Omadussõnad muutuvad vastavalt nendele gruppidele. Kõik nimisõnad on jagatud ainsusesse ja mitmusesse ning käändegruppidesse, mida on seitse: nimetav, omastav, osastav, sihitav, instrumentaal, alalütlev ja seesütlev (4). Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad, umbmäärased, siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5). Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu, arve, ajavormi, kõneviisi ja tegumoodi. Tegusõnad koosnevad põhiliselt ainult kahest ajamäärusest: lõpetatud (perfektiivne/ minevik) ja lõpetamata (olevik/ tulevik). Ajamäärused on välja kujunenud abiverbidest. Oromo keeles on neli kõneviisi: kindel, küsiv, käskiv ja möönev. Viimane on kasutusel, et väljendada käsku, luba ja nõustumist. On ka kolm tegumoodi: tegev, passiivne ja osaliselt passiivne. Oromo sõnavara pärineb kuši keelkonnast, kuid keeles on ka palju
· Tasakaal sõna saavad kõik osapooled · Erapooletus lugejale antakse kogu info, mis olemas on ja ta teeb ise lõppjärelduse Ülesehitus · Juhtlõik juhatab uudise sisse, uudise kõige tähtsam osa! · Sündmus juhtlõigu arendus, annab olulisemad faktid · Lisamaterjal, taust Juhtlõik · Konkreetne, lühike, täpne · Sisaldab 20-25 sõna, on tavaliselt üks lause · Toob esile sõnumi tuuma, eesmärk köita lugejat · Kasutatakse isikulist tegumoodi, oluline on leida õige verb · Sisaldab vaid olulisi detaile · Vastab neljale põhilisele uudisküsimusele: Mis juhtus? Kellega juhtus/Kes tegi? Kus juhtus? Millal juhtus? Pealkiri · Pealkiri kirjutatakse viimasena! · Täpne ja tabav · Äratab tähelepanu · Sisaldab verbi · Arendatakse juhtlõigust
Olevik ( ei ole eraldamist, va kse olevikul) Lihtminevik ; si , s, i Täisminevik olema vorm olevikus+ nud kesksõna tunnus. Enneminevik olema vorm minevikus + nud kesksõna tunnus III kõneviisi kategooria 4 erinevat kõneviisi Kindlal kv ei ole tunnust eraldamiseks ! Tingivadl kv kesksöna ks tunnus Käskival kv ge, gu Kaudsel kv vat IV tegumood; 2 tegumoodi Isikuline näitab pööre, tunnust ei märgi Umbisikuline ta, t V kõne kat Eitust pole, ei , Jaatusel tunnust ei ole ! NÄITED : taht-si-me, (tüvi, LM tunnus; mitum I pöörde lõpp), tubli-de-le(tüvi, mitmuse tunnus, alale ütleva käände löpp), ole-vat kirjuta-tud ( tüvi, kaudne kv, tüvi, ks tud tunnus); tungle-ksi-te- gi(tüvi, tingiv kv, mitmuse II p löpp, gi liide) pea-b mine-ma(tüvi, olevik, tüvi, ma -tegevusnime
Passive (=passiiv ehk umbisikuline tegumood) This house was built in 1935. Was built on passiiv. Võrdle isikulist (active) ja umbisikulist tegumoodi (passive): Somebody built this house in 1935. (aktiiv house on lauses sihitis (=object)) This house was built in 1935. (passiiv house on lause aluseks (=subject)) Kui me kasutame isikulist tegumoodi (aktiiv), siis ütleme, mida lause aluseks olev isik (subject) teeb: My grandfather was a builder. He built this house in 1935. It's a big company. It employs two hundred people. Kui kasutame umbisikulist tegumoodi (passiiv), siis ütleme, mis juhtub lause alusega: This house is quite old. It was built in 1935. Two hundred people are employed by the company. Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata, ebaoluline või selgub kontekstist: A lot of money was stolen in the robbery
loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud) · kaks tegumoodi -- 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2) umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu) · kaks kõnet (kõneliiki) -- 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu) Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja
ka varem selle õpetajaga sõnelust olnud..jne. Ümbersõnastamine õnnestus, mul enda arvates suhteliselt hästi, sest lõpptulemus oli ju ometi hea. Probleemi põhjuse saime teada ja asusime probleemi lahendama. Kui ei oleks seda tehnikat kasutanud oleksimegi jäänud põhjendusega õpetaja on tont. Läksin sõbrannaga šoppama ja tema eesmärgiks oli leida üks kleit mille pikka kirjeldust ma siia lisama ei hakka. Ta kirjeldas kleiti milline see olema peaks, värvi tegumoodi, kangast jne. Kui ta oli selle lõpetanud peegeldasin talle tagasi selle, mis mulle meelde jäi. Talle tundus see armas, et mulle nii palju meelde jäi ja, et teda kuulasin aga mina peegeldasin selleks, et kindel olla kas ma ikka temast õigesti aru sain.
