- koomiksid - karikatuur (pilapilt) - reklaam Tarbetekstid: · Tarbetekstidesse kuuluvad: - õpik - juhend/eeskiri - käskkiri - konspekt - märkmik - kalender Graafilised tekstid: · Graafilistesse tekstidesse kuuluvad: - graafik - diagramm - joonis - kaart - gloobus Elektroonilised tekstid: · Elektroonilistesse tekstidesse kuuluvad: - arvuti - mobiiltelefon - telekas
Mõne ajaga on välja kujunenud sellest lühendatud versioon „info“. Nüüd on selgunud et ka sellest ei olnud piisavalt ja mõeldi infost lühem släng välja ja selleks sai „inf“. See on väga halb kui tuntakse, et 4-täheline sõna on ka veel liiga pikk. Väga tihti olen ma kuulnud inimesi kasutamas seda slängi, näiteks „Kui palju infi meil on vaja selle slaidi jaoks otsida?“ Pidevate eesti keele reeglite vastu eksimise, pideva slängi kasutamise ja pidevalt eestikeelsetesse tekstidesse inglisekeelsete sõnade lisamise tõttu arvan ma, et eesti keel ei ole väga jätkusuutlik. Mina arvan seda sellepärast, et 20. sajandil oli keelekasutus väga palju parem, kuid nüüd paarikümne aastaga on keelekasutus drastiliselt halvenenud. Eesti keel ilmselt ei kao täielikult ära, kuid selle kasutamine läheb väga halvaks. Kui paarikümne aastaga on see keelekasutus juba nii palju halvenenud, siis on päris valus ette kujutada milline võib olla Eestis kasutatav eesti
Kuigi mu laual on palju kõrvalisi objekte, tajun ma tühjust ja kõledust kui laud on puhas - ebameeldivad tunded, mis häirivad õppimist. Edukaks kodutöö tegemiseks on vajalik ka tahtejõud ja hea tuju. Kui on ikka eelmisel päeval saadud mingis aines negatiivne hinne siis on väga raske oma mõttejõudu sellele samale ainele positiivselt koodanda. Mul on kergesti hajuv tähelepanu, seetõttu ei saa ma raskemaid ülesandeid teha taustaks muusika, teler või arvuti. Ma võin tekstidesse nii süveneda, et ei märka enda ümber toimuvat. Tähelepanu on mul püsiv huvitavamate ainete juures nagu näiteks inglise keel kuid kaob üldiselt varsti tahtmatult mujale. Tähelepanu taastamiseks tõusen püsti ja käin toas ringi, vaatan mis isa ja ema teevad, räägin paar sõna juttu ja naasen siis oma kodutööde juurde. Mälu on mul üldiselt hea, kuigi mul on tunne, et sinna on kogunenud ka prahti, mis tõukab välja vajalikku informatsiooni
ega kummardata. Suuresti usuvad loodususundite järgijad loodusvaimudesse ja surnud esivanemate hingedesse. Tähtsamad rajatud usundid on kristlus, islam ja budism. Kristluse rajajaks oli Jeesus Kristus, islami rajajaks oli prohvet Muhamed ning budismi rajajaks oli aga Siddhattha Gotama. Kolmandaks liigitatakse usundeid algallikate põhjal. On olemas kaks liigitamisviisi: esiteks eksisteerivad raamatu- ehk kõrgreligioonid mis on usundid, mille õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse, ning teiseks on primitiivsed usundid mis on suuliselt edasi antud ning kujunenud. Kõrgreligioonideks on põhiliselt kristlus ning islam. Kristluse pühaks tekstiks on Piibel, mis koosneb kahest osast: Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist. Islami pühakirja nimetatakse Koraaniks. Primitiivsed usundid on tänapäeval loodususundid millel puuduvad erinevad pühad ning väärtustatud tekstid, mida järgida.
Selleks, aga et mõista teost peab inimene eelnevalt omama silmaringi, mis laseks tal mõelda kirjanikuga ühel lainel. Kui aga kinnise mõtteviisiga inimene loeb sügava sisuga teost, ei pruugi ta arugi saada, kui tähtsa sõnumiga üks või teine teos on. A.Schopenhauer on öelnud, et "Lugemine pole mõtlemine enese, vaid kellegi teise peaga." Igaüks mõistab teoseid erinevalt, tulenedes sellest, millised nad ise mõtlemiselt on. Teoste tekstidesse lähemalt süvenedes leidub nendes massiivselt ümbrust kirjeldavat informatsiooni ning ajaloolisi fakte. Jutus peegeldub ühiskonna ja inimeste elulaad mingil kindlal ajajärgul. Mitmed meie kodumaa kirjanikud on oma suurteostes kajastanud mitmekümne aasta tagust Eesti elu ja olu. A.H.Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" näidati selgelt eestlaslikku jonni ajamist. Uhkust, mida ei suudetud maha suruda kahe taluperemehe vahel. Alatasa käis vaidlemine ja
Endastmõistetavatele arusaamadele ja seisukohtadele on samas iseloomulik, et nendest rääkijal või kirjutajal tegelikult puudub isiklik suhe räägitavasse. Nende asjaolude tõttu on endastmõistetavused samas ka kõige ebakindlamad. Kindluse saavad nad siis, kui võib väita, et mingid seisukohad on rääkija seisukohad, kui on tekkinud isiklik suhe räägitavasse. Seetõttu on oluline, et essee kirjutaja ei korda teiste poolt kirjapandut, suhtub kasutatavatesse tekstidesse kriitiliselt. Essees võib kasutada kellegi teise mõtteid, kuid need mõtted peavad olema korrektselt viidatud ja neid ei tohiks esitleda oma mõtetena (kui Sa seda teed, siis on tegemist plagiaadiga ehk loomevargusega). Essee vormistamise nõuded on esitatud kooli kodulehel TÖÖ VORMISTAMINE Soovitused gümnaasiumiõpilastele Essee on lühem vaba kompositsiooniga isikupärases viimistletud stiilis kirjutis kirjanduslikul, filosoofilisel vm teemal
Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni. Mida suurem ja rikkalikuma mustriga kivi, seda suuremast rikkusest see jutustas. Leidub ka ruunikive, mis on püstitatud iseenda kiituseks ja mälestuseks. Ruunikiri, milles kividel tekst kirjutatud oli, koosnes sirjoontest, mida oli kerge nii puule kui kivile täksida ja ruunitähestikku kuuluvad ruunid olid Põhjamaade esimesed kirjatähed.
