TÜÜPILISI ÕIGEKIRJAVIGU ESMAKURSUSLASTE KIRJALIKES TÖÖDES (0)

Kui Eduard Bornhöhe ,,Kuulsuse narrides” iseloomustab tegelast sõnadega ,,ta oskab vigadega kirjutada”, siis annab autor vihje, et tegelaskujul on õigekirja valdamises veel arenguruumi. Siiski ei ole õppimise käigus vaja vigu karta , sest need saab parandada ja neist õppida. Siinne õppematerjal on esmakursuslaste tüüpiliste õigekirjavigade vältimiseks abiks, sest kõiki vigu ei pea alati ise läbi tegema: arukas on õppida teiste, praegusel juhul siis eelkäijate tehtud õigekirjavigadest. Veapank on pärit 2017 .- 2018 . õa esmakursuslaste tekstiloomelistest töödest. Mõnedes näidetes on vigu rohkem kui üks, seega tuleb materjali lugedes ja teadmiseks võttes olla üsna tähelepanelik. Jõudu tööle!

• Pealkirja järele ei panda punkti.
  

• Valmis tekst tuleb joondada ka paremalt poolt.
  

KIRJA ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE
Eestikeelses kirjas ‘tere’ järele koma ei panda. Ka kirja lõpus ei ole komal kohta.
Vigane
Õige
Tere,
Tere (hüüumärk võib olla, nt Tere!)
Tere Tiina (üte tuleb eraldada komaga )
Tere, Tiina!
Tere kallis Tiina
Tere, kallis Tiina! (ütte täiend kuulub ütte juurde)
Lugupidamisega ,
Tiit Tare
Lugupidamisega
Tiit Tare
Tervitades,
Anne Meri
Tervitades
Anne Meri
POOLITAMINE
Vigane
Õige
art-ikli
ar-tik-li
kauba-ndus
kau-ban-dus
arusaad-avad
aru-saa-da-vad; parim: aru- saadavad
elektr-oonikakaubad
elekt-roo-ni-ka-kau-bad; parim: elektroonika- kaubad
organis-eerida
or-ga-ni-see-ri-da
NUMBRITE KIRJUTAMINE
Kümnest väiksemate numbrite puhul on soovitav kasutada sõnu.
Vigane
Õige
Mul on 1 õde.
Mul on üks õde.
Tal on 2 koera .
Tal on kaks koera.
Võtsin 3 aastat mõtlemis aega.
Võtsin kolm aastat mõtlemisaega.
Põhiarvu järel ei ole punkti. Põhiarv vastab küsimusele ‘mitu?’ (käänded kaasa arvatud). Kindlasti tuleb punkt panna järgarvu taha. Järgarv vastab küsimusele ‘mitmes?’
NB! Sidekriips on kokkukirjutamise märk.
Vigane (põhiarvud)
Õige
Olen 41. aastat vana.
Olen 41 aastat vana.
Olles 19-aastat vana ..
Olles 19 aastat vana ..
10mne aasta pärast
10 aasta pärast; parem: kümne aasta pärast
.. üle 20-aasta
.. üle 20 aasta
ne-lõpulised sõnad tahavad kokkukirjutamist, numbrile võib kohe otsa kirjutada või kasutada sidekriipsu
Vigane
Õige
22 aastane
22-aastane; 22aasatne
13 aastane
13-aastane; 13aasatne
34 aastane
34-aastane; 34aasatne
19. aastane
19-aasatne; 19aastane
15-ne aastane
15-aastane; 15aastane
Sõnadega kirjutades liitub ne-lõpuline sõna kokkukirjutatavale numbrile, lahkukirutatavale ei liitu (NB! Täiend rebib lahku.)
Vigane
Õige
Kahekümne aastane
kahekümneaastane
üheksateistkümne aastane
üheksateistkümneaastane
kahekümne kahe aastane
Järgarvu lõpus on punkt.
Vigane
Õige
2006 aastal
2006. aastal
Lõpetasin 1998 a. ..
Lõpetasin 1998. a ..
Olen 1996-ndal aastal Tartus sündinud tüdruk.
Olen 1996. aastal Tartus sündinud tüdruk.
1992 aasta iseseisvumisest hakkas majandus kiires tempos kasvama.
1992. aasta iseseisvumisest alates hakkas majandus kiires tempos kasvama
11-ndasse klassi
11. klassi
7.-12.nda klassi õpilased
7.-12. klassi õpilased
.., et teismelised, seitsmenda kuni 12 klassini , hakkavad ..
