Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Käänamine ja pööramine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellesse Millesse?
  • Kellest Millest?
  • Kellele Millele?
  • Kellelt Millelt?
  • Kelleks Milleks?
  • Kelleni Milleni?
  • Kellena Millena?
  • Kelleta Milleta?
  • Kellega Millega?
  • KELLE OMA SA OLED?
  • Kellesse millesse?
  • Kelles milleskus?
  • Kellestmillestkust?
  • Kellelemillelekuhu?
  • Kellelmillelkus?
  • Kelleltmilleltkust?
  • Kelleksmilleks?
  • Kellenimilleni?
  • Kellenamillena?
  • Kelleta Milleta?
  • Kellega millega?
  • Kellesse millesse?
  • Kelles milleskus?
  • Kellestmillestkus?
  • Kellelemillelekuhu?
  • Kellelmillelkus?
  • Kelleltmilleltkus?
  • Kelleksmilleks?
  • Kellenimilleni?
  • Kellenamillena?
  • Kelleta Milleta?
  • Kellega millega?
  • Kellesse millesse?
  • Kelles milleskus?
  • Kellestmillestkus?
  • Kellelemillelekuhu?
  • Kellelmillelkus?
  • Kelleltmilleltkus?
  • Kelleksmilleks?
  • Kellenimilleni?
  • Kellenamillena?
  • Kelleta Milleta?
  • Kellega millega?
  • Mitu põhilist aega on tegusõnadel kuidas neid nimetatakse?
  • Mitu vormi on mineviku väljendamiseks kuidas neid nimetatakse?
  • Mitu arvu on tegusõnadel?
  • Mitu tegumoodi on eesti keeles?
  • Mitu kõneviisi on tegusõnadel?
  • Mitu tegumoodi on eesti keeles?

Lõik failist

Overview

14 käänet
vea oht
I- MITM
VÕRDED
PÖÖRAMINE
normeering
ÜL
KÜS

Sheet 1: 14 käänet


KÄÄNETE TABEL




Käände nimi Küsimus Näide: ains ; mitmus



PEAKÄÄNDED 1. NIMETAV Kes? Mis?
KES SA OLED?
2. OMASTAV Kelle? Mille?
KELLE OMA SA OLED?
3. OSASTAV Keda? Mida?
KEDA SA OTSID?


SISEKOHAKÄÄNDED 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse?
- SSE 5. SEESÜTLEV Kelles ? Milles?
- S 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest?
- ST

VÄLISKOHAKÄÄNDED 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele?
- LE 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel?
- L 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt?
- LT

---------------------------- 10. SAAV Kelleks? Milleks?
- KS




NI-NA-TA-GA - KÄÄNDED
11. RAJAV Kelleni? Milleni ?
- NI 12. OLEV Kellena? Millena ?
- NA 13. ILMAÜTLEV Kelleta ? Milleta ?
- TA 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega?
- GA

Sheet 2: vea oht


VEAOHTLIKUD VORMID
2 silpi (-i, -u)
VALED
nüri nüri nürim kõige nürim nüridam
tragi tragi tragim kõige tragim tragidam
mõru mõru mõrum kõige mõrum mõrudam
vilu vilu vilum kõige vilum viludam
2 silpi - e - DA - DA
NIMETAV K OMASTAV K KESKVÕRRE ÜLIVÕRRE
kõle kõleda kõledam kõledaim
nõme nõmeda nõmedam nõmedaim
mure mureda muredam muredaim
tore toreda toredam toredaim
tume tumeda tumedam tumedaim
äge ägeda ägedam ägedaim
VEAOHTLIK NIMETAV KÄÄNE
kohv pliit osuti
kõhn pluus palitu
kehv puder alasi
manna
nimetav k
omastav kääne
( poti )kaas
kaane
(apteegi) kaan
kaani
(sõrme)küüs
küüne
(heina)küün
küüni
Sõna lõpus on E
Sõna lõpus on i või U
nimetav omastav osastav nimetav omastav osastav tore toreda toredat nüri nüri nüri mage mageda magedat südi südi südi lahe laheda lahedat tragi tragi tragi kole koleda koledat nudi nudi nudi kõle kõleda kõledat vilu vilu vilu nõme nõmeda nõmedat mõru mõru mõru mure mureda muredat
kade kadeda kadedat onu onu onu kare kareda karedat tädi tädi tädi äge ägeda ägedat ema ema ema jahe jaheda jahedat isa isa isa tobe tobeda tobedat
sõge sõgeda sõgedat
väle
sale
algvõrre keskvõrre ülivõrre algvõrre keskvõrre ülivõrre kade kadedam kõige nüri nürim kõige
kadedam
nürim sale saledam kõige tragi tragim kõige
saledam
tragim

Sheet 3: I-MITM


Käändsõnadest, mille mitmuse oastava lõpus on -id,


saab moodustada ka i-mitmuse


AINSUS
MITMUS
i- MITMUS
NIM. kes? mis? ratas
ratta d
OM. kelle? mille? ratta
ratas te
OS. keda? mida? ratas t ratta i d