Sellest tulenevalt ei saanud oodata ka häid tulemusi, seega olin pea alati nõus ja rahul kui hinne oli kesine aga vähemalt sai kontrolltöö või eksam sooritatud. Praegustest loengutes olen aga saanud mitmeid uusi väärtuslikke teadmisi, mis aitavad õpiharjumusi parandada ning läbi mille hakkan kindlasti taotlema kõrgemaid hindeid eksamitel. Oma õpingute vältel olen kogenud mitmeid erinevaid raskusi nagu näiteks erinevate mõistete õppimine, süvenemine raskelt mõistetavatesse tekstidesse, ebahuvitav teemavaldkond ning samuti on olnud raskusi ajaröövijate blokeerimisega. Oma õppimist saan parandada eraldades enda jaoks nädalas kindlad ajad õppimisele kasutades selleks kalendrit, ehk siis paremini planeerida nädalakava. Samuti on väga tõhus loengutes märkmete tegemine ja oma konspekti koostamine, sellisel juhul on hiljem vaja üksnes oma märkmed üle vaadata ning materjal on lihtsamini meeldejäetav.
inimestele on selline virtuaalmaailm tööpaigaks. Paljudele seostub internet küll meelelahutusega, kuid paljudele teistele samuti ka töö- või kooliasjadega. Peaaegu kogu Eesti on kaetud võrguga, nii et terve Eesi rahvas peaks saama kasutada internetti ja selle võlusid. Eestikeelseid materjale on võrgustikus aga kahjuks vähe, kuid see muutub iga päevaga. Inimesed hindavad end kui interneti kasutajaid, hästi. Nad ei kasuta seda üle ja suhtuvad kriitiliselt igasugustesse mitte ametlike tekstidesse. 6
SIR WILLIAM CECIL Kirjalik koduülesanne Juhendaja: Sirje Orvet Tallinn 2016 Ülevaade ajastust Sir William Cecil elas keskajal. Keskajaks nimetatakse ajajärku vanaaja ja uusaja vahel. Sel ajastul oli autoriteetseks haritus ning silmapaistvaks oli kirjaliku traditsiooni tähtsus. Austati raamatukoguhoidjaid ja arhivaare. Aina enam hakkas ajalookirjutajate tekstidesse ilmuma märkusi sekretäride tegevuse kohta. Fikseeriti nende töökohustusi ja ettekirjutusi haridusest kuni ametikohustusliku riietumise pisidetailideni välja. Keskajal hakati kasutama paberit, kuid siiski kirjutati ajastu algupoolel tähtsamaid ürikuid endiselt pärgamendile. Vähemtähtsad jäädvustati paberile ja neid nimetati pitseeritud dokumentideks. Dokument oli kehtiv ainult sel juhul kui selle mitmekordselt kokkumurtud äärel oli vähemalt üks pitser
Hakati võitlema ilmalikuma kiriku ees, toimus reformatsioon. Selle vastu võitles katoliku kirik vastureformatsiooniga. Trükikunsti leiutamine 15. sajandil ja reformatsioon 16. sajandil tegi võimalikuks Menocchio juhtumi. Ka tekst viitab sellele, et Menocchio pooldas Martin Lutheri vaateid. Lugemisoskus andis möldrile sõnavara ja analüüsivõime. Tema loetud kirjanduse põhjal ei saa väita, et see tema mõtlemise aluseks oleks olnud. Selles on suur osa suulisel kultuuril, mis suhtub tekstidesse teisiti ja pani teda sealjuures ise mõtlema ja analüüsima. Sellisest ühe möldri loost avaneb palju laiem pilt, mis iseloomustab selle aja inimesi, mõtlemist, suursündmusi. Ühe lihtsa inimese eluloos kajastuvad sellised suursündmused nagu reformatsioon, vastureformatsioon, suured figuurid nagu Martin Luther. Ühe lihtsa inimese loo kaudu saab jutustada ka suurt lugu. 3. Kuidas levivad ,,uued ideed"? Milliseid mõisteid ja skeeme on kultuuri-uurijad
näljast kanakulli.“ Madis Kõiv Madis Kõiv oli Alliksaare suu sõber aga kui ta jõudis 1961 aasta sügisel Tartusse ,siis oli luuleuuendus läbi teinud palavikulise faasi.Olid sündinud klassikalised lood nagu „Kiigelaul“ „Noorkuu“ „Prelüüd rüütlirüüs“ „Kes mängib masti“ ja veel mõned teised : need olid need , millest ikka hurdumusega räägiti ja peeti märketeosteks , millese suhtuti peaaegu nagu püadesse tekstidesse. Rein Sepp oli tema õpetaja.Temast rääkis Alliksaar alati väga suure aukartusega ja kui lähemalt vaadata tema tekste ja võrrelda neid Rein Sepa tekstidega , siis on näha , kui palju ta on Rein Sepa käest võtnud : isegi keel ja sõnavara on tugevalt Rein Sepa oma.Mingil hetkel tekkis Alliksaarel loominguline kriis.Näiteks „Sarapuusaludes“,ta ütles ,et ta ei saa panna neid oma järgmisesse kogusse,muidu on need järgmised kogud eelmiste kõrval nõrgad ja see oleks piinlik
Viis kõrgpunkti kogu ajastu pianismi. Virtuooslikuks elemendiks olid mitut liiki briljantsed ja sädelevad kõrge registri passaazid, kaunistused, kadentsid, glissandod, rubatod, teinekord arpedzod ja jooksud üle kogu klaviatuuri põhimõttel kätte saada maksimum noote miinimum ajaga. Tema juures oli tasakaalus tehniline meisterlikkus ja sisuline sügavus. Mitte ühtegi teost ei mänginud ta mitu korda ühe ja sama tõlgitsusega. Tegi autori tekstidesse ettekande ajal oma korrektuure laiendades klaveri faktuuri ja akorde. Tavaliselt ei täitnud kontsertprogramme vaid üks interpreet. Liszt oli aga esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 17. Transkriptsioonid, parafraasid. Lisaks klaveriliteratuurile esitas Liszt oma kontsertidel ka transkriptsioone, parafraase