.., et teismelised, 7.-12. klassini, hakkavad ..;
.., et teismelised, seitsmendast kuni kaheteistkümnenda klassini, hakkavad ..
Õpetajate lehes 26. aug. 2017 a. ilmunud artiklis ..
Õpetajate Lehes 26. aug 2017. a ilmunud artiklis ..; parem: 2017. a 26. augusti Õpetajate Lehes ilmunud artiklis ..; Õpetajate Lehes 26.08.2017 ilmunud artiklis ..
Kuupäeva puhul peab sõnaga kirjutatud kuu nimetus olema alalütlevas käändes.
(Kirjalikus pöördumises kirjutatakse suure algustähega ainult ‘Sina’ ja ‘Teie’, aja- ja kohamääruse vahel koma ei ole.)
Vigane
Õige
Olete Meie poole pöördunud sooviga osaleda täiendkoolitusel, mis toimub 1-3 mai käesoleval aastal, Tallinna koolituskeskuses.
Olete meie poole pöördunud sooviga osaleda täiendkoolitusel, mis toimub 1.-3. maini käesoleval aastal Tallinna koolituskeskuses.
.. mis ilmus 25. august 2017
.. mis ilmus 25. augustil 2017
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMINE
Kindlasti tuleb sõnaühend kokku kirjutada, kui esimene sõna e täiendosa on nimetavas käändes või sõna tüvi jäänud koguni pooleli. (Kuna sageli on täiendosa lõpus ‘s’, siis nimetatakse seda teinekord ka s-liseks liitumismalliks.)
Vigane
Õige
Võtsin 3 aastat mõtlemis aega.
Võtsin kolm aastat mõtlemisaega.
täiendus koolitus
täienduskoolitus
raamatupidamis eriala
raamatupidamise eriala v raamatupidamiseriala
kaubandus erialadel
kaubanduserialadel
algus aastatel
algusaastatel
iseteenindus kassad
iseteeninduskassad
igavlemis tüübid
igavlemistüübid
majandus harude ,, venestamine ”
majandusharude venestamine
Kaubanduse kiirele arengule kasvas tarbimis ja ostmis vajadus.
Tänu kaubanduse kiirele arengule kasvas tarbimis- ja ostmisvajadus. Kaubanduse kiire arengu tõttu kasvas tarbimis- ja ostmisvajadus.
Järgnevalt analüüsingi erinevaid suhtlemis vahendeid riigiasutuses, mis iseenesest ei tohiks erineda äriettevõttega.
Järgnevalt analüüsingi erinevaid suhtlemisvahendeid riigiasutuses, mis iseenesest ei tohiks erineda äriettevõttest.
Kui kirjutan täiendsõna omastavas käändes välja, siis sarnastel juhtudel liitumist ei ole.
Vigane
Õige
kaubanduse- ja teeninduse valdkonnas
kaubanduse ja teeninduse valdkonnas; parem: kaubandus- ja teenindusvaldkonnas
Kui kahest või enamast sõnast on moodustunud uus mõiste, tuleb see kokku kirjutada.
Vigane
Õige
igapäeva elus
igapäevaelu v igapäevases elus
igapäeva töö
igapäevatöö v igapäevane töö
Minu igapäeva töös suhtlen klientidega ja ..
Oma igapäevatöös suhtlen klientidega ja ..
iga päeva kaubandusest rääkides
igapäevakaubandusest rääkides v igapäevasest kaubandusest rääkides
Nimisõna puhul kirjutatakse omastavas käändes täiendsõna põhisõnaga kokku, kui täiendsõna vastab küsimusele ‘mis liiki?’. NB! Viimases näites muudab viga lause mitmemõtteliseks.
Vigane
Õige
sealsed palga numbrid
sealsed palganumbrid
interneti poest
internetipoest
ostan tubaka tooteid
ostan tubakatooteid
karjääri redelil
karjääriredelil
.., mis omakorda eeldab juhtivat ametikohta või omandatud spetsialisti oskusi
.., mis omakorda eeldab juhtivat ametikohta või omandatud spetsialistioskusi
Omadussõna tahab kokkukirjutamist. Kui täiendsõnal ei ole oma täienit, tuleb ne-lõpulised sõnad kirjutada kokku.
