KESKAEGNE FILOSOOFIA (0)

KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, �petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu �lim eesm�rk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala etten �gelikus- k� igel on m�te Usaldusv ��rseim allikas t�eks on jumalik ilmutis Jumala teod on m�istetamatud � iglus v� idab teispoolsuses Platon+ Aristoteles + Piibel v�rdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal l�i maailma, Jeesus on eksisteerinud K�ik mis on oluline, r��gib Jeesus, filo targutamine on m�ttetu K�ik mis l�heb kristlusega vastuollu, on ketserlus P�rgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. M�istus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah v�i ei Usuga: jah Meie teadmised p�rinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu t�estamine Kas �ldse v� imalik tajuda? I ontoloogiline t�estus ontoloogia- � petus olemisest Autor: p�ha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- t�iuslikum olend Teleoloogiline t�estus- jumala olemasolu t�estuseks on see, et universumis on selge kord ja sihip� rasus K�ik teenivad mingit eesm�rki Teleoloogia- �petus, mis selgitab asju nende eesm�rkide kaudu Kas k�ik on ikka korrap�rane? Kosmoloogiline t�estus Universum on olemas See ei saa tekkida iseendast Lihtne j�reldus: loojaks jumal Moraaliargument: moraal ei saa eskisteerida ilma Jumalata �ldise n�usoleku argument: kui k�ik on uskunud, siis on olemas PASCALI KIHLVEDU Jumalasse uskumine on parim strateegia: kui Jumalat ei ole olemas ja temasse uskuda , on sellest s�ndiv kahju v�ike. Kui aga Jumal on olemas ja temasse ei usuta, siis on kahju suur. Niisiisi jumalasse uskumine on kindlustuspoliis . Emotsionaalsed p� hjendused Olen Jumala kohalolu otseselt tajunud. Valgustatus h�mmastavad kokkusattumised Palvetele vastamine Ka on ta kinnitatud Maa, et see ei k�iguks 16.saj oht autoriteet Kopernik Kepler Galilei Newton T�de vabaneb kiriku autoriteedist