religioon Vana-Egiptuses, sintoism, hinduism lihtrahvale. - monoteistlikud ainujumalaga religioon (nt. kristlus, islam) - panetistlikud jumal on kõikjal (nt. loodususundid, sintoism) 2. Monistlikud religioonid religioonid rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu (nt. taosim, konfutsianism) III Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud (pühaks kuulutatud) ning moodustavad pühakirja. (nt. kristlus, islam) 2. Loodususundid, hõimuusundid IV Leviku ja liikmete arvu põhjal 1. Maailmausundid on suure lviku ja toetajaskonnaga (nt. islam, kristlus, budism, hinduism) 2. Kosmopoliitsed religioonid on vähemusrühmade rahvusvahelised usundid, mis ei ole saavutanud ülemaailmset positsiooni (nt. mormoonid) LOODUSUSUNDID
Muusikaliselt väljendub kahe tegelase vastandlikkus kahe peategelase vokaaltehnikas. 2.4 Hiline periood Tuntuimad teosed ,,Kol Nidre" ( heebrea k, ,,Kõik tõotused", 1938) jutustajale, koorile ja orkestrile ning ,,Ellujäänu Varssavist (1947) samale esituskoosseisule. Viimase teksti pani helilooja kokku mitmete sõja üle elanud natismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja kooduslaagrite õudusest. Elu lõpupäevil süvenes ta religioossetesse tekstidesse, millest muusikasse jõudis ,,De profundis" (1950) a cappella segakoorile. 3. Schönberg ja muusikateoreetika õpikud Kuna Schönberg oli ka tuntud kui muusikateoreetik ja pedagoog jõudis ta oma elu jooksul välja anda mitmeid teooriaalaseid raamatuid. Tuntuimad neist on ,,Harmooniaõpetus"(1911) ja ,,Komponeerimisjuhend algajatele" (1942)
Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? Kodeerimine tähendab vastuste viimist ühisele alusele nii, et need oleksid hiljem võrreldavad. Mida tähendab diskursuse analüüs? Diskursuse analüüsi keskseks terminiks on "diskursus", mille sisu täpsem piiritlemine sõltub alati konkreetsest teoreetilisest distsipliinist või lähenemisviisist. kriitiline diskursuseanalüüs on tundlik analüüsimeetod, mis võimaldab tuvastada varjatud ideoloogilisust ning tekstidesse sissekodeeritud eelistatavat tõlgendust kriitiline diskursuseanalüüs kui kvalitatiivne süvaanalüüsi meetod on aeganõudvam ning võimaldab käsitleda vaid piiratud hulgal tekste. Mida tähendab sisuanalüüs? Sisuanalüüsi prominentne kirjutis Krippendorffilt 1980.ndal aastal selgitab kuidas kommunikatsiooni vahendeid - ajalehti, ajakirjaartikleid, raamatuid, kõnesid, kirju, helisalvestisi, maale jms saab analüüsida mõistmaks nende orientatsioone ja teemasid. On
Puhtast igavusest, karmast, poosist või PMS-ist luuletavate naiste kõrvale on tekkinud tõdev linnalüürik, keda samas ei saa teps mitte tissidega Jürgen Roosteks arvata, sest õnneks on noore naise ainevahetus kiire ja see jätab tema värssidesse meeldivalt vähe pohmellihõngu. Samuti ei lohise Andra kirjutised enamasti leheküljest pikemaks ja isegi viletsa luulekogu tunnussõna "hing" kohtab teisikkogus meeldivalt vähe. Õnneks on nõmesõna nendessegi tekstidesse sattunud ilmselgelt kogemata ja saab seetõttu andeks. "Saage üle" on ilmselgelt ja mööndusteta tugev, ilus ja hea luulekogu, et te loete kui mitte seda, siis sellest veel palju. Aduge, emad kui teie pubekaist tütreil oleks ajud, mõtleksid nad nii nagu Andra. Hea raamat. Aapo Ilves http://paber.ekspress.ee/viewdoc/47C26BE5916367A6C2257300003D82FF (05.07.2007) 7
enamasti individuaallooming. Esineb nii iseseisva zanrina kui ka lülitatult pikemasse teksti, mis tervikuna ei ole aforistlik. Lakoonilist ja täpset väljendusviisi nimetatakse aforistlikuks stiiliks. Kuulsamaid aforiste: Platon, Seneca, Augustinus, Michel de Montaigne, Blaise Pascal [1], Voltaire, Oscar Wilde, Friedrich Nietzsche, Arthur Schopenhauer, Georg Christoph Lichtenberg [2] Eesti autoritest on aforisme on tekstidesse poetanud Friedrich Reinhold Kreutzwald, Juhan Liiv (teoses "Ääremärkused: Kivide varjudest ei saa müüri, küll aga kividest enestest"), Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Karl Ristikivi ("Imede saar: Ainult nõrk kardab vasturääkimist"). Aforismikogumikke on avaldanud ka Arvo Valton ("Uksed kriuksuvad öösiti", "Märklaud kilbiks", "Tagasi tulevikku"). Vanasõna on üks rahvaluule zanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus.