SISSE kellesse? millesse?kuhu? ratta sse ratas te sse ratta i sse
SEES kelles? milles?kus? ratta s ratas te s ratta i s
SEEST kellest?millest?kust? ratta st ratas te st ratta i st







ALALE kellele?millele?kuhu? ratta le ratas te le ratta i le
ALAL kellel?millel?kus? ratta l ratas te l ratta i l
ALALT kellelt?millelt?kust? ratta lt ratas te lt ratta i lt







SAAV kelleks?milleks? ratta ks ratas te ks ratta i ks









+ RAJAV kelleni?milleni? ratta ni ratas te ni


OLEV kellena?millena? ratta na ratas te na
ILMA kelleta? Milleta? ratta ta ratas te ta
KAASA kellega? millega? ratta ga ratas te ga
NIM. kes? mis? rebane
rebase d
OM. kelle? mille? rebase
rebas te
OS. keda? mida? rebas t rebase i d






SISSE kellesse? millesse?kuhu? rebase sse rebas te sse rebase i sse
SEES kelles? milles?kus? rebase s rebas te s rebase i s
SEEST kellest?millest?kus? rebase st rebas te st rebase i st







ALALE kellele?millele?kuhu? rebase le rebas te le rebase i le
ALAL kellel?millel?kus? rebase l rebas te l rebase i l
ALALT kellelt?millelt?kus? rebase lt rebas te lt rebase i lt







SAAV kelleks?milleks? rebase ks rebas te ks rebase i ks







RAJAV kelleni?milleni? rebase ni rebas te ni
OLEV kellena?millena? rebase na rebas te na
ILMA kelleta? Milleta? rebase ta rebas te ta
KAASA kellega? millega? rebase ga rebas te ga
NIM. kes? mis? koobas
koopa d
OM. kelle? mille? koopa
koobas te
OS. keda? mida? koobas t koopa i d






SISSE kellesse? millesse?kuhu? koopa sse koobas te sse koopa i sse
SEES kelles? milles?kus? koopa s koobas te s koopa i s
SEEST kellest?millest?kus? koopa st koobas te st koopa i st







ALALE kellele?millele?kuhu? koopa le koobas te le koopa i le
ALAL kellel?millel?kus? koopa l koobas te l koopa i l
ALALT kellelt?millelt?kus? koopa lt koobas te lt koopa i lt







SAAV kelleks?milleks? koopa ks koobas te ks koopa i ks







RAJAV kelleni?milleni? koopa ni koobas te ni
OLEV kellena?millena? koopa na koobas te na
ILMA kelleta? Milleta? koopa ta koobas te ta
KAASA kellega? millega? koopa ga koobas te ga

Sheet 4: VÕRDED


OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE
OMADUSSÕNA- KESK- KÕIGE - ÜLIVÕRRE i-ÜLIVÕRRE põhjendus ALGVÕRRE VÕRRE LÜHIKE ÜLIVÕRRE hoolas hoolsam kõige hoolsam hoolsaim hoolsaid * kauge kaugem kõige kaugem kaugeim kaugeid kaval kavalam kõige kavalam kavalaim kavalaid *hapu hapum kõige hapum -         hapusid nüri nürim kõige nürim -         nürisid * roosa roosam kõige roosam -         roosasid ! lilla lillam kõige lillam -         lillasid ! *hall hallim kõige hallim -         Keskvõrdes -i- pruun pruunim kõige pruunim -         Keskvõrdes -i- lahja lahjem kõige lahjem -         VALE: lahjim *õnnelik õnnelikum kõige õnnelikum õnnelikem -LIK rahulik rahulikum kõige rahulikum rahulikem -LIK vana vanem kõige vanem vanim
hea parem kõige parem parim
suurim
uusim

Sheet 5: PÖÖRAMINE




I TEGUSÕNA PÖÖRDELISED VORMID











KÕNEVIISID
AEG

KINDEL KV
TINGIV KV
KAUDNE KV
KÄSKIV KV



PÖÖRDED
-
- KS
- VAT
- GE / -GU

OLEVIK
MA (a1)
ela/n
ela/ksi/n
ela/vat
- -
SA (a2)
ela/d
ela/ksi/d
ela/vat
ela ÄRA ELA
TA (a3)
ela/b
ela//ks
ela/vat
elagu ÄRGU ELAGU
ME (m1)
ela/me
ela/ksi/me
ela/vat
elagem ÄRGEM ELAGEM
TE (m2)
ela/te
ela/ksi/te
ela/vat
elage ÄRGE ELAGE
NAD (m3)
ela/vad
ela/ksi/d
ela/vat
elagu ÄRGU ELAGU
EITUS
EI ELA
EI ELA/KS
EI ELA/VAT


UMBISIK
ela/ta/kse EI ELATA
ela/ta/ks EI ELATAKS