Ühendverbid tegusõna ja määrsõna 3. Väljend verbid tegusõna ja käänsõna moodustavad ühtse tähendusega terviku. Tegusõna võimet siduda endaga laiendeid, nimetatakse valentsiks. Seega tegusõnal vabad ja seotud laiendid. Seotud laiendid on lauseterviku moodustamisel vältimatud. Vabade laiendite hulk pole kohustuslik (väljendavad enamasti aega, kohta, viisi). ÖELDISEVERBI GRAMMATILISED KATEGOORIAD Öedise grammatiline vorm väljendab: 1. Isikut ja arvu 2. Tegumoodi 3. Aega 4. Kõneviisi 5. Kõneliigi tähendust Tähendused väljenduvad, kas tunnuste ja lõppude kaudu või sõnade ühendi kaudu. ALUS Märgib tegevuse sooritajat või olukorras olijat. Vastab küsimusele kes? mis? keda? mida?. Aluseks on nimisõna või omadussõnafraas. Aga ka omadussõna: virgad, laisad või hulgafraas. Aluse liigid: 1. Täisalus nim. käändes (kes?mis?), põhiliselt jaatav, ühildub öeldist isikus või arvus. 2. Osaalus- os käändes(keda?mida
ja kuidas? suurem uudis) A · välditakse oletusi, · uudsus, erakordsus (ebatavaline, kummaline uudis A (vähetuntud) võõrsõnu, köidab tähelepanu) D rohkeid nimesid ja fakte, · konfliktsus (tõstab kuulaja huvi, annab kuulajale umbisikulist tegumoodi võimaluse oma seisukoha võtmiseks) I ning keelevääratusi (nt · arengulisus (inimesi huvitab, mis saab edasi ja O nimede valehääldus) kuidas miski lõpeb) REPORTAAZ sündmuste otsene individuaalne tihti pole teada, eeldab: · eelnevat tööd
käiakse ei käida võidakse ei võiata treitakse ei treita müüakse ei müüda süüakse ei sööda juuakse ei jooda i muutu i muutu i muutu 1. Mitu põhilist aega on tegusõnadel, kuidas neid nimetatakse? 2. Mitu vormi on mineviku väljendamiseks, kuidas neid nimetatakse? 3. Mitu arvu on tegusõnadel? Nimeta need. 4. Mitu tegumoodi on eesti keeles? Nimeta need. 5. Mitu kõneviisi on tegusõnadel? Nimeta need. 6. Mitu tegumoodi on eesti keeles? Nimeta need. 7. Nimeta kõik ajad, mis eesti keeles olemas on. 8. Kirjuta sõnast viima umbisikulise tegumoe lihtminevik. 9. Kirjuta sõnast sööma umbisikulise tegumoe olevik.
Teksti elavdamiseks ja lihtsustamiseks võiks kasutada sõna analüüsima. See tagab lugejale lihtsasti lugevuse ning arusaamise. Dokumentides mõtete edasi andmiseks tuleks kasutada pigem konkreetset kui abstraktset keelekasutust. Lugejale ei tohiks tunduda, et tekstis püütakse varjata teadmatust keeruliste sõnade taha. Lihtsate sõnadega muutub teksti sõnum täpsemaks ja arusaadavamaks. Näiteks toetustegevuse asemel võiks kasutada toetus. Kirjas tuleks kasutada pigem isikulist tegumoodi. See muudab teksti selgemaks ning konkreetsemaks. Umbisikulise tegumoe puhul muutub tegija ebamääraseks. Lugejale on teksti mõte selgem, kui esile on tõstetud tegija. Ettevaatlik tuleks olla eksitussõnadega. Nendeks on sarnased sõnad, millel on keeliti erinev tähendus. Liialdada ei tohiks erialaslängiga kuna üldsus ei pruugi neid termineid mõista. Samuti võivad lugejale jääda ebaselgeks erinevad lühendid. Need tuleks kindlasti lugejale lahti mõtestada ning selgitada.
Muutumatud sõnad sidesõnad seovad osalauseid tervikuks hüüdsõnad väljendavad emotsioone Ei saa esitada küsimusi! Moodusta lauseid järgnevate sõnadega, nii, et need sõnad oleksid kord nimi-, kord omadussõna. ::D vale, tark, pime, hull, haige, terve, külm, soe, võõras, tuttav, punane. Vormiõpetus Sõnavorm = tüvi + tunnus + lõpp Tüvi väljendab sõna põhitähendust. Tunnus väljendab mitmust, kõneviisi, tegumoodi, aega Lõpp väljendab käändeid, pöördeid. Sõnavorm võib koosneda ainult ka tüvest. Tunnused mitmus -D tragöödia-d -DE, -TE tragöödia-te-s -I tragööd-i-ais kõneviis -ks ela-ks tingiv -vat ela-vat kaudne -ke, -ku saat-ku käskiv tegumood -ta,-da ela-ta-vat
Topp ja lühikesed püksid. Puuvillasest riidest. Pükste vöökohas nöör ja tunnelpael. Kleit Kleit on läbi aegade olnud väga populaarne rõivastusese, mida kannavad meeleldi vanaemad, emad ja tütred. Tööl ja tänaval kantavad kleidid õmmeldakse puuvillasest, linasest, villasest või segakiududega materjalist, pidulikud kleidid aga siidist, villasest, sametist või keemilistest kiudainetest valmistatud materjalidest. Kleidi materjali ja tegumoodi valides arvestatakse alati valitsevat moejoont, kleidi otstarvet ning sobivust figuuriga. Noortele sobivad alt avarduva siluetiga kleidid. Neid õmmeldakse nii kellukesekujulisi, voltide kui ka voldikestega. Avara siluetiga kleit annab noorele võimaluse tema eale sobivaks rahutuks liikumiseks, sportimiseks, tantsimiseks jne. Lühike ümar neiu ei tohiks kasutada oma rõivasteks suuremaruudulist ja laiatriibulist või
kõneviis. Eesti keeles puudub grammatiline tulevik, sest seda väljendab oleviku abi. Eesti keeles on kaks aega: -olevik -minevik Minevik o Lihtminevik (kirjutasin) o Täisminevik (olen kirjutanud) o Enneminevik (olin kirjutanud) Eesti keele kaks kõne: -jaatav (kr. töötab kaasa) -eitav (kr. ei tööta kaasa) Kaks tegumoodi: -isikuline tegumood (poisid jooksevad staadionil) -umbisikuline tegumood (täna joostakse staadionil) Tegusõnade hulk on märksa väiksem kui nimisõnade hulk. Muutumatud sõnad 9 Need ei muutu. On koguaeg ühes ja samas vormis. Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viis, seisundit, suhtumist.