Vigane
Õige
vahe pealne
vahepealne
Kui ne-liitelisest omadussõnast on tehtud määrsõna, tuleb ka see kokku kirjutada.
Vigane
Õige
kindla käeliselt
kindlakäeliselt
Tüve kordusega määrsõna kirjutatakse sidekriipsuga, kui esimene sõna on nimetavas käändes.
Vigane
Õige
järk järgult
järk-järgult
aegajalt
aeg-ajalt
aasta aastalt
aasta-aastalt
Kui esimene sõna on oma loogilise käändega, siis kirjutatakse sõnad lahku.
Näit aastast aastasse
Lühend sõnaühendistst ‘nii-öelda’ on vaja kirjutada sidekriipsuga.
Vigane
Õige
nö
n-ö
Mis aga puudutab pigem nö elulisi vestlusteemasid, siis ilmselgelt teevad naised meestele silmad ette, rääkides kordades rohkem.
Mis aga puudutab pigem n-ö elulisi vestlusteemasid, siis ilmselgelt teevad naised meestele silmad ette, rääkides kordades rohkem.
Omadus- v määrsõna kirjutatakse nimisõnast lahku.
Vigane
Õige
koguaeg
kogu aeg
.., aga toimetan siin tänaseni ja igapäev oleks, kui uus ja esmakordne.
.., aga toimetan siin tänaseni ja iga päev oleks kui uus ja esmakordne.
Vabalajal tegelen spordi- ja magamisega.
Vabal ajal tegelen spordi ja magamisega. Parem: Vabal ajal spordin või magan.
Lapsed kelle vabaaeg on olnud vanemate poolt sisustatud ei oska ise leida tegevust ning ..
Lapsed, kelle vaba aeg on olnud vanemate sisustatud, ei oska ise leida tegevust ning ..
taaskord
taas kord; parem: taas
Kaassõna kirjutatakse käändsõnast lahku.
Näit laua all, laua taga, tahvli ees, riiuli peal, minu kõrval, kolme järel
Vigane
Õige
igalpool
igal pool
elujooksul
elu jooksul
koolikõrvalt
kooli kõrvalt
Rakvere küljealt
Rakvere külje alt
Keeled kirjutatakse lahku. Sidekriipsu, mis on kokkukirjutamise märk, kindlasti ei tule.
Vigane
Õige
inglise-, soome- ja vene keelt
inglise, soome ja vene keelt
Minu arvates on kujunenud olukord, kus eestlased peavad kohanema ainult venekeelt kõnelevate inimeste järgi, unustades riigikeele.
Minu arvates on kujunenud olukord, kus eestlased peavad kohanema ainult vene keelt kõnelevate inimeste järgi, unustades riigikeele.
Kui täiendsõna (esimene sõna) on ainsuse omastavas käändes ja rõhutatud (ei näita liiki, ei teki uut mõistet), siis tuleb see põhisõnast lahku kirjutada.
Vigane
Õige
.. on mees olnud alati peretoitja
.. on mees olnud alati pere toitja
Toidukogus ei olnud piisav.
Toidu kogus ei olnud piisav.
Firmanimi tordil oli valesti kirjutatud.
Firma nimi tordil oli valesti kirjutatud.
Kui täiendõna on mitmuse omastavas ja liitsõna, siis tuleb see kirjutada põhisõnast lahku. Lahku kirjutatakse ka siis, kui täiend on mitmesõnaline.
Vigane
Õige
tööriietepood
Tööriiete pood
ilutarvetekauplus
ilutarvete kauplus
Ka eesti noortel on raskem tööd leida, kui puudub venekeeleoskus, mis omakorda vähendab võimalusi saada tööd näiteks insenerina.
Ka eesti noortel on raskem tööd leida, kui puudub vene keele oskus, mis omakorda vähendab võimalusi saada tööd näiteks insenerina.
Kui ühendtegusõna on tegesõna funktsioonis (pöördeline vorm v infinitiiv), siis tuleb see kirjutada lahku.
Vigane
Õige
artiklis on väljatoodud
artiklis on välja toodud
Ma pole kaubandusega väga palju kokkupuutunud.
Ma pole kaubandusega väga palju kokku puutunud.
