuks. Areetilisse teleoloogia mõiste keskendub eesmärgile – elada hästi ja saavutada täius. Deontiliste süsteemide areetiline kriitika: 1) nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; 2) nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; 3) nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; 4) nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi ning ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti. Lk 253 Pojman 51
Antud teoorias on eneseteostus oluline. Selleks, et ennast tõestada, peab olema enda edulugu. Schopenauer jõuab järeldusele, et maailm on enda ettekujutus. Tahe pidavat olema kogu maailma algne olemus. Vaba tahe on illusioon ning meie praegune maailm on kõigist olemasolevatest kõige kehvem. Tema eetika põhineb kaastundel ja kaaskannatamisel, saanud mõjutusi darvinismist. Tema eetika vastand on altruism. Eetiline teleoloogia Utilitarism on Jeremy Bentam'i teooria, mis seisneb inimeste käitumise selgitamises. Tema sõnul toimivad inimesed naudingu saamise eesmärgil. Inimesed väidetavalt kalkuleerivad pidevalt, kas üks või teine asi toob pigem kasu või kahju. Näiteks kui inimene teab, et varguse eest võib vangi sattuda, ei tee ta seda, sest sellele ei järgneks kasu. Teooria sisu on, et head ja halba tehakse mingi kindla eesmärgi nimel. John Stuart Mill leidis, et mõnutunne on ähmane asi pole mõõdetav
viisil. Aristotelese filosoofias on kolm tähtsat elementi koos: mõistus, eesmärk, hüve (samuti arvas ka Kant). Natura naturata - loodud loodus (täppisteadus: loodus peab olema loodud kellegi poolt). Natura naturans - loov loodus Physis - loodus, mida uuris Aristoteles, ta võrdles loodust inimesega, kes ravib iseennast. Tema looduskäsitust nimetatakse teleoloogiaks. Aristoteles vaatles maailma kui polisele alluvat, iseorganiseeruvat. Teleoloogia - Aristoteles andis teadvuslikud eesmärgid loodusesse üle, kuid tegelikult oli loodusel mitteteadvuslik eesmärk. Aristoteles vaatles füüsist läbi polise, läbi tervikliku inimtegevuse ja seepärast sattuski valearvamusele. In.- se teadvuslik eesmärk on vaid mitteteadvusliku eesmärgi erijuhtum. Teleonoomia - suunatus teat. eesmärgi saavutamiseks. Lõppkokkuvõtteks oli maailma eesmärgiks Aristoteles järgi jumal - mõtlemine mõtlemises. 9
mõistuseta tahe e. instinkt. Tahe on kogu maailma algne olemus. Vaba tahe illusioon. Pessimism, mis ütleb, et maailm on halvim kõikidest võimalikest maailmadest. Tahe, mis maailma valitseb, põhjustab inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda vaid kaasatundmisel ja kaaskannatamisel. Leiab, et esteetika aitab inimese tahtest vabaneda. Tuleb tappa elutahe, sellega vabaneb kannatusest askees. altruism egoismi vastand EETILINE TELEOLOOGIA ...(teleos siht) mis on hea või halb määrab sihtmärk. Tähtis ei ole tee, vaid lõpppunkt. Utitilitarism maksimaalne heaolu võimalikult suurele inimhulgale. 20.saj. mõjukamaid eetikateooriaid. Tugineb meis kõigis olevale enesekesksusele, omakasupüüdlikkusele. Erinevalt eetilisest egoismist on omakasu püüdlikkus hea, aga hea seni, kuni töötab ühistel eesmärkidel. Esialgu oli suunatud sotsiaalpoliitikale. Eesmärgiks oli reformida inglise karistussüsteemi
konstitutsiooniõiguses. Mandrieuroopalik õiguskultuur tunneb kaanoneid (canones), mille abil on võimalik tõlgendamistulemusteni jõuda. Tegemist on ajaloolise koolkonna rajaja Fr. C. von Savigny poolt õiguse kohta info saamiseks formuleeritud erineva kvaliteediga küsimustega, mille esiisadeks olid juristid klassikalise Rooma õiguse ajast. Õiguse kohta on võimalik esitada viis erinevat küsimust: keele, loogika, süstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia- alase küsimuse. Viimati nimetatutega on mõeldud seisukohti, mis püüavad leida vastust õigusnormi algupärasele eesmärgile. Valdavalt saab mandrieuroopaliku õiguskultuuri kontekstis õiguse tõlgendamine alguse ühest osast objektiivsest õigusest ehk õiguse tekstist. Siiski tuleb rõhutada süstemaatilise tõlgendamise kaanonit, mille kasutamine võimaldab näha õiguskorda tervikuna, mistõttu võib süstemaatilise tõlgendamise abil jõuda õiguskorda