10. Reklaamis kujutatud peategelast ei tohi naeruvääristada. 11. Väldi reklaami kulumist. 12. Ära eksi viisakusreeglite vastu Kuidas teha reklaami teksti lugejale vastuvõetavaks ja kergestimõistetavaks? (T. Bachmann ,,Reklaamipsühholoogia" lk 190) 1. Kirjutage lühikesi lauseid ja kasutage lühikesi sõnu. 2. Kirjutage täpselt nii palju, kui on vaja. Ärge raisake sõnu! 3. Kasutage kindlat kõneviisi ja oleviku vormi, vältige mineviku vormi ja umbisikulist tegumoodi. 4. Vältige kliseesid ja stampe. Eredad ja üllatavad keelevormid on parimad, jälgida tuleb, et säiliks mõistetavus. 5. Vältige ülearuseid komasid ja muid kirjavahemärke (keel peab olema voolav). 6. Kui võimalik, kasutage lühivorme, mis on kiiremad ja loomulikumad. 7. Kirjutage lugeja seisukohast lähtuvalt, mitte enda omast (vältige sõna ,,meie"). 8. Keskenduge ühele teemale või suunale, ärge püüdke korraga saavutada kõike. 9
tõdema, et ka Kahk näeb, iseloomulikult nõukogude ajalookirjandusele, klassivõitluse teooriat kui peamist liikumapanevat jõudu agraarreformide läbiviimisel talupoegade antifeodaalse võitluse elik rahutuste kaudu. Nõnda on Kahk ka teoses selgesõnaliselt väljendanud, et baltisaksa uurijate, kirjutajate töid 1858. aasta talurahvarahutuste kohta ei maksa pea millekski pidada. Viimaste eesmärk on olnud vaid õigustada ning seletada oma feodalistliku, orjastavat tegumoodi. Küll aga kasutab Kahk vabalt ning ehk ka pisut kergekäeliselt just Eduard Vilde kirjutusi talurahvarahutuste kohta, mis oma kirjandusliku olemuse poolest pole ehk parim materjal . Samuti tuleb märkida, et mitmel puhul lähtub autor juba mainitud sotsialistlikust lähenemisest ühiskondlik-majanduslikule arengule, jättes lugejale mulje, justkui oleks 1858. aasta näol tegemist klassivõitluse etaloniga. Allikalise baasi osas on aga Kahki uurimus rikkalik, viidates ka uurija kõrgele
· sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama kasutatava keele ortograafiale; · kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid; · väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb hoiduda paljusõnalisusest; · välditakse võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevääratusi; · välditakse sõnakordusi ja hoidutakse üliemotsionaalsetest väljenditest; · valitud vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Uurimistöös soovitatakse kasutada umbisikulist tegumoodi (töös käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse jne) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Välditakse nii kõne- kui ka konspektistiili. Kõnestiilile on omane liialdamine mina-vormi kasutamisega, konspektistiili iseloomustavad liiga lakooniline sõnastus ja lühendite rohkus. Kasutatud materjalide ehk kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida töö käigus kasutati ja millele on viidatud
Peab märkama suurusi, kaalu, asjade arvu, värvi, lõhnu jne. Sõna ja lause 1. Kasutada konkreetseid sõnu ja vältida üldise tähendusega sõnu 2. Vältida tuleks kordusi. 3. Igal juhul vältida klišeesid. 4. Autoritekst tuleb kirjutada kirjakeelses sõnavaras ja vältida argikeelt-slängi. 5. Lausetele annavad elavuse verbid, mis panevad lause liikuma. Verbe tuleks kasutada öeldisena. 6. Palju tuleks kasutada isikulist tegumoodi. 7. Elavust tõstab see, kui tekst liigub kiirelt ja elavalt – nõuab lühikesi lauseid ja lühikesi lõike. 8. Elavust ei saa saavutada omadussõnade kuhjamise abil. Vältida sõnu nagu dramaatiline, kohutav, põnev jne. Loomulikkus ja ühtsus – loomulikkus toetub kahele sambale: stiili sobivus sündmusega ja uudise retoorilise olemusega. Ühtsus tähendab, et tekst on samas stiilis algusest lõpuni välja. Stiil ja sündmus 1
seas ülimalt populaarne. seas ülimalt populaarne. Hetkel on meie jaoks täiesti Praegu on meie jaoks täiesti normaalne, et saame koguaeg osta normaalne, et saame kogu aeg osta värskeid kodutarbeid, autosid, uusi kodutarbeid, autosid, tehnikat tehnikat ja palju muud. ja palju muud. Võõrmõjuline ja kantseliitlik on sageli sõna `poolt' kasutamine koos umbisikulise tegumoega. Kui eesti keeles kasutatakse umbisikulist tegumoodi, siis tegijat ei nimetatagi. Kui tahetakse tegijat või tegijaid nimetada, kasutatakse isikulist tegumoodi. Vigane Õige Raamat on autori poolt kirjutatud Raamat on kirjutatud otse ja ausalt. otse ja ausalt. Raamatu on autor kirjutanud otse ja ausalt. .. on autori poolt õnnestunult .. on autor õnnestunult sidunud
loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud) · kaks tegumoodi -- 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2) umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu) · kaks kõnet (kõneliiki) -- 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu) Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna
samatähenduslike sõnu alustatud tegevused olukordades - räägib rohkem iseendast, - suudab keskenduda jutustab meelsasti oma tegevusele 20-30 minutit kogemustest - kasutab kõnes enamasti õigesti umbisikulist tegumoodi - täidab mitmeosalise korraldus - oskab kirjutada oma nime 6-7 aastane - tunneb tähti ja veerib kokku - tahab ja julgeb suhelda - tegutseb sihipäraselt, on vähemalt 1-2 silbilisi sõnu, - arvestab teistega ja teeb suuteline keskenduma tunneb ära kirjapildis mõned koostööd, loob sõprussuhteid alustatud tegevusele ja viib
Kui tekst on liiga tuim-bürokraatlik, siis tuleb tõmmata maha võõrsõnad, terminid, mine-vormid, pikad laused ja lõigud. Kui tekst on liiga argikeelne või lobisev, siis tuleb maha tõmmata üldsõnad, eufemismid, metafoorid, tühisõnad, hinnangulised omadussõnad ja määrsõnad, släng ja argisõnavara. Lause. Kas lauses on mitu mõtet, täiendid, määrused, kuidas verbe kasutatakse ja –mine vorm, kas on isikulist tegumoodi, kas laused on lühikesed. Lausete paremaks muutmiseks on neli nippi: teha pooleks kõik sõnad, milles on rohkem kui 15 sõna; visata välja semikoolonid ja mõttekriipsud; otsida sõnu ja ja aga ning nende ette punkt panna; kui tekst liiga tuim-bürokraatlik, siis tõmmata maha imbisikuline tegumood, kaudne ja tingiv kõneviis, mine-vormid, pikad laused ja lõigud. Tekst. Kas uudise toon ja tempo sobivad sündmusega, kas stiil on ühtne, argisõnade kasutamise koos
13 Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta . 14 Kaasaütl Kellega? Millega? Tüdrukug Tüdrukuteg . ev a a 7) Tegusõna vormistik Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna). OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik
47 Tingiva kõneviisi moodustamine Tingiv kõneviis moodustatakse tegusõna minevikuvormi ja muutumatu partikli abil. Partikkel võib olla nii enne kui peale tegusõna. Võrdle: . = . ? = ? Eitava vormi kasutamine muudab palve ja ettepaneku viisakamaks, kusjuures ei eelda eitavat vastust: ? Kas te saaksite mulle takso tellida? u Tegumood Vene keeles eristatakse kahte tegumoodi: isikulist ja umbisikulist tegumoodi. w Isikuline tegumood Isikulise tegumoe puhul on tegemist aktiivlausega, kus on olemas tegevuse subjekt ehk alus. Alus määrab tegusõna vormi, mida väljendatakse ainsuses ja mitmuses pöördelõppude abil ning kolmes ajas (olevikus, minevikus ja tulevikus): Olevik imperf. aspekt Ehitus . AS Ehitus ehitab seda maja. imperf. aspekt Nad on seda maja juba 6 kuud 6
Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses 1. pööre Mina laulan Meie laulame 2. pööre Sina laulad Teie laulate 3. pööre Tema laulab Nemad laulavad
keelekasutusvaldkondade järgi argikeeleks, ilukirjanduskeeleks ning tarbekeeleks (Kasik jt. 2007: 22). Kuna seminaritöö keskendub kirjalikule tarbekeelele, siis pikemalt käsitletakse vaid seda keelekasutuse liiki. Tarbekeelt liigitatakse omakorda ajakirjandus-, ameti- ning teaduskeeleks. Kõige suuremad erinevused nende keele variantide vahel seisnevad nende grammatilises ülesehituses - kui palju kasutatakse tekstis isikulist ja umbisikulist tegumoodi, lihtlauseid, põimlauseid ja lauselühendiga lauseid, grammatilist olevikku ja minevikku, sünonüüme, täiendeid, isikulisi asesõnu ning aja- ja kohamääruseid. (Hennoste, Pajusalu 2013: 34-37) Tiit Hennoste ning Karl Pajusalu sõnul varieeruvad tarbetekstid väga laialt ning neid võib paigutada kahte gruppi. Esimese grupi moodustavad tekstid, milles on oskuskeele kasutamise tase kõrge: asjaajamistekstid, juhendtekstid, teadustekstid,
nimisõnaga?Nimisõnastamine võimaldab varjata tegijat ja/või kannatajat, protsessi toimumise aega, modaalsust ja põhjuslikkust. (Nt: ,,Toimub prügistamine"; ,,Tagajärjeks olid meeleavaldajate vigastused") Kas laused (verbid) on aktiivsed või passiivsed? Kõiki tegevusprotsesse saab edasi anda nii aktiivsete kui passiivsete verbidega, eesti keele terminoloogias isikulist või umbisikulist tegumoodi ehk tegevikku versus tehtavikku kasutades. (Nt: Näiteks saaksime fakti esitada nii isikulises tegumoes ,,Politseinikud vigastasid mitut meeleavaldajat" kui ka umbisikulises tegumoes ,,Mitut meeleavaldajat vigastati politseinike poolt". Kui tegijamäärus (,,politseinike poolt") otsustatakse ära jätta, jääb tegija ja põhjuslikkus ebaselgeks.) Diskursusanalüüsis tuleb teha vahet, kas