Oma interpretatsioonilise tegevuse ja klaveriloominguga üldistas Liszt eelkäijate ja kaasaegsete saavutused, viis kõrgpunkti kogu ajastu pianismi. Tol ajal oli Euroopa rikas virtuoosidest, kes hämmastasid kuulajaid peadpööritava tehnikaga, jättes tahaplaanile sisulised taotlused. Liszt kuulus nende hulka, kelle juures oli tasakaalus tehniline meisterlikkus ja sisuline sügavus. ühtegi teost ei mänginud ta kaks korda ühe ja sama tõlgitsusega. Autori tekstidesse lähenes ta tihti vabalt, tehes neis ettekande ajal oma korrektuure, laiendades klaveri faktuuri, akorde jne. Seda võis lubada endale ainult suur loov kunstnik, kelle käsutuses oli suur taktitunne, peen maitse ja hea tehnika. MILLISED OLID SIIS LISZTI PIANISTLIKU TEGEVUSE SILMAPAISTVAMAD JOONED? 1. Estraadi ainuvalitseja. Oli tavaks, et kontsertprogramme ei täitnud ainult üks interpreet. Kui Chopin 1829
aastal suri. Looming Oma interpretatsioonilise tegevuse ja klaveriloominguga üldistas Liszt eelkäijate ja kaasaegsete saavutused, viis kõrgpunkti kogu ajastu pianismi. Tol ajal oli Euroopa rikas virtuoosidest, kes hämmastasid kuulajaid peadpööritava tehnikaga, jättes tahaplaanile sisulised taotlused. Liszt kuulus nende hulka, kelle juures oli tasakaalus tehniline meisterlikkus ja sisuline sügavus. ühtegi teost ei mänginud ta kaks korda ühe ja sama tõlgitsusega. Autori tekstidesse lähenes ta tihti vabalt, tehes neis ettekande ajal oma korrektuure, laiendades klaveri faktuuri, akorde jne. Seda võis lubada endale ainult suur loov kunstnik, kelle käsutuses oli suur taktitunne, peen maitse ja hea tehnika. Liszt oli estraadi ainuvalitseja. Oli tavaks, et kontsertprogramme ei täitnud ainult üks interpreet. Kui Chopin 1829. aastal Viinis esines oli tema kontserdil kaastegev isegi ballett.
maakülas Aakre Pühastel, Võrtsjärve lõunatipul. Sinna oli Betti isa 1930-ndate aastate lõpul ostnud väikse maja koos põllulapiga. Talviti viibiti siiski Tartus Narva maantee korteris. Iseseisvusaja lõpul hakkas Alverit tõsiselt huvitama rahvaluule ja rahvapärane sõnavara. Ta uuris vanu kirjakeele allikaid, näiteks on säilinud 315 lehte väljakirjutusi Wiedemanni sõnaraamatust. Sõnad märkmelehtedelt jõudsid luuletuste tekstidesse. Pühaste arhailine olustik, loodus ja omapärased inimtüübid ergastasid kujutlust ja inspireerisid uusi värsse. 1942. aastal lõi Alver 14 uut luuletust, lühipoeemi ,,Leib" ja kangastuse ,,Lutseviir". Pühaste tsüklis saavutab äärmise piiri nõudlik kunstiline lihtsus, literatuurne sõnavara ja pildistik on muutunud üdini rahvapäraseks, kuid on tundlikult poeetiline. 1943. aastast pärineb käsikirjaline luulekogu ,,Elupuu" käsikiri, mis okupatsiooniolude tõttu trükki ei pääsenud
Neil kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva seotud liidu. Hauakambrid ja seinamaalingud lubavad arvata , et ühiskonnas valitses mõjuvõimas aristokraatia . Nad uskusid paljusid jumalas, häid ja kurje vaime , austasid kreeka jumalaid ja nad uskusid meeldivasse ja ihaldusväärsesse surmajärgsusesse . Tegeleti ennustamisega : võeti üle idamaade ohvrilooma sisikonna järgi ennustamine, vaadeldi lindude lenda, äikest, müristamise . Nad jäädvustasid oma rituaalid pühadesse tekstidesse ja neil kujunes välja teadus vastavate juhiste ja loomamakse kujutavate näitlike mudelitega. 8.-6. sajand eKr olid nad Itaalia mõjuvõimsaim rahvas . Nad domineerisid Põhja- ja Kesk-Itaalias ja võitlesid foiniiklastega Sardiinia ja Korsika saarte pärast . Nad edendasid kõikjal oma mõjupiirkonnas linnaelu ja kaubandust .Ka rooma riigi ja riikluse kujunemisel etendasid nad suurt tähtsust . 5.sajandist eKr langesid nad Rooma riigi võimu alla. 22
Väga vana nähtus on laulmine sõõris sammudes nt Kihnus,samuti esitati tantsuslise liikumisega laule Setumaal. Laulik nimetati veel eesütleja, lauluinimene, laululine, sõnuline. Oli tavaliselt vaimurikas ja hea luuleanniga inimene. Teinekord tuntud rahvaarst või teadja. Laulik oli kommete täitmisel ja ka laulmisel sageli eestvedaja. Laulud võisid pärineda lauliku suguvõsast. Mitmestki laulikust kujunes nõ edasiandja ja kaasautor, kes jättis esitavatesse tekstidesse oma jälje. 1.4. Uuem rahvalaul riimiline salmilaul Levis 18. sajandil ja eelkõige linnade ümbruses ning saavutas olulise koha 19. sajandi lõpu muusikapildis. Uuema rahvalaulu eelastmeks oli suhteliselt väike laululiik, siirdevormiline laul, milles on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Siirdevormilise laulu tekkimise üheks aluseks oli naaberrahvaste muusika ja luule tugev mõju eesti kultuurile. Siirdevormid levisid pigem lastelaulu- ja ringmängude hulgas.
Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest. Viimases osas tehakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.- 12. klasside õpilaste ankeetküsitluse kokkuvõte. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada: ¤ mida noored loevad?