" Endastmõistetavalt on selline küsimuse esitamine selgelt teleoloogiline, aga seda tuleb eristada teleoloogiast, mida seostatakse utilitarismiga, mis toetab parimaid üldisi järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika tagajärgi. Aristotellik teleoloogia tegeleb rohkem nende omaduste kindlaksmääramisega, mis on iseloomulikud elule, mis saavutab sobiva eesmärgi. Need omadused on voorused, mis koos teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. moodustavad eetilise elu. Aristotelese voorusel põhinevat eetikat nimetatakse mõnikord ka areetiliseks eetikaks
kõrval ka nö kõrvalseisjate poolt välja antud materjalidega. Normi mõtet aitavad selgitada ka ühiskonna eliiti kuuluvate isikute arvamused, tolle aegne perioodika, parlamendi aruteludest säilinud dokumendid. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine See on nagu ajalooline tõlgendamisegi tahtetõlgendamine. Kuid siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekijrutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Teleoloogia õpetus, mille järgi kõik areneb ette määratud eesmärgi kohaselt Tähtsust omab kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Õiguse objektiivsed eesmärgid on eesmärgid, mida seaduseandja normi loomisega tahab saavutada. (millist eesmärki teenib norm, milline on normi mõte). Õigus objektiivseteks eesmärkideks võiks nimetada julgeoleku kindlustamiseks, sotsiaalset võrdsust jne. Kui seadusandja seda põhimõtet järgib, siis on võimalik objektiiv-teleoloogilise tõlgendamise teel
16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus. BAROKK 1. sajand. Kuidas vastata skeptikutele? Mis oleks alus moraalifilosoofiale? Süstemaatika. Teaduse areng, kujundati välja mehhanitsistlik maailmapilt. Matemaatiline alus. Anti-Aristotelism (eesmärgipärane põhjus) R. Descartes : mos geometricus- mehaaniline maailmapilt I.Newton: maailma funktsioneerimise seaduspärasused (vs Aristotelese teleoloogia) Moraal ja poliitika- leida kindel alus uuele süsteemile. Selleks peab inimene ennast vaatlema ning selle kaudu õpime tundma ka teisi inimesi ja avastame moraalireeglid. Eesmärk : enesesäilitamine, millest tuletatud on moraalireeglid, et ühiskonnas tuleb säilitada rahu ja stabiilsus. ,,ühiskondlikkuse" mõiste inimene on loodud kooseluks. Suhe religiooni inimesed vabanesid religioonist, olid küll jätkuvalt religioossed, aga religioon taandati privaatsfääri.
Kui lehm on varastatud ja lehm on sinu käes, siis sa oled varas. Oli küll ka võimalus ennast süüst puhastada, reeglite kohase vande või anni andmisega. Tänapäevane tõendite esitamine oli arhailisele õigusele tundmatu. Antiik-Kreeka : õige ja vooruslik maine riigivalitsemise viis ning õigus olid kosmilise jumaliku korra peegeldus. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed, inimese omad mitte. Püüdu täiuslikkuse kui eesmärgi poole iseloomustati mõistega teleoloogia. Õiged teadmised eesmärgist juhivad inimesi kõigis valdkondades- teadmised õiglusest on oskus õiglast õigust luua antiikse loomuõiguse alused. Kui valitseja ei suuda õiget eesmärki tajuda, ei järgne ka vastavat tulemust. Cicero: kui inimeste õigus ei tugine loomuõiguse alustel, siis ta on pärit subjektiivsetest allikatest ja amoraalne. Antiikaja käsituste kohaselt oli jumalikustatud loodus alati ise eksisteerinud, kristluse dogmaatika
· Ego kaitsemehhanismid (repressioon jne) · Unenägude tõlgendamine · Ärevus (objektiivne; neurootiline; moraalne) 2) Carl Gustav Jung · Vabad assotsiatsioonid · Kollektiivne teadvustamatus · Psüühika struktuur; arhetüübid (persona, vari, anima / animus) · Individuatsioon · Psühholoogilised tüübid (mõtlemine, tundmine, aistimine, intuitsioon) · Mütoloogia ja alkeemia 3) Alfred Adler · Sotsiaalne huvi, ühistunne · Eesmärkide tähtsus; teleoloogia (Freudi arvamus psüühika struktuurist olevat "ebausk") · Sünnijärjekord · Alaväärsustunne · Üleolekukompleks, mis maskeerib alaväärsustunnet 4) Erik Erikson · Identiteedikriis · Identiteedi arengu staadiumid · Seksuaalsus on vähem tähtis kui Freudi arvates: ego tunneb mõnu ka muust, nt asjadega hakkamasaamisest ("mastery") · Kriisid: usaldus vs usaldamatus; autonoomia vs häbi ja kahtlus; initsiatiivikus vs süütunne jne Humanistlik ja fenomenoloogiline käsitlus