.. või mehed saaksid ülalpidada peret ja töötada staažika koha peal
.. või mehed saaksid ülal pidada peret ja töötada prestiižika koha peal
HÄÄLIKUÕIGEKIRI
Vigane
Õige
sammuti (tähenduses ‘ka’)
samuti
profesionaalset kaubandus kogemust
professionaalset kaubanduskogemust
peamisteks ülessanneteks
peamisteks ülesanneteks
ärkan ülesse; lähen ülesse
ärkan üles; lähen üles
kirjutatakse ülesse
kirjutatakse üles
olen töödanud
olen töötanud
Mõnd liitega sõna hääldatakse sageli II vältes, kuigi õige on III välde. Vale hääldus põhjustab ka kirjutamisel vea.
Kui sõna on likkus -liiteline, siis see ei ole astmevahelduslik (NB! võib segi minna astmevaheldusliku lik-liitega).
Näit: Imetlen tema kannatlikkust (likkus – osastavas käändes).
Meie kannatlikust ootamisest ei olnud kasu (lik – seestütlevas käändes).
Vigane
Õige
mõtekas
mõttekas
mõtetu
mõttetu
Riigi jätkusuutlikus sõltub ..
Riigi jätkusuutlikkus sõltub ..
ne- liide muutub käänamiselt nii, et n-ist saab s.
Näit kurioosne > kurioosse; grandioosne > grandioosse; virtuoosne > virtuoosse
Vigane
Õige
prestiižete ametitega
prestiižsete ametitega
Kui sõna algvormis on nõrk klusiil, siis see jääb nõrgaks ka sõna käänates v pöörates.
Näit: kärbes > kärbse; püüdma > püüdsin; moodne > moodsa
Vigane
Õige
sootsamaid riideid
soodsamaid riideid
i ja ü kõrvale sobib j ainult tegijat märkiva ja-liite puhul.
Näit: tahan müüa > olen müüja (kes?); võin käia > olen hea käija (kes?)
Vigane
Õige
meeldib jooksmas käija
meeldib jooksmas käia
kauplustes ringi käijes
kauplustes ringi käies
minu oskus müüja tooteid
minu oskus müüa tooteid
Viga võib tulla nii hooletusest kui ka kõnekeelsusest.
Vigane
Õige
tähelepanupüüdlik
tähelepanelik
Mitte miskit ei suuda neid köita.
Mitte miski ei suuda neid köita.
Salat ei kõlbanud süüa.
Salat ei kõlvanud süüa.
Tsitaatsõnad (võõrkeelsed sõnad) tuleb panna kaldkirja ja neid käänatakse ülakomaga.
Vigane
Õige
sügavkülmutatud pizzasid
sügavkülmutatud pizza’sid; parem: sügavkülmutatud pitsasid
Teie poolt pakutav catering teenus jättis soovida .
Teie pakutud catering’i teenus jättis soovida.
Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma ainult sel juhul, kui nime viimast tähte välja ei hääldata.
Näit Shakespeare’ile, aga Balzacile (c hääldub k-na)
Vigane
Õige
Norra filosoof Lars Svendsen’i raamatus ..
Norra filosoofi Lars Svendseni raamatus ..
Andrei Ivanov’i arvates
Andrei Ivanovi arvates
KIRJAVAHEMÄRGID
Jutumärkidesse pannakse tsitaadid ja pealkirjad . Kujundlikud väljendid vajavad jutumärke haruharva, vaid siis, kui lausest võiks muidu valesti aru saada.
Vigane
Õige
Müügitöö ja kaubandus käivad ,,käsikäes”.
Müügitöö ja kaubandus käivad käsikäes.
Tekstides tuleb sageli ette koma puudumist, vahel aga tekitab vea liigne koma.
Vigane
Õige
Kahjuks heade kandidaatide rohkusega, Teie ei osutunud valituks.
Kahjuks heade kandidaatide rohkuse tõttu Teie ei osutunud valituks. Parem: Heade kandidaatide rohkuse tõttu Teie ei osutunud kahjuks valituks. Heade kandidaatide rohkuse tõttu ei osutunud Teie kahjuks valituks.
Koma tuleb ‘kui’ ette ainult siis, kui ‘kui’ alustab osalauset. Lause tunnen ära öeldisest. Muul juhul ‘kui’ ette koma ei panda.
Vigane
Õige
nii teoorias , kui ka praktikas
nii teoorias kui ka praktikas
.. ülikoolis on reaalainetes rohkem naisi, kui mehi
.. ülikoolis õpib reaalaineid rohkem naisi kui mehi
Nendes poodides on hinnad paremad, kui teistes poodides.
