Uurimistöö - Inimesed ja Internett (1)

** Koool **
INIMESED JA INTERNET
Uurimistöö
****
8b
Juhendaja : ********
Pärnu 2009
SISUKORD
Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1
Interneti ajaloost . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1
Interneti ohutus nõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2
Kaupade ostmine Interneti vahendusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3
Tulemuste analüüsimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4
Viited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5
Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6
Sissejuhatus
Ma valisin sellise teema, kuna viimasel ajal on sellest olnud palju juttu ning mind hakkas huvitama, mida arvavad inimesed internetist. Kas on nii, et vanemad inimesed ei tea arvutist ning internetist midagi? Loomulikult tekkis veel muid huvitavaid küsimusi seoses sellega, ning nüüd ma üritangi selgusele saada, kas ja kuidas kõik on ja käib. Seega probleem, ehk peamine küsimus ongi, mida arvavad Eesti inimesed internetist. Selle jaoks koostasin ma küsimustiku, millele palusin vastata kümnel koolinoorel üle Eesti. Veel otsisin ma arvamusi internetis ja intervjueerisin vanemaid inimesi.
Interneti ajaloost
Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET , mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral.
1
Interneti turvanõuetest
Internetis on nii ohte , kui ka vajalikku infot ja teavet. Internet sisaldab samas ka palju illegaalseid dokumente ja faile, näiteks pornograafiat. Selleks et hoida ennast jamadest, mille tekitajaks võib olla internet, tuleks tutvuda esmalt elektroonilise suhtlemise põhinormidega. Nende hulka kuuluvad ka tema turvalisust tagavad reeglid: mitte anda oma isiklike andmeid suvalistesse kohtadesse , kui pole täiesti kindel, et see on legaalne . Mitte avalikustada oma salasõnu, suheldes kellegiga ei tohiks lubada koheselt kokku saada, kui see siiski toimub, peaks see aset leidma avalikus kohas.
Interneti kasutamisega võivad kaasneda järgmised riskid :
Sattumine lapsele ebasobivatele lehekülgedele ( vägivalda, vihkamist, seksismi õhutavad vms.); Solvavate, ahistavate ja alavääristavate sõnumite saamine „jututubades“; Virtuaalse maailma eelistamine reaalsele võib viia nn. Internetisõltuvusele.
Samas annab Internet suhtlemisel maailmaga ka palju positiivseid teadmisi.
Tarbijakaitseamet avas uue põneva tarbimisalase internetilehekülje nupukas .ee, mis on eelkõige mõeldud koolinoortele.
Seal tutvustatakse tarbija õigusi ja kohustusi, kuidas reklaamidele vastu panna, missugused ohud Internetis varitsevad , kuidas toime tulla võlaga, ja palju muud.
2
Kaupade ostmine Interneti vahendusel
Ostude sooritamine Interneti vahendusel meelitab oma lihtsuse ja mugavusega – piisab vaid istumisest arvuti taha ja võimalus on tellida kaupu, mida hing ihaldab. Teisalt aga võivad hiljem üllatusena tulla suured telefoniarved ja ka tooted ei vasta alati ootustele. Samuti võib olla komplitseeritud kaupade tagastamine, eriti kui tegemist on välismaise firmaga . Kahtlust võib tekitada ka see, et kõik teenindajad ei kasuta turvalisi maksevõimalusi või on need hoopis liiga keerulised.
Enne ostu sooritamist internetist tasub alati kontrollida, kas ostulehekülg sisaldab piisavalt informatsiooni firma kohta, kes teenust pakub. Olemas peab olema järgmine info:

• ettevõtte nimi, asukoht e-posti aadress ja telefoni number, kuhu probleemide puhul saab pöörduda;
  
• selgelt välja toodud kauba tagastamise ja garantii tingimused;
  
• kui kaua aega võtab kauba kohalejõudmine ja sobimatu kauba korral selle tagastamine;
  
• kes on vastutav tagastamiskulude kandmise eest;
  
• milliste riikide seadused kehtivad.
  

3
Tulemuste analüüsimine
Küsitlesin kümmet koolinoort, mida nemad arvavad internetist ning kuidas nad ennast kui interneti kasutajaid hindavad .
Kõik kümme õpilast kasutavad inernetti igapäevaselt, ning seda teevad nad päevas keskmiselt 6,3 tundi.
Paljudele on internet rohkem meelelahutuspaigaks, kui seotud kooliasjadega. Vaid üks kümnest arvas , et tema saaks hakkama ilma internetita.
Kõik nende vanemad/vanavanemad kasutasid sammuti internetti ja enamus neist suhtub sellesse täiesti rahulikult ning hästi.
Kuus inimest kümnest arvas, et internetis on piisavalt infot ja ülejäänud neli pidas seda puudulikuks.
Keskmiselt kasutada internett 6,3 tundi päevas on palju. Võtame näiteks tavalise koolilapse. Tema kool algab kell kaheksa ja lõppeb umbes kell kaks. Oletame, et kella kolmeks on laps kodus. Seal õpib õpilane umbes tund aega ja pärast läheb arvutisse . Ja selliste aegade näitel lõpetaks laps umbes kell kümme.
Ka silmad väsivad üleliigsest ekraani taga passimisest. Kasulik on vaadata vahepeal kaugusesse.
Internett ei ole kindlasti üks kindel ja turvaline keskkond. Kümnest õpilasest pooled, ehk viis last, arvasid et nemad ei saaks hakkama enda kaitsmisega virtuaalmaailmas
4
Viited.
Wikipeedia otsing – Internett
19.04.2009
http://et.wikipedia.org/wiki/Internet
Via.ee – Artikkel Kas internett on hea või kuri?
19.04.2009
http://www.via.ee/content/article/unetus-26-mail
Riigiportaal Eesti.ee otsing - Internett
19.04.2009
http://www.eesti.ee/portaal/!portaal.otsing
5
Kokkuvõte
Interneti teksti tuleb lugeda sammuti kriitiliselt, nagu ajakirjanduse omigi.
Kõik noored, ei suuda ennast kaitsta petturie ja muude illegaalsete asjade eest. See võib olla suureks probleemiks, kuna enne kui hakatakse kasutama internetti ei loeta läbi ohutusnõudeid ja sageli usutakse kõike, mis seal kirjas.
Kuid internet ei ole halb keskond . Nii mõnelegi on see vajalik ja mõnedele inimestele on selline virtuaalmaailm tööpaigaks.
Paljudele seostub internet küll meelelahutusega, kuid paljudele teistele samuti ka töö- või kooliasjadega.
Peaaegu kogu Eesti on kaetud võrguga, nii et terve Eesi rahvas peaks saama kasutada internetti ja selle võlusid.
Eestikeelseid materjale on võrgustikus aga kahjuks vähe, kuid see muutub iga
päevaga.
Inimesed hindavad end kui interneti kasutajaid, hästi. Nad ei kasuta seda üle ja suhtuvad kriitiliselt igasugustesse mitte ametlike tekstidesse.
6