19.09 1. Universum 1.1 Eimiski (tühjus) 1.2 Miski (aine, substants) 1.2.1 Vesi 1.2.2 Hingus 1.2.3 Heli 1.2.4 Muna (entelehhia) Müteem - võib ükskõik millise astmega universumi loomisel seostada... Von Franz 2. Maa (maa ja taeva eraldumine võib sellele eelneda või järgneda) 2.1 Tükike - tükike maad ennast tihtipeale, homoloogiline substantsiaalsus. (homoloogia) 2.2 Väljatulek - maani lihtsalt jõutakse. Areng, mille vältimatu tulemus on see, et jõutakse praeguse maani. (teleoloogia) 2.3 Lahutamine - tihtipeale lahutamise käigus toimub maa ja taeva eraldumine. 3. Olendite loomine 3.1 Loomad - omaette kategooria, inimestele kosmogooniliselt väga lähedane. Müteem: endiseaja inimesed saavad loomadeks. 3.2 Taimed, putukad jne. 3.3 Jumalad, healoomulised vaimud, haldjad... 3.4 Tondid, deemonid, kurjad vaimud... 3.5 Inimesed - võidakse luua mitu korda. Seda, et nad aeg-ajalt untsu lähevad saab psühholoogiliselt tõlgendada
põhineb meestel Alfred Adler (1870-1937): Leiab, et ego on olulisim ja rohkem on nähtavag teadvust kui peidetud alateadvust Lõi 1911 individuaalpsühholoogia koolkonna Ei nõustu Freudi Idi ületähtsustamisega Üks esimesi, kes sõnastas lapsepõlve olulisuse lapse varased suhted vanematega loovad aluse alaväärsustundele, mis on oluline ja paneb end ületama, arenema Vanemate ületamise sooviga kaasneb võimutahe Teleoloogia ehk eesmärgi poole püüdlemise konseptsioon eesmärk tuleb sellest nõrgast kohast, mida on vaja arendada, tugevndada Objektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta peaks olema teisesed kui subjektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta primaarsed Margaret Mahler (1897-1985): Lapse arengu ja individualiseerimise teooria Põhihuviks lapse normaalne areng Kãsitleb ema ja lapse suhet ja mängu kui olulisi aspekte lapse normaalses
Ideed eksisteerivad tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju. Ideed ei ole mitte üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud, vaid ka nende põhjus ja eesmärk; ideede maailma täiuslikkuseni ei küüni materiaalne tegelikkus iialgi. Samas on igas materiaalses asjas osalistelt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma loodusepoolt ettemääratud eesmärgi suunas (teleoloogia). Sellel lähtealuselt tuletab Platon kogu oma poliitilise filosoofia. Kogu maailm liigub oma hüve (agathon) suunas, ka inimese eesmärk (telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Voorused Vanad kreeklased ülistasid nelja põhivoorust: tarkust (sofia), vaprus (andreia), mõõdukust (sofrosüne) ja õiglust (dikaiosüne). Väärtused pole mitte kokkuleppe ega konteksti küsimus, vaid on abstraktsed/ideaalsed ja suurema süsteemi osad
Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid? Mandrieuroopalik õiguskultuur tunneb kaanoneid (canones), mille abil on võimalik tõlgendamistulemusteni jõuda. Tegemist on ajaloolise koolkonna rajaja Fr. C. von Savigny poolt õiguse kohta info saamiseks formuleeritud erineva kvaliteediga küsimustega, mille esiisadeks olid juristid klassikalise Rooma õiguse ajast. Õiguse kohta on võimalik esitada viis erinevat küsimust: keele, loogika, süstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia-alase küsimuse. Viimati nimetatutega on mõeldud seisukohti, mis püüavad leida vastust õigusnormi algupärasele eesmärgile. Pikemalt PS sissejuhatus (kommentaarid). 11. Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord PS Paragrahv 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Komm1: PS § 123 sisaldab rahvusvahelise lepinguõiguse osas kahte tähtsat otsustust: 4
10. Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid? Mandrieuroopalik õiguskultuur tunneb kaanoneid (canones), mille abil on võimalik tõlgendamistulemusteni jõuda. Tegemist on ajaloolise koolkonna rajaja Fr. C. von Savigny poolt õiguse kohta info saamiseks formuleeritud erineva kvaliteediga küsimustega, mille esiisadeks olid juristid klassikalise Rooma õiguse ajast. Õiguse kohta on võimalik esitada viis erinevat küsimust: keele, loogika, süstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia-alase küsimuse. Viimati nimetatutega on mõeldud seisukohti, mis püüavad leida vastust õigusnormi algupärasele eesmärgile. Pikemalt PS sissejuhatus (kommentaarid). 11. Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord PS Paragrahv 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Komm1: PS § 123 sisaldab rahvusvahelise lepinguõiguse osas kahte tähtsat otsustust: 4
*Aristoteles - asja olemus pole vaid aine sisu, aga aine ja vormi ühtsus. Vorm on mateeriast olulisem ja fundamentaalsem, ainlut vormi kaudu saab asi selleks mis ta on, igasugune liikumine ja arenemine ilmneb vormi tegevuse kaudu. Olemus on absoluudi kujuks nagu Platoni hübe ja eelsokraatikute arche. Küsimuseks oli aga kuidas on hüve kasutatav, hüveliseks inimeseks saadakse vaid õigesti toimides, tegu on hea ja mõistlik kui korraldused ja reeglid on õiged (orthos logos) ehk teleoloogia. Logos on mõistusega põhjendatav, on seega ka põhimõte ja loogiline arutelu, ka õigusteadus. Aristotelese huvikeskmes on tegutsev ja toimiv inimene, kes peab tegema otsustusi, on logost omav loom ehk animal rationale, kelle kõrgeim eesmärk on toimida kooskõlas üldise korra ehk logosega (rationaalne hingeosa ehk loogiline arutelu). Logos vastandub irratsionaalsusele ja tundele ehk pathos. Olemisel ehk reaalsusel on erinevad
Iga reaalne asi lähtub oma ideest ja liigub oma idee suunas. Idee teeb asjast selle, mis ta on. · Need ideede ja asjade vahekord kehtib kõiges ka matemaatikas seal on ideaalsed kujundid (kolmnurk, skulptuurid, maalid, "kõik need on vaid kujundlikud väljendused, mida saab näha ainult mõistuse abil" ütleb Platon. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma loodusepoolt ettemääratud eesmärgi suunas (teleoloogia). Sellelt lähtealuselt tuletab Platon kogu oma poliitilise filosoofia. Kogu maailm liigub oma hüve (agathon) suunas, ka inimese eesmärk (telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Koopamüüt (Riik, ptk 7): inimesed on lapsest saadik koopas, ahelais (vaatavad ainult enda ette, koopa seinale, pead pöörata ei saa), koopasse viib pikk sissekäik, kust paistab valgus. Valguse ja
Harvey püsis mõnes aspektis siiski veel Aristotelese lainel, rääkides südamest, kui nö kesksest organist jutt siinkohal käib nö hingedest. Harveyd peetakse lisaks ka embrüoloogia rajajaks ex ovo omnia olevat tema sentents. Ex ovo omnia kõik on munast tähendab mh, et tähelepanu keskpunkti kerkivad paljud ,,vanad head" looduse seletamise küsimused, alates elu isetekkimisest ning lõpetades teemadega, mis seotud teleoloogia (sihipärase arengu), ,,hinge" jne-ga. Oluliseks saab küsimus isas- ja emasorganismi füsioloogilisest panusest uude organismi. Harvey õpetus hakkab õõnestama preformatsionismi teooriaid, andes teed epigeneesile, viimane omakorda viib rakuteooriani. Santorio Santorio (1561-1636), töötas koostöös Galileiga. Leiutas termomeetri, hügromeetri, pulsomeetri, erinevaid kuuldeaparaate jne. Uuris sj ennast igatpidi elas
Loodust mõisteti inimesest omaette eksiseeriva igavese nähtusena, kus kehtisid universaalsed looduse seadused. Õige ning vooruslik maine riigivalitsemise viis ning õigus olid kosmilise jumaliku korra peegeldus. Loodus eksisteeris aegade algusest, olles ühelt poolt muutumatu, kuid selles oli vastandina ka muutuv osa. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed, inimeste omad mitte, kuid lõppastmes püüdleb ka inimkond täiuslikkuse kui eesmärgi poole, mida iseloomustatakse mõistega teleoloogia. Kreeka õpetlased rõhutasid: õiged teadmised eesmärgist juhivad inimtegevust kõigis valdkondades. Teadmised ideaalsest riigist on oskus seda ehitada; teadmised õigusest on oskus õiglast õigust luua ning selle alusel ühiskonnas vooruslikult elada. Seejuures loomuõigus ei avaldu konkreetse normistikuna, vaid tunnetavate printsiipidena. Need üldkäsitlused on antiikse loomuõiguse alused. Aristoteles piiritles: Ühelt