Nendes poodides on hinnad paremad kui teistes poodides.
Rohkesti võib leida nii toidu-, kui ka rõivakauplusi.
Rohkesti võib leida nii toidu- kui ka rõivakauplusi.
.., aga toimetan siin tänaseni ja igapäev oleks, kui uus ja esmakordne.
.., aga toimetan siin tänaseni ja iga päev oleks kui uus ja esmakordne.
Kõrvallause tuleb alati komadega eraldada (mõlemalt poolt). NB! Lauses on ka teisi vigu.
Vigane
Õige
Töökohad, mis võiksid teha meie omad mehed peavad ära tegema võõras tööjõud.
Tööd, mis võiksid teha meie omad mehed, peab ära tegema võõras tööjõud.
SÕNASTUSVIGU
Liigne isikuline asesõna võib tekitada halvakõlalise me-me või te-te.
Näit: tulete te; mängime me
Vigane
Õige
Mida toob võõrtööjõu palkamine , näeme me paari aasta pärast.
Mida toob võõrtööjõu palkamine, näeme paari aasta pärast.
Aeg-ajalt satume me olukordadesse, kus meilt eeldatakse mulje kujundamist.
Aeg-ajalt satume olukordadesse, kus meilt eeldatakse hea mulje jätmist.
Eesti keeles sobib viisimäärus öeldise järele, mitte ette.
Näit Ma armastan väga oma tööd.
Vigane
Õige
Mulle väga meeldib kaubanduses tööd teha.
Mulle meeldib väga kaubanduses tööd teha.
Vigu tekitavad kõnekeelsus, tarbetud sõnad (näit ‘isiklikult’), vale sõna tarvitamine, paronüümide e sarnassõnade segiajamine.
Liialdada ei maksa lt-lõpuliste määrsõnadega, näit ‘igapäevaselt’, mille asemel sobib väga hästi ‘iga päev’ või ‘päevast päeva’. Sõna ‘koheselt’ kirjakeeles ei olegi, sest see pole sugugi parem kui ‘kohe’.
‘Enamus’ tähendab arvulist ülekaalu ja kuulub valimiste sõnavarasse, tavaliselt läheb vaja sõna ‘enamik’, mis tähendab suuremat osa.
Vigane
Õige
Minu arust
Minu arvates
Minule isiklikult tundub ..
Minule tundub ..
Kuna Te ei teinud seda koheselt, siis eeldame, et mööbel on kasutusel olnud juba kaks ja pool kuud.
Kuna Te ei teinud seda kohe, siis eeldame, et mööbel on kasutusel olnud juba kaks ja pool kuud.
Enamus inimestel on eluperiood , kus aega kipub jääma väheks.
Enamik inimestel on eluperiood, kus aega kipub jääma väheks. Enamikul inimestest on ..
‘Hetk’ tähendab väga lühikest ajahulka, mille pikkust võib mõõta sekundites, äärmisel juhul minutites. Kui ütlen, et keegi läks hetkeks välja, siis on loogiline, et ta on mõne minuti pärast tagasi.
Vigane
Õige
E-kaubandus on hetkel inimeste seas ülimalt populaarne .
E-kaubandus on praegu inimeste seas ülimalt populaarne.
Hetkel on meie jaoks täiesti normaalne, et saame koguaeg osta värskeid kodutarbeid, autosid, tehnikat ja palju muud.
Praegu on meie jaoks täiesti normaalne, et saame kogu aeg osta uusi kodutarbeid, autosid, tehnikat ja palju muud.
Võõrmõjuline ja kantseliitlik on sageli sõna ‘poolt’ kasutamine koos umbisikulise tegumoega. Kui eesti keeles kasutatakse umbisikulist tegumoodi, siis tegijat ei nimetatagi. Kui tahetakse tegijat või tegijaid nimetada, kasutatakse isikulist tegumoodi.
Vigane
Õige
Raamat on autori poolt kirjutatud otse ja ausalt .
Raamat on kirjutatud otse ja ausalt. Raamatu on autor kirjutanud otse ja ausalt.
.. on autori poolt õnnestunult seotud ühiskonnaelu kõigi tahkudega
.. on autor õnnestunult sidunud ühiskonnaelu kõigi tahkudega.