Harald Sinihammas end ristida. Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni. Mida suurem ja rikkalikuma mustriga kivi, seda suuremast rikkusest see jutustas. Leidub ka ruunikive, mis on püstitatud iseenda kiituseks ja mälestuseks. Mälestuskirjad raiuti püsti asetatud kividele, aga ka suurtele kivilahmakatele või kaljudele. Need asetsesid peamiselt teede ja sildade juures ning teiste käidavate kohtade läheduses. Alguses oli kividel lihtsad ornamendid. 11.sajandil aga hakkasid levima keeruliste mustritega ja kunstiliselt kujundatud
kõikidel subjektidel (Andermahr& Wolkowitz 2000: 198). Raamatu ,,Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimiseni" järgi on ,,fallos" ihade ja identiteedi põhitähistaja mõlema soo puhul. Isiksuse arengu nn peegelfaasis loob just ,,fallos" lapse minapildi. ,,Fallos" on fantaasia võimust ja seksuaalsusest. Lancani järgi ei ole ,,fallos" sama, mis peenis (Liljeström&Koivunen 2003: 144). Seega eesti keelsetesse tekstidesse oleks ,,fallose" kõikvõimalike sünonüümide asendamine põhjendamatu. Oma moodi saaks terminit võrrelda ka liiklusmärgiga ,,stop" ja ,,anna teed", mis paluvad aeglustada sõidukiirust väikese erinevuse nüansiga, kuid tagajärjed võivad olla sootuks trööstitud. Selle termini kommenteerimisel ei jää üle muud, kui tsiteerida Juri Lotmani ,, on absurdne väita, et õuna märgiks võib olla üksnes ´õun´, aga mitte ´apple´ või õuna pilt.
meelest ära minna. Kui inimene satub situatsiooni, mis käivitab mälupildi, siis ta taaskogeb kogemust, mida narratiivis kogeti. Usulise kogemise mudel kirjeldab usu rolli inimese elus, selle elemendid on MINA, lõhe, piir, jälk, psüühika ja usuliste kogemuste sisu. 5. Usuline orientatsioon tähendab uskumiste või religioosne-olemise viisi. Usulise orientatsiooni käsitlemise aluseks võib olla ka suhtumine usulistesse tekstidesse. On sisemine e EESMÄRK ja väline e VAHEND ning küsiv e OTSIV orientatsioon. Sisemist usulist orientatsiooni iseloomustab pühendumine usulistele väärtustele ja oma põhimotiivi leidmine religioonis, teised vajadused püütakse viia kooskõlla usuliste veendumuste ja seisukohtadega, usulised seisukohad on sisemiselt sügavalt omaks võetud, see on pühendunud religioossus, mille puhul on kogu inimese elu religioosne.
Mart Velsker on leidnud, et Paul-Eerik Rummo kõige tähtsamaks jooneks, mis tema luuletusi seob, on liikumine. Rummo dünaamilisus algab kohe esikkogu pealkirjast ankruhiivamine on teeleasumise märk, seda kuulutatakse just sellise lennukusega, mida ilmselt healt debütandilt tollal oodatigi. Luulekogu pealkiri on aga tõesti koondav, sest siin on koos vähemalt kolm noore Rummo märki: pealkiri viitab suurele teekonnale, algusele ja laevale. (Velsker, 2002) Huvitavaid põrkeid tekib tekstidesse korduvalt siis, kui staatilisuse ja pideva tempoka liikumise ideoloogia vastuollu satuvad. Kõige kujukam kokkupõrke tulemus on jahmumine paigalolu võlust, millele järgneb kohe mõtete piitsutamine uuele tormamisele. (Velsker, 2002) *** 8 ,,Jahmudes leian oma loidunud mõtted suuli roheliste tiikide tardunud vetel.
tagantpoolt ettepoole mängituna. Shönbergi järgi see on vormide perekond. Seeriat saab veel transponeerida 11 erinevasse helikõrgusesse. Ehk siis võimalike tuletiste arv on 48. Kuna helikõrguste rida on fikseeritud, on tähtis koht rütmil. Seeriatehnikas ooper "Mooses ja Aaron" räägib Moosese ja Aaroni kokkupõrkest, jumalik sõna vs deemonlik jõud. Muusikaliselt väljendub vokaaltehnikas. IV Hiline periood Süvenes rohkem religioossetesse tekstidesse. Tähtsaim teos "Ellujäänu Varssavist". Tekst on kokkupandud mitmetest natsiohvrite tunnistustest. Viimane lõpetatud vokaalsümfooniline partituur. Alban Berg Varajane looming Peateos ooper "Wozzeck". Lähtub ühest juhtmotiivist, mis läbib tervet teost ja millest tuletab ülejäänud teemad. Ta kasutab emotsionaalseid seisundeid iseloomustavaid juhtkõlasid, näiteks hirmuakordid. Ooperi vokaaltehnikat on kolme sorti: tavaline ooperi vokaal, shönbergi kõnelaul ja tavaline kõne
Derrida tahab kukutada üldise arusaama, et eksisteerib otsene vastavus keele ja välise maailma vahel ning kasutab relvana just dekonstruktsiooni.) Diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milliste ütluste organiseeritud kogum, tekst kontekstis Diskursuseanalüüs - keeleteaduses ja kultuuriuuringuis kasutatav meetod või meetodite kogum diskursuse uurimiseks. tundlik analüüsimeetod, mis võimaldab tuvastada varjatud ideoloogilisust ning tekstidesse sissekodeeritud eelistatavat tõlgendust Elamismaailm - meie vahetu maailm,argielu, mis konstrueerub inimestevahelistest suhetes. Habermas jagab maailma elamismaailmaks ja süsteemiks, kaasaja suurim probleem on nende vaheline vastuolu. Elumaailmas on oluline see, et vastastikku mõjutatakse üksteist keele vahendusel, see teeb võimalikuks inimestevahelise aruka konsensuse saavutamise. Süsteem on muutunud, see rabestab elumaailma struktuure. Süsteem on
Eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on ise tegelane. 34.Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. Fiktsionaalne või faktoloogiline? Kes jutustab? Milline on ajaline struktuur? Kes veel kõneleb? Milline on teksti suhe varasematesse tekstidesse? 35.Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? Antakse edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. 36.Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Mõtisklege, millised on erinevused näiteks Kalevipoja ja Joosep Tootsi kirjanduslikul kujutamisel. Milliseid vahendeid kasutatakse? Moodustub jutustamismeetodi, otsese kõne, positsioon jutustavas maailmas ja nende seosega tegevustikuga. 37.Milliseid tegelaskõne vorme Te tunnete
Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid- nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud ning moodustavad pühakirja Nt. Kristlus, islam 2. Loodususundid Usundite lähteallikaks on iidne suuline pärimus IV. Levikul põhinev 1. Maailmareligioonid Suure leviku ja toetajaskonnaga Nt. Kristlus, budism, hinduism, judaism 2. Kosmopoliitsed usundid On vähemusrühmade rahvusvaleised usundid, mis ei ole saavutanud
· Täiendama ja täpsustama olemasolevaid kaarte ja tekste. 15. saj lõpp nn suurte maadeavastuste aeg - avastati terveid uusi ookeaneid ja mandreid, täpsustusid kaardid ja kirjeldused. Paranesid kartograafilise kujutamise meetodid, võeti kasutusele mõõteriistu. 18. saj algul viidi läbi palju inimgeog uuringuid (rahva-, põllumaj- ja käsitööloendused), mida kaartidel ei kujutatud vaid mis ladestusid tekstidesse. Jagati regioonide järgi, millest tähtsaim oli riik. Neid andmeid hakati nimetama statistikaks ehk riigikirjeldusteks. Vanima paradigma kriis 1) 1920.-ks aastaks oli maa avastatud - vaja leida uusi ülesandeid. 2) Liiga palju oli kirjeldusi, need olid halvasti organiseeritud - teavet oli vaja hakata valima. Struktrualiseerimisega hakati juba varakult tegelema. Nt Bernhard Varenius (1622-1650) oma teoses "Geographia Generalis", kuid suri noorelt. Probleemiga tegeles ka I. Kant (1724-1804),
kriitika. Kritiseeriti ka strukt. märgikontseptsiooni. Kristeva kritiseeris teksti mõtte kujunemise kirjeldusi, väites et teksti mõte ei teki teksti sees (nagu strukturalistid arvasid) vaid teksti ja lugeja koosmõjus. Teatav lugejakesksus. Strukturalistid leidsid, et lugeja peaks olema kongeniaalne autorile. Dekonstruktivistid kehtestavad lugeja ülemvõimu, lugeja loob teksti tähenduse, lugeja on aktiivne. Väljumine teksti seest on väljumine teistesse tekstidesse. Ükski tekst pole immanentne, isoleeritud nähtus vaid hajub teistesse tekstidesse. Analüüs väljub teksti raamest, tekib intertekstuaalsuse mõiste. Strukt jaoks oli tekst mahuline, ruumiline. Seal oli võimalik igas suunas liikuda. Poststrukturalism väärtustab teksti kulgemise ajas, lugeja ja teksti koosmõju kerkib lugemise ajas. Vaidlustavad Saussure’i idee märgist kui stabiilsest ühtumist, toimub nihe tähistatavalt
resignatsioon,heitlemast loobunud inimese lugu,ka omamoodi vike tragikomdia.Jri Talveti Silmad peksavad une seisu on globaliseernunud maailma haritlase melanhoolne luule,kus viiteid,kirjeldusi ja nimesi on kohati ehk veidi rohkem kui algupraseid mtte-vi kujundileide.Ktlin Ktlini teine luulekogu ks pole htegi sisaldab stiililt sna mitmesuguseid tekste.Tlkijad-poeedid Ktlin ja Talvet sobivad rahulikku euroopa default i:nad on loovad vaikselt ja viisakalt,toovad tekstidesse mrke kirjandusloost ega paiska maailma oma snumitega tasakaalust vlja. Lk 398-401 Mng ja nali:srr,nihe;rmekoomika Nalja-ja mnguvttelise luulega eelmine aasta kitsi ei olnud.Ent ilmutasid srrealistid,absurdistid,keele-ja vormimngjad,rmekoomikud.Paistab,et teatavast nihilistlikust koomikast hakkab tasapisi saama ks uusi meinstriime.Peab tdema,et mng ja naljategemine on endiselt meeste ala;on oletatud mitmeid sotsiaalpshholoogilisi phjusi,miks see nii on,aga mina tahaksin elda:naised,rgakem
Elo Vee (Viiding) debüütkogu ,,Telg" nn tüdrukutekassetis 1991. Hämarad aimdused, enesemääratlusvaevad jms + korduvad koolimotiivid, mis kannavad nii ahistusi ja ebamääraseid änge kui ka omamütoloogilise ,,laste maailma" mängulist hurma. Kool metaforiseerununa jääb oluliseks märksõnaks ka ta hilisemas luules, vastandub võimuvõrgustiku süstematiseerimiskatsetega. Sotsiaalne kontroll, selle vahendeid, nt nimekirju, ankeete, CV-sid jms pannud oma tekstidesse alates teisest kogust ,,Laeka lähedus", et täitsa need lammutava sisuga ja võimu keel ümber pöörata. Tema luulekäsituse suunavamaid jõude ongi see sõltumatusetaju, mis väljendub sellise kõnetarvituse otsimises, mis ei alluks ühelegi maailmaseletusviisile, ideoloogiale ega mentaliteedile siiski neid pidevalt riivates. Siit pidev maskivahetus, järsud ümberlülitused ja ajaparadoksid. Tal ka teravat ühiskonna- ja meelsuskriitikat, nt luuleraamatus ,,Võlavalgel". Luulekogu ,,V".