autor oma töös toetub? Selles osas tutvustatakse, millist tarkvara töö autor praktilise osa teostamiseks või andmete analüüsiks kasutab. · Kui tööl on mitu autorit, siis tuleks sissejuhatuses ka kirjeldada seda, kuidas on tööjaotus autorite vahel jagatud. Kuidas toimub kaasautorite omavaheline kommunikatsioon ja kuidas jagatakse vastutus lõpptulemuse eest? · Sissjuhatuses soovitavalt kasutatakse umbisikulist tegumoodi ,,Töö autor", ,,Antud töös tutvustatakse" · Töö kirjutatakse kasutades ajavormina lihtminevikku. 1.5. Sisu vormistamine 1.5.1. Valemid Valemite esitamisel tuleb terve töö ulatuses kasutada ühtset kirjaviisi. Juhul, kui töös kasutatavaid valemeid on rohkem kui üks, siis valemid nummerdatakse. Valemi number paigutatakse valemiga samale reale. Valemites ei kirjutata mõõtühikuid. Mõõtühikud esitatakse kasutatud sümbolite seletuses
lühidalt, täpselt ja neutraalselt. Referaadist on sissejuhatus(mis küs vaatuluse alla tulevad), Arendus ( ülevaade probleemidest) Kokkuvõte(summerib põhiargumendid, võib sisaldada referaadi autori seisukohta) 25. Mis on plagiaat? Plagiaat on kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all. 26. Milline peab olema teadusteksti stiil? Teadusteksti stiil on objektiivne, selge, täpne ja kiretu. Kasutatakse meie-vormi, umbisikulist tegumoodi, mina-vormi. 27. Milline on hea pealkiri? Hea pealkiri kajastab täpselt ning konkreetselt kirjatükis käsitletut. Samuti sõltub pealkiri adressaatidest ja ei ole soovitatav pikk pealkiri. 28. Mis on annotatsioon? Annotatsioon on raamatu, artikli või mõne muu kirjutise lühike tutvustus, mis ei seleta mingit teemat vaid esitab olulisemad probleemid ja lõpplahendused ja järeldused koos teema esitamisega. 29. Mis on resümee
Professor Uno Mereste on kirja pannud niisugused hea stiili reeglid: 1. Kirjuta loomulikult ja lihtsalt. 2. Vali sobiv väljenduslaad. 3. Väljendu selgelt ja täpselt. 4. Väljendu lühidalt, väldi paljusõnalisust. 5. Hoidu tõlkevääratustest. 6. Ära eksi keeleloogika vastu. Sageli tekib probleem, missuguses isikus väljenduda, nt kas kasutada mina-vormi (Käsitlen selles uurimuses...), meie-vormi (Käsitleme selles uurimuses...), umbisikulist tegumoodi (Selles uurimuses käsitletakse...) või hoopis sõnastada viimane näitelause isikulises tegumoes (See uurimus käsitleb...). Päris välistatud pole ükski variant. Meie-stiil on pisut vanamoeline, mina-stiil tõstab autorit ehk liigselt esile. Enim võib vahest soovitada kaht viimasena nimetatut vormi. Kõige paremini omandab teadusstiili mõistagi asjakohast kirjandust lugedes. 4
Koostada esitlus: esitleda võib üks või mitu; kokku võtta olulisemad seisukohad. Esitleda on aega 3 4 min. Tuleb arvesse võtta ka joonealused märkused. Gaius II saj pKr. Paulus III saj pKr. Ulpianus III saj pKr. Luuletuste lugemisel-tõlkimisel: Eleegiline distihhon: 1) Heksameeter 2) Pentameeter Meetrum värsi jalg Daktül Tsesuur hingamispaus Skandeerimine luuletuse tekstide ettelugemine Verb (õ lk 116) Kaks tegumoodi: activum (isikuline) ja passivum (umbisikuline) Kolm küneviisi: indicativus (kindel kõneviis), coniunctivus (tingiv kõneviis), imperativus (käskiv kõneviis) Kuus ajavormi: praesens (olevik), imperfectum (lihtminevik), perfectum (täisminevik), plusquamperfectum (enneminevik), futurum I (I tulevik), futurum II (II tulevik) Kolm pööret ehk isikut: esimene, teine ja kolmas: ma olen, sa oled, ta on
ega järjekorra numbri järgi punkti ei panda; sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ees peatüki numbrit ei ole. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Pealkirjad: põhipealkiri Heading 1 (Times New Roman16, bold, suur algustäht); alapealkiri Heading 2 (Times New Roman 14, bold, suur algustäht); punkt Heading 3 (Times New Roman 13, bold, suur algustäht). Tekstilõigud eraldatakse lõiguvahega (6 pt). Sõnastuses kasutatakse umbisikulist tegumoodi, nt Käesolevas töös antakse ülevaade... Referaadi täiendaval vormistamisel ja viitamisel tuleb lähtuda Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi juhendist (www.mg.edu.ee). 3.2.1 Peatükkide vormistus Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Pealkirja algustäht on suurtäht. Peatüki ette märgitakse number, v.a sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus. Peatüki numbri ja
http//:www.mart.ee/projekt/
Millega? Tüdrukuga Tüdrukutega PÖÖRAMINE: Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. 3 Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses 1. pööre Mina laulan Meie laulame 2. pööre Sina laulad Teie laulate 3. pööre Tema laulab Nemad laulavad Tegusõnade ajad:
tekstis (nt küsimustikud, suuremahulised tabelid vms). Lisad numereeritakse ja pealkirjastatakse (läbivalt suurtähtedega). Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Lisade funktsiooniks on töö sisu täiendada ja aidata seda paremini mõista. Lisa peab seostuma töö sisulise struktuuriga. Lisasid ei arvata töö mahu sisse. 3.2 Keel ja stiil Kirjalikes töödes tuleb kasutada korrektset kirjakeelt. Stiil peab olema neutraalne, emotsioonideta, kasutatakse umbisikulist tegumoodi. Vältida tuleb konspektstiili, samuti paljusõnalisi ja sisuvaeseid lauseid. Kirjalikes töödes tuleb vältida mina-vormi. Autori oma arvamus esitatakse läbi kolmanda isiku ,,Käesoleva töö auto peab digitaalallkirjale üleminekut õigeks ja hädavajalikuks." Töö kirjutamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid: sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; kasutatakse selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud
Casus grammatiline kategooria, mis väljendab käänet. Võrdlus grammatiline kategooria, mis väljendab algvõrret, keskvõrret ja ülivõrret. (positiiv/ komparatiiv ja suoerlatiiv) Tempus ehk aeg on grammatiline kategooria, mis väljendab sündmuse toimumishetke. Persona on grammatiline kategooria, mis väljendab isikut ehk tegevuse sooritajat. Modus on grammatiline kategooria, mis väljendab kõneviisi. Genus on grammatiline kategooria, mis väljendab tegumoodi: isikuline/ umbisikuline. Aspekt grammatiline kategooria, mis seostub verbiga ja väljendab seisundi ajalist perspektiivi. Polaarsus grammatiline kategooria, mis väljendab jaatust või eitust. Arvuklassifikaatorid substantiivide klassifitseerijad, mida kasutatakse koos numeraalide või kvantoritega, harva ka demostratiividega. Semantiline roll lauses verbiga märgitud tegevuse, sündmuse, situatsiooni osalejad.
ortograafiale. · Töös kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid. · Väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb hoiduda paljusõnalisusest. · Välditakse võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevääratusi. · Sõnakorduste asemel kasutatakse rikkalikumat sõnavara. · Hoidutakse üliemotsionaalsetest väljenditest. Valitud vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Uurimistöös soovitatakse kasutada umbisikulist tegumoodi (töös käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse jne) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö kirjutamisel välditakse nii kõne- kui konspektistiili. Kõnestiilile on omane liialdamine mina-vormi kasutamisega, konspektistiili iseloomustavad liiga lakooniline sõnastus ja lühendite rohkus. Võõrkeelse materjali tõlkimisel tuleb muuta lausete struktuuri vastavalt eesti keele
ntelada. Pöördsõna vormid võivad olla a) finiitsed või infiniitsed, b) liht- või liitvormid. Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja milles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad. Nt lauses Ma käisin eile teatris on käisin pöördsõna finiitne vorm, mis esineb öeldisena ja väljendab pöördekategooriast ainsuse 1. pööret, tegumoekategooriast isikulist tegumoodi, ajakategooriast lihtminevikku, kõneviisikategooriast kindlat kõneviisi ja kõneliigikategooriast jaatavat kõnet. Infiniitsed vormid on niisugused pöördsõnast regulaarselt moodustatavad vormid, mis normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning milles pöördsõna morfoloogilised kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Seevastu võivad mõnes infiniitses vormis väljenduda hoopis käändsõna morfoloogilised kategooriad
Konkreetsuse annab sisukas, täpne, aktiivne verb. Tuleb vältida tühje üldisi verbe. Lisaks: mõnikord kargab enne kirjutamist reporterile hea sõna pähe ja ta otsustab kohe, et see peab minema juhtlõiku. Selle kohta kehtib üks põhimõte: ei tohi otsustada liiga vara, sõna võib olla sobimatu ja hakata reporterit aitamise asemel kammitsema. • Kui vähegi võimalik, tuleks juhtlõik kirjutada isikulises tegumoes, mitte umbisikulises. Umbisikulist tegumoodi tuleks kasutada vaid siis, kui isik või asi, kellele-millele tegevus on suunatud, on tähtsam kui tegutseja, või kui isik pole teada. • Kõva uudise juhtlõigus ei kasutata otsetsitaati, vaid parafraasi. Otsetsitaadid tulevad kõne alla ainult pehmetes uudistes, mis annavad edasi prominentide sõnu. • Sõnamängud, metafooride kasutamine jms on ohtlikud. Uudise juhtlõik peab edasi andma fakte, konkreetset infot. Metafoore võib kasutada pealkirjades.