Kantseliitlik lemmiksõna on ‘antud’. Lause ‘Antud inimene puhastas antud tolmuimejaga antud vaipa ’ tähendab, et inimene puhastas vaipa. Niisiis on sõna ‘antud’ sageli päris tarbetu ja selle võib lihtsalt ära jätta. Asesõna ‘see’ on kindlasti parem. Veel parem on leida täpne sõna ‘antud’ asemele. NB! Teise näitena on lõik, kus on näha, kui sagedasti võib selline tühisõna nagu ‘antud’ tekstis esineda.
Vigane
Õige
See näitab, kui suur tegelikult antud probleem on.
See näitab, kui suur tegelikult see probleem on.
Käesolevas tekstis annab autor omapoolse kommentaari antud artiklile .
Pean nõustuma autori väitega, et tööjõudu imporditakse liialt palju. Samas on tekkinud olukord, kus võõrtööjõudu imporditakse põhjusel, et eesti mehed ise ei soovi antud ametikohal töötada. Seega polegi ettevõtjal muud võimalust, kui palgata võõrtööjõudu, kes antud töö ära teeks .
Käesolevas tekstis annab autor omapoolse kommentaari artiklile. (Artikkel on teada.)
Pean nõustuma autori väitega, et tööjõudu imporditakse liialt palju. Samas on tekkinud olukord, kus võõrtööjõudu imporditakse põhjusel, et eesti mehed ise ei soovi madalapalgalisel ametikohal töötada. Seega polegi ettevõtjal muud võimalust kui palgata võõrtööjõudu, kes vajaliku töö ära teeks.
Mõnikord juhtub, et lause ei ole loogiline. Kui lubatakse kahte liiki, aga juttu tehakse vaid ühest, siis on tegemist tõsise veaga. NB! Erinevalt teistest kirjavahemärkidest on mõttekriipsu puhul tühik ka märgi ees (mitte segi ajada sidekriipsuga, mis oli kokku kirjutamise mark).
Vigane
Õige
Kaks ulatuslikumat petmise liiki: endale orienteeritud valed- nende korral soovib inimene ennast paremas valguses näidata või karistust vältida.
Kaks ulatuslikumat petmise liiki: endale orienteeritud valed - nende korral soovib inimene ennast paremas valguses näidata või karistust vältida - ja .. .
Üks ulatuslikum petmise liik on endale suunatud valed - nende korral soovib inimene ennast paremas valguses näidata või karistust vältida .
Fraasi ‘tänu millele?’ sobib kasutada siis, kui on põhjust tänulik olla. Muul juhul kasutatagu ‘mille tõttu?’ v ‘mille pärast?’.
Kui lauses on alus ainsuses, siis on ainsuses ka öeldis. Mitmusliku aluse puhul on ka öeldis mitmuses .
Kõrvallause eraldatakse pealausest komadega.
Levinud, aga halba stiili esindab sõna ‘osa’ kasutamine mitmuses. Õige on öelda ‘osa inimesi’ või ‘mõned inimesed’.
Vigane
Õige
Kahjuks tänu ühiskonna survele teevad antud tööd nagu eelpool mainisin ära välismaalased, sellest tulenevalt eesti mees, kes ka tahaks tänasel päeval neid töid teha jäävad keelebarjääri taha lõksu.
Kahjuks ühiskonna surve tõttu teevad need tööd, nagu eespool mainisin, ära välismaalased, sellest tulenevalt eesti mees, kes ka tahaks tänasel päeval neid töid teha, jääb keelebarjääri taha lõksu.
Kütus ja alkoholi aktsiis on üks suurimaid, mis eesti majanduses riigi kukrut ei täida, sest rahvas külastab naaber riiki Lätit.
Kütuse ja alkoholi aktsiis on ühed suurimaid, mis Eesti majanduses riigi kukrut ei täida, sest rahvas külastab naaberriiki Lätit.
Antud artiklist võib järeldada ka seda, et meie ise - ühiskond, anname välja signaali, et osad tööd on auväärsed ja osad mitte, ning sellega dikteerime eesti meestele, mida nad tegema peaksid, et olla ühiskonnas sätitud kõrgemale positsioonile ja kõik vaataksid neile nö alt üles.
Artiklist võib järeldada ka seda, et meie ise - ühiskond - anname välja signaali, et osa töid on auväärsed ja osa mitte, ning sellega dikteerime eesti meestele, mida nad tegema peaksid, et olla ühiskonnas sätitud kõrgemale positsioonile ja kõik vaataksid neile n-ö alt üles.