Sealt on pärit põhimotiivid, mida kasutatakse, kui sellest teemast räägitakse. Motiivid: talupoja peksmine, mõisa ülekohus, tahe/iha mõisast ära pääseda, seal räägitakse orjaaja hirmudest, pilgatakse ja kritiseeritakse mõisa käsilasi. Külamees põllul, kolmainsus: ühel tasandil on hobune, ader ja kündja. Inimene paigutataksegi loomaga ühele tasandile. Muidugi osutatakse orjanduslikule korrale läbi mõisniku-talupoja suhte. Rahvaluulesüžeesid kasutatakse teistesse tekstidesse asetatud ennemuistsete lugudena. Siis on see paljuski folkloorset päritolu, omamoodi fantastiline lugu, nt J. Liivi „Vari”: kui talumehed valvavad öösel hobuseid, üks neist räägib orjakivi loo. Seda lugu on ka 20.saj ümber jutustatud. Metafoor seisneb selles, et mõisniku süda on kõvem kui kivi, kuid kivi läheb ülekohtu ees pehmeks, aga inimene ei halasta. Märgatavalt enam ja tõsiselt tegeldakse sellega realistlikus kirjanduses
Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid püstitati tugevate, vaprate või heateoga hakkama saanud, aga ka võõrsil surnud sugulaste mälestuseks. Samas jätsid kivi püstitajad tekstidesse ka enda kohta informatsiooni. Mida suurem ja rikkalikuma mustriga kivi, seda suuremast rikkusest see jutustas. Leidub ka ruunikive, mis on püstitatud iseenda kiituseks ja mälestuseks. Mälestuskirjad raiuti püsti asetatud kividele, aga ka suurtele kivilahmakatele või kaljudele. Need asetsesid peamiselt teede ja sildade juures ning teiste käidavate kohtade läheduses. Alguses olid kividel lihtsad ornamendid. 11. sajandil aga hakkasid levima keeruliste mustritega ja
kadus. Ka Kaaba tempel, mis varem oli olnud paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632, kui Muhamed suri, oli ta ühendanud uue usu ja enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Pani aluse nii riigile kui usundile. Islami usk oli mõjutatud kristlusest, judaismist. Judaism on vanem usk. Judaismilt võeti üle: kindlal ajal palvetamine, monoteism, paastuseadused, seaduseusk (kõik oluline on pühadesse tekstidesse kirja pandud, järelikult tuleb neid ka hästi järgida). Kristlusest võeti üle: monoteism, viimne kohtupäev ja lunastus. Islami põhiideed on kirja pandud koraani ja koraan on kirja pandud pärast Muhamedi surma. Koraan on Muhamedi ilmutused, mida ta järgijatega jagas, kes hiljem kõik kirja panid. Koraan koosneb suuradest. Need olid järjestatud pikkuse järgi pikemast lühemani. Sunna on koraani täiendav püha pärimus. Kõik moslemid sunnat ei tunnista. Neid, kes
Huvisfääris draamazanr, taotluseks luua teater, mis toimiks ka ühiskondlikul tasandil. Saavutuseks nt Goethe teostes konkreetsuse ja eluläheduse suurenemine, draamateoste keeleuuendus (Voltaire'i eeskuju). Elavdati keelt, rahvakeele ja kõnekeele elemendid. Nõuti ka heroiliste asjade kujutamist, see ei tähendanud ilmtingimata antiikheeroste kujutamist. Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju. Johann Gottfried Herder (1744-1803) aktuaalne tänapäevani, tähtis ka Eestile, 7 eestikeelset rahvalaulu tema rahvalaulude kogumikus. Teine tegelane on Klinger, kultuuritegelane ja kirjamees, Tartu Ülikooli raamatukogu kuraator, seotud Tartu Ülikooliga. Herder oli kogu selle
ja kommenteerinud neid. Palju vahepalu tekstides. Räägib näiteks mütsidest vms(traktaat mütsidest).Ta kasutab teoses ka erinevaid zanre. Koos on olukirjeldus ja ajakirjeldus. Traktaadi, panflettilaadseid vahepalasid on palju. (traktaat ninadest, traktaat peakatetest jne). Hüppab pidevalt pealiinist kõrvale. Sterne võttis ka teiste autorite traktaate ja mängis neid ümber- sõnastas ümber oma eesmärkidest lähtuvalt, aga taga on tuntav originaal. Sulandab teisi tekste kergusega oma tekstidesse. (Autoriõigusi tol ajal väga polnud. See on mõneti nagu plagiaat). See on mõneti Sterne'ilik huumor. See teos on kõike muud kui lineaarne. Seda katkestavad palju kõrvalllood. Kasutab tänapäevasevaid efekte ja kõike ei laheda kirjanduslikult. Näiteks tahab väljendada kellegi zesti. Näiteks kui tahetakse ööd ja pimedust kirjeldada, siis Sterne tegi: seda kirjeldatakse nii: > ja järgnes näiteks must pilt. Tema teos on mõneti klounaad, aga mitte läbinisti kergalne. Püüab
Nii nagu kõnekeeles, nii on ka netikeeles tavalised tegelt (’tegelikult’), põmst (’põhimõtteliselt’), suht (’suhteliselt’) jt (Valdmets, Habicht 2013: 208). Lühenenud adverb tegelt on üks Eesti sagedasemaid värvingupartikleid ehk modaalpartikleid (Hennoste 2002: 61). Modaalpartikkel tegelikult esineb tihti koos teiste partiklitega (ju, igati, juba, ikka jms). Partikkel võib esineda lühenenud kujul tegelt, teglt ja tglt – toimetatud tekstidesse need ei jõua, ent toimetamata netikeskkonnast või kõnekeelest võib leida küll. (Valdmets 2011: 764) Netisuhtluses ja kõnekeeles on levinud ka partikli põhimõtteliselt lühenenud vormid põmst ja põhimõtselt (Valdmets, Habicht 2013: 218). Modaalpartiklid näitavad, mida kõneleja teemast arvab või kuidas selle tõenäosust või kindlust hindab. (Hennoste 2000: 1803–1804) Eesti keele episteemilised partiklid
