Mille poolest usundid erinevad? (0)

Mille poolest usundid erinevad?
Usund ehk religioon  on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Tänapäeval on erinevate usundite tunnistajaid kokku üle 6,6 miljardi, ning sellest arvust moodustavad suurema osa kristlased ja moslemid. Usundeid on võimalik eristada mitmel erineval viisil. Kõige populaarsem on liigitada usundeid neljal erineval viisil: jumalakäsitluse põhjal liigitus, tekkeprotsessil põhinev, algallikatel põhinev ning levikul põhinev liigitamisviis.
Üks aspekt, mille poolest usundid erinevad, on see, kas usund on monoteistlik või polüteistlik. Monoteistlik usund on see, kus usutakse ainult ühte jumalasse samas kui polüteistliku religiooni järgijad usuvad mitme jumala olemasolusse. Kristlus , islam ning judaism on ühed tuntumad religioonid mis on monoteistlikud. Kristluse järgijate keskmeks on Jeesus Kristuse elu ning õpetused. Islamiusundi järgijad peavad oma jumalaks Allahit kelle kõrval on üheks kõige tähtsamaks prohvet Muhamed . Judaism aga on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik usund, millest on välja kasvanud eelnevalt mainitud kristlus ning islam. Juutide ehk judaismi järgijate jumalaks on Jahve, kuigi antud nime ei öelda. Selle asemel kasutavad juudid sõna ' Issand ' kui viitavad jumalale .
Kui monoteistlik religioon usub ühe jumala olemasolusse siis polüteistlik religioon tunnistab mitut jumalat. Kõige tuntumad polüteistlikud religioonid on näiteks Vana-Egiptuse religioon, šintoism ja hinduism . Vana-Egiptuse religioonis olid jumalad jaotatud kahte gruppi: olid kohalikud jumalad, keda oli väga palju ning kes olid sageli loomakujulised, ja teise grupi moodustasid kosmogoonilised jumalad, kes olid väga tähtsad ning tihti inimesekujulised või kaheosalised. Šintoism on usund, mis on eelkõige levinud Jaapanis ning mis põhineb esivanemate kultusel ja mägede, jõgede, puude, kaljude ning madude austamisel. Hinduismi on nimetatud kui usundite kogumit, eelkõige seetõttu, et antud religioon sisaldab mitmeid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijad usuvad mitmeid jumalaid, kellest tuntumad on Brahma , Višnu ja Šiva.
Teiseks jaotatakse usundeid vastavalt tekkeprotsessile. Esiteks on etnilised ehk rahvusreligioonid, millel puudub rajaja ning mis esinevad kindlas keele- ja rahvuspiirkonnas. Teiseks on rajatud usundid, mis on tekkinud individuaalse rajaja ümber. Etnilised ehk rahvusreligioonid on näiteks mitmed loodususundid, šintoism ning judaism. Loodususundeid iseloomustab see, et üldjuhul ei usuta looja-jumalasse, ning kui usutakse, siis teda ei austata ega kummardata. Suuresti usuvad loodususundite järgijad loodusvaimudesse ja surnud esivanemate hingedesse. Tähtsamad rajatud usundid on kristlus, islam ja budism . Kristluse rajajaks oli Jeesus Kristus, islami rajajaks oli prohvet Muhamed ning budismi rajajaks oli aga Siddhattha Gotama.
Kolmandaks liigitatakse usundeid algallikate põhjal. On olemas kaks liigitamisviisi: esiteks eksisteerivad raamatu- ehk kõrgreligioonid mis on usundid, mille õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse, ning teiseks on primitiivsed usundid mis on suuliselt edasi antud ning kujunenud. Kõrgreligioonideks on põhiliselt kristlus ning islam. Kristluse pühaks tekstiks on Piibel, mis koosneb kahest osast: Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist. Islami pühakirja nimetatakse Koraaniks. Primitiivsed usundid on tänapäeval loodususundid millel puuduvad erinevad pühad ning väärtustatud tekstid, mida järgida.
Neljandaks ja viimaseks põhiliseks usundite liigitusviisiks on levikul põhinev liigitusviis. Usundid ehk siis erinevad selle poolest, kuidas nad levinud on. Kõige suurema grupi moodustavad maailmareligioonid, mis on religioonid suure leviku ja toetusgrupiga. Tuntumateks maailmareligioonideks on tänapäeval kristlus, islam, budism, hinduism. 2005. aasta andmete järgi oli kristluse järgijaid maailmas kokku 2,1 miljardit, islami järgijaid 1,5 miljardit, hinduismi järgijaid 900 miljonit ja budismi 376 miljonit. Teiseks grupiks on kosmopoliidsed religioonid, mis on vähemusrühmade usundid, kes ei ole saavutanud ülemaailmset positsiooni. Sellisteks usunditeks on näiteks bahaism ja mormoonlus.
Kokkuvõtteks saab öelda, et kuigi maailmausunditel on mitmeid ühiseid külgi on neil ka siiski mitmeid erinevusi. Usundid erinevad sellepoolest, mitut jumalat usundi järgijad tunnistavad. Usundid erinevad sellepoolest, kas sellel oli rajaja või mitte, kas sellel on pühad tekstid või ei ole, ning kas see on suurelt levinud usund või on selle järgijaid vähe. Need neli aspekti on kõige põhilisemad viisid, kuidas eristada ühte usundit teisest.