Kirjanduse loetelus: Riehl, J., Roy, C. (1980). Conceptual models for nursing practice. New-York: Appleton- Century-Crofts. (Tsit. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. 33 4. TEADUSTÖÖ KEEL 4.1. Üldnõuded Üliõpilastööd kirjutatakse eesti keeles. Diplomitööle lisatakse inglis- või saksakeelne kokkuvõte. Kõneviis ja -vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Tuleb vältida mina-vormi, selle asemel kasutada umbisikulist tegumoodi, näiteks: töös käsitletakse, analüüsitakse või töös on käsitletud, analüüsitud. Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama õigekeelsuse nõuetele. Kirjutamisel tuleb tähelepanu pöörata kompositsioonile (hõlmab sisu ja selle ülesehitust), ortograafiale ja õigele kirjavahemärgistusele ning läbimõeldud sõnavalikule ja lausestusele. Väljenduda tuleb selgelt ja täpselt, kasutades õigeid termineid. Töös avaldatavad seisukohad ei tohi olla mitmetähenduslikud
Krikmann töötab suurte teooriate kallal, et tõestada nende mittetoimimist. 2) Tekstikeskne kontekstikeskne uurimine Tekstikestkne e filoloogiline, kontekstikeskne e etnoloogiline. Filoloogilise suuna uurimismeetodid: soome ehk geograafilineajalooline meetod (vt http://agrikultuur.euni.ee). Vt slaid 3) Objektiivne subjektiivne aspekt Objektiivne uurimisobjekt ei tohi lähtuda uurijast. Peab kasutama umbisikulist tegumoodi. II Eesti rahvaluule 1. Rahvaluule liigitamise põhimõtted (Mõistete ,,liik" ja ,,zanr" tähendus, rahvaluule liigitamise teoreerilised lähtekohad) pärimustekstide liigituse alused: · liik kui teaduslik kontseptsioon nähtustele on omased tunnused, mille põhjal nad üksteisest erinevad. · liik kui püsiv vorm vorm sama, täidetakse uue sisuga. · liik kui muutuv vorm
tema töö saaks vormistatud käesoleva juhendi nõuete kohaselt. 3.2. Lõputöö keel ja stiil Töö peab olema kirjutatud kirjakeeles, sõnastatud korrektselt ja loogiliselt. Töös tuleb järgida eesti keele ja muu kasutatava keele norme. Töös kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid. Väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb vältida paljusõnalisust, võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevigu. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist tegumoodi ja/või kolmandat isikut: näiteks „töös käsitletakse“, „töös vaadeldakse“, „töö käsitleb“, „autor vaatleb“. Lühendit kasutades tuleb see esimesel korral sulgudes defineerida, st lühendatav sõna, väljend või nimi täielikult välja kirjutada: nt EE (Eesti Energia). See pole vajalik selliste üldkasutatavate lühendite puhul nagu näiteks jne, v.a, lk, õa, pKr, e.m.a.
Rüü juurde kanti teravatipulist peakatet. Minose rõivastus saavutas haripunkti 1700-1500. a e Kr. Garderoobi põhilised koostisosad olid: keep, põll, pihikud, püksseelikud, suur hulk erinevaid kübaraid. Kasutati uhkeid erksavärvilisi kangaid, rõivastumisstiili iseloomustas elegants ja luksuslikkus. Kreeta kultuuri peetakse kübarate väljamõtlejaks. Terrakotakujukestel on näha peakatte kaht enam levinud tegumoodi, millest üks kuulub seelikuga komplekti juurde ja 5 näeb välja nagu tagurpidi pööratud lillepott, teine tuletab meelde barretti. Tekkis ka teisi peakatteid: kõrged, lamedad või teravatipulised kübarad, turbanid ja tanud. Kultusetseremooniatel kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet.
g. mõtle läbi, mil moel hinnangute erinevusi arvestada, vähendada... 4. Rakenda konflikti killustamise võtet a. vähenda kummagi meeskonna läbirääkijate arvu b. vähenda vaidlusküsimuste arvu c. sõnasta põhimõttelised vastandused konkreetseks d. väldi ebasoovitavaid pretsedente, nt lepete eiramist e. tükelda suur õun viiludeks f. kasuta meie-sõnumeid g. eelista suurte vastanduste korral umbisikulist tegumoodi 43 8.6. Kuidas leida ühist platvormi? b. leia ühendavaid eesmärke c. mõtle läbi, kas sinul ja vastaspoolele leidub ühiseid vaenlasi Nt sõjaoht, vaesus, ebastabiilsus, teised isikud, firmad... d. väldi ähvardavat tooni e. avatle teine pool sinu väidetele oma sõnastusi pakkuma f. osuta sammude seaduslikkusele g. seleta lahti mõlemapoolse kasu väljavaade
Rikkalikult pärlite ja vääriskividega kaunistatud soenguid hoidis koos kuldniitidest põimitud võrkpitsist juuksepael või väike kuldkroon. Alternatiivvariandis olid helmestega läbi põimitud palmikud. Hilise ajajärgu levinuimaks meestesoenguks olid pikad lainelised juuksed. Kübarad ja muud peakatted: Kreeta kultuuri peetakse kübarate väljamõtlejaks. Terrakotakujukestel on näha peakatte kaht enam levinud tegumoodi, millest üks võiks kuuluda järgulise seelikuga komplekti juurde ja näeb välja nagu tagurpidi pööratud lillepott; teine tuletab meelde baretti. Tekkis ka terve hulk teistsuguseid peakatteid, nagu kõrged, lamedad või teravatipulised kübarad, turbanid ja tanud. Mõnikord oli kübara küljes valgeid või musti kaunistusi. Kultusstseremooniate jaoks kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist
Rikkalikult pärlite ja vääriskividega kaunistatud soenguid hoidis koos kuldniitidest põimitud võrkpitsist juuksepael või väike kuldkroon. Alternatiivvariandis olid helmestega läbi põimitud palmikud. Hilise ajajärgu levinuimaks meestesoenguks olid pikad lainelised juuksed. Kübarad ja muud peakatted: Kreeta kultuuri peetakse kübarate väljamõtlejaks. Terrakotakujukestel on näha peakatte kaht enam levinud tegumoodi, millest üks võiks kuuluda järgulise seelikuga komplekti juurde ja näeb välja nagu tagurpidi pööratud lillepott; teine tuletab meelde baretti. Tekkis ka terve hulk teistsuguseid peakatteid, nagu kõrged, lamedad või teravatipulised kübarad, turbanid ja tanud. Mõnikord oli kübara küljes valgeid või musti kaunistusi. Kultusstseremooniate jaoks kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist
põhiteksti vahele jättes aru saada, mida töös on käsitletud); 2) esitatakse lühidalt ja süstematiseeritult kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti; 3) kirjeldatakse tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. Teksti sõnastamisel peavad formuleeringud olema võimalikult täpsed. Tuleb jälgida lausete loogilist seostamist (kasutada sidesõnu kuna, kuigi, seeläbi jne), kasutada mõõdukalt umbisikulist tegumoodi ning jälgida grammatikat. Ajalooõpetaja peaks tegema koostööd emakeeleõpetajaga. Uurimistöö keele eest võiks õpilane saada hinde ka eesti keeles. Tsiteerimine Tsitaatide puhul tuleb esitada täpne sõnastus, markeerida väljavõtted ning viidata. Allikatsitaatidele tuleb lisada oma seisukoht. Käsitluste tsitaatides tuleb esile tuua teiste arvamused (kas samad või erinevad) ning viidata, missuguse allika (kirjandusest jms) mitmendalt leheküljelt tsitaat pärineb.
ehk sisuliselt inimene. See ei ole väga suur mure, sest leidub kinnistunud erandeid nii üldkeeles (kruvikeeraja, tolmuimeja, valvur, teener ) kui ka näiteks sõjanduses süstemaatiliselt otse vastupidisena (kuulipilduja on masin ja kuulipildur on inimene). Ka ei peeta agentsuse kategooriat enam nii mustvalgeks kui varem, kuna uuringute põhjal tajuvad inimesed piisavalt keerukaid tehissüsteeme samuti üsna agentsetena, nt ollakse võimelised kasutama nende puhul umbisikulist tegumoodi, mis veel hiljuti grammatika järgi võimalik polnud. Seega, kui mingi masin või programm salvestab faili, ja selle kohta käiv ütlus „faili salvestatakse” kedagi eriti ei häiri, siis ilmselt ei häiri ka vastava komponendi nimetamine salvestajaks. Veidi tõsisem näib teine mure, mis on, nagu käändeopositsiooni kaduminegi, seotud keele väljendusvõimega. Traditsioon ja tähenduste eristamine Väheproduktiivseid tuletusliiteid on eesti keeles palju, ja see paljusus
Jutustades ronis ta meeleldi toolile või klassis lauale, et ta oleks kõigile näha või et ta seisaks teistest kõrgemal. Ja kui ta siis seal ülal rääkis kümnesüllasest zeuglodonist, kuue sarvega dinocerasest, nelja kabjaga orohippusest, luige kaelaga plesiosaurusest, viieteistkümne süllasest atlantosaurusest, kahe paari kihvadega mastodonist või allapoole pööratud lõuaotsaga suurimast kuivmaa imetajast dinoteeriumist, siis katsus ta nende välimust ja tegumoodi arusaadavaks teha igasuguste abinõudega: punnitas palgeid, laiutas käsi, jõllitas ja pööritas oma silmi, irvitas hambaid, mille keskel üks kullast -- ainuke kogu asutises, -- ajas sõrmed harakile ja tõmbas nad kramplikult rusikasse, sirutas oma peent kaela või tõmbas ta nääpsukeste õlgade vahele kenusse, kükitas, laskus käpuli, mängis küürakat, ajas rinna kui lambapõlve ette, viskas pea selga või laskis ta norgu. See oli etendus, mis tegi kõigile nalja
annaabi.ee 