Endastmõistetavatele arusaamadele ja seisukohtadele on samas iseloomulik, et nendest rääkijal või kirjutajal tegelikult puudub isiksuslik suhe räägitavasse. Nende asjaolude tõttu on endastmõistetavused samas ka kõige ebakindlamad. Kindluse saavad nad siis kui võib väita, et mingid seisukohad on rääkija seisukohad, kui on tekkinud isiksuslik suhe räägitavasse. Seetõttu on oluline, et essee kirjutaja ei korda teiste poolt kirjapandut, suhtub kasutatavatesse tekstidesse kriitiliselt. See aga tähendab küsimisi ja diskussiooni. Essees on olulisel kohal argumendid ja argumenteerimine. Seal kasutatavad argumente peavad toetuma viited teistele teadustekstidele või muudele materjalidele. Essees peaks väljenduma autori probleeminägemise, esitusviisi ja keelekasutuse isikupära. Esseed võivad olla kirjutaja taotlustelt või õppejõu poolt esitatavatelt nõuetelt nii sisult kui teostuselt mõneti erinevad. Nii võib essee olla:
Nii, et tegelikult sellisest argisusest kirjandustasandil tasapisi astutakse eemale või teisele astmele. 3. Need tekstid on rõhutatault kaasaegsed. See tähendab seda, et tegevus toimubki lugeja kaasajal. Ja seda kaasaega rõhutatakse veel suhteliselt tuntava dokumentaalsuse kaudu kõikdele teada tuntud ruumid ja paigad, objektid nag riided või kaubad, tegevused, mis on puhtalt tänasesse olevikku kuuluvad. Sellepärast paiskub tekstidesse lõputu tulv brändinimesid, osutus logodele või firma nimedele, popstaaridele jne. Selle võtte nimeks on name dropping. Selle kaudu luuakse rõhutatult kaasaegsust. Need autorid kääsitlevad loogiliselt seda aega, mida nad kõige paremini tunnevad. 4. Tegevusruum on nihkunud nö avalikku ruumi, samas teatud tekstides on oluliseks jäänud ka privaatne ruum. Väga palju tegevust kohvikus, baaris, kontoris jmt. See
Erinevus paistab kohe silma "käekirja" fondi valikul. Käsitsi muutmist kasutatakse ka siis, kui sõnad automaatseadetega tekitavad nö vale tunde. Näiteks liiga koos olevad "c" ja "l" meenutavad "d" tähte või "r" ja "n" hoopis "m" tähte. Tähtede vahet tuleb arvatavasti muuta süvainitsiaalide (drop cap) kasutamisel, kuid see sõltub konkreetsest tähest ja fondist. Reavahe Reavahe (leading) on kahe tekstirea vaheline ala. Reavahe eesmärgiks on lisada tekstidesse "õhku", et oleks lihtsam teksti lugeda. Liiga tihendatud ridadega lõiku nimetatakse "raskeks" ning mõjub lugejale klaustrofoobiliselt. Samas liiga hõredalt mõjuvad tekstiread iseseisvate ridadena ja pole jälle hea. Ei ole olemas kindlat valemit reavahe määramiseks, sest kõik sõltub sinu valitud fondist ja trükise eesmärgist. Reavahe vaikimisi väärtuseks on Auto. Hea tava on tumedate taustade puhul kasutada laiemat reavahet. Konaruste silumine
religiooni loodusteaduslik osa ), osutub valeks. Selle asemel eksisteerib nüüd teaduslik maailmapilt. Jumalat, kui isiksust ( mõistust ), kes on 37 loonud maailma, ei ole olemas. Universum on just selline mida kirjeldavad meile loodusteadused. Kristlaste pühas raamatus Piiblis on kirjas, et Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmen- dal päeval ta väidetavalt puhkas. Aasta tuhandeid usuti Piibli tekstidesse täht-tähelt, ja kahtlused selle paikapidavuses ei tulnud kellelgil nii nagu seda tehakse tänapeval. Olulisus seisneb selles, et kuidas nähtusi või sündmusi tõlgendatakse. Näiteks Jumal, kes on loonud maailma, võib tegelikult tähendada hoopis seda, et maaväline ülitsivilisatsioon on loonud inimkonna, mitte Universumit. Mõistetes ja mõtetes võivad olla varjatud tähendused. Usundites on sageli kasutatud mõistukõnet, mida siis inimesed peavad mõistatama nende sisu üle
meile Universumi päritolu ja olemust ( ehk siis nö. religiooni loodusteaduslik osa ), osutub valeks. Selle asemel eksisteerib nüüd teaduslik maailmapilt. Jumalat, kui isiksust ( mõistust ), kes on loonud maailma, ei ole olemas. Universum on just selline mida kirjeldavad meile loodusteadused. Kristlaste pühas raamatus Piiblis on kirjas, et Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmen- dal päeval ta väidetavalt puhkas. Aasta tuhandeid usuti Piibli tekstidesse täht-tähelt, ja kahtlused selle paikapidavuses ei tulnud kellelgil nii nagu seda tehakse tänapeval. Olulisus seisneb selles, et kuidas nähtusi või sündmusi tõlgendatakse. Näiteks Jumal, kes on loonud maailma, võib tegelikult tähendada hoopis seda, et maaväline ülitsivilisatsioon on loonud inimkonna, mitte Universumit. Mõistetes ja mõtetes võivad olla varjatud tähendused. Usundites on sageli kasutatud mõistukõnet, mida siis inimesed peavad mõistatama nende sisu üle
meile Universumi päritolu ja olemust ( ehk siis nö. religiooni loodusteaduslik osa ), osutub valeks. Selle asemel eksisteerib nüüd teaduslik maailmapilt. Jumalat, kui isiksust ( mõistust ), kes on loonud maailma, ei ole olemas. Universum on just selline mida kirjeldavad meile loodusteadused. Kristlaste pühas raamatus – Piiblis – on kirjas, et Jumal lõi maailma kuue päevaga ja seitsmen- dal päeval ta väidetavalt puhkas. Aasta tuhandeid usuti Piibli tekstidesse täht-tähelt, ja kahtlused selle paikapidavuses ei tulnud kellelgil nii nagu seda tehakse tänapeval. Olulisus seisneb selles, et kuidas nähtusi või sündmusi tõlgendatakse. Näiteks Jumal, kes on loonud maailma, võib tegelikult tähendada hoopis seda, et maaväline ülitsivilisatsioon on loonud inimkonna, mitte Universumit. Mõistetes ja mõtetes võivad olla varjatud tähendused. Usundites on sageli kasutatud mõistukõnet, mida siis inimesed peavad mõistatama nende sisu üle
annaabi.ee 