varakult ütles ta mulle, et ma ei tohi minna poliitikasse." (meie nimetaks seda südametundeks või -hääleks) ja ta nimetas selle hääle daimonion'iks (nn hingeks). Ta uskus, et kui juba on seesugune hääl, siis peab olema mingisugune tõde, kuid usub, et selle tõeni jõuda, tuleb tunda iseennast. Sellest tulenevalt usubki ta, et kõigel on mõte, sest miks muidu me isegi küsiksime neid küsimusi. *) Sokrates uskus, et maailmas on mõte ja kord ning, et kõigel on eesmärk - teleoloogia. * Hermeneutika tekstide tõlgendamise õpetus. -) Kui me loeme midagi, siis tegelikult see, mis meile sealt kohale jõuab on see, mida meie mõtleme. * Platon (427-348 eKr) kahekümne aastaselt sattus Sokratese sõprade hulka ja oli kaheksa aastat tema õpilane. Tema filosoofias on mõjutusi India uskumustest (hingede taassündimine). 387 eKr rajab ta Atheenasse oma kooli Akadeemia, mis püsis tuhat aastat ja suleti 529 eKr.
Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Pani tähele järkjärgulisi üleminekuid (Olemise Ahel, jõuab ka nn arenemispuu juurde). Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja elutingimustest lihtsamatele organismidele mõjuvad tingimused kohe ja otseselt, keerukamad aga kõigepealt läbivad nö tarvete ja soovide (teleoloogia!) faasi. Uued tarbed väljenduvad liikumises, muutudes harjumuseks ning lõpuks omades väljundi morfoloogias. (Tegevusetus samas nõrgendab ning lõpuks kaotab elundi.) Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav = lamarkism geneetikas. Nö pärilikku informatsiooni kannaks edasi hüpoteetiline kehamahl, mis läbides kogu keha, kontsentreeruks suguorganeis ning liiguks sealt omakorda gameetidesse. Suuremaid muudatusi evolutsioonis esinevaid
Sks Bildung = Bild pilt, bilden moodustuma. Niisiis hõlmab see mõiste nii kultuuri kui maailmapilti kui ka inimese kujundamise protsessi (Bildung'i üks tähendusi on haridus, kasvatus). 19. saj II poolel mõisted Kultur ja Bildung siiski eristuvad teineteisest ja viimane hakkab tähistama kitsamalt haridsut. Ajaloo seaduspärad · Usk seaduspäradesse kui maailma kontrolli all hoidmise viis · Ajaloo seaduspärasus ja progressi narratiiv 6 · Lõppsiht-teleoloogia Kultuurilugu kui vaimu ajalugu Johann Gottfried von Herder (1744-1803) ,,Keele päritolust" (1772) sõnastab Herder oma keskse idee, et inimene on oma olemuselt ,,ratsionaalne loom", inimesel on eneseteadvus, tal on võime ise oma käitumist kujundada ja selle üle reflekteerida. Oma teoses ,,Ideed inimajaloo filosoofia kohta" (1784-1791) formuleeris ta uudselt kultuuri idee. Kultuuris otsib inimene ennast, et saada inimlikuks. Humaniseerumise ja kultuuri mõisted seega suuresti kattuvad
riigivalitsemise viis ning õigus olid kosmilise jumaliku korra peegeldus. Loodust ei loonud jumalad - see eksisteeris aegade algusest. Loodus oli ühelt poolt muutumatu, kuid selles oli vastandina ka muutuv osa. Looduse seadused olid ideaalsed ja igavesed (jumalikult täiuslikud), inimeste omad mitte. Lõppastmes püüdleb aga inimkondki täiuslikkuse kui eesmärgi poole (Aristoteles - püüd vooruslikkusele). Püüdu eesmärgi poole iseloomustati mõistega teleoloogia. Kreeka õpetlased rõhutasid: õiged teadmised eesmärgist juhivad inimtegevust kõigis valdkondades. Seega: teadmised ideaalsest riigist on oskus seda ehitada; teadmised õiglusest on oskus õiglast õigust luua, samuti selle alusel ühiskonnas vooruslikult elada. Seejuures loomuõigus ei avaldu konkreetse normistikuna, vaid tunnetatavate printsiipidena. Need üldkäsitused on antiikse loomuõiguse alused. Aristoteles piiritles:
annaabi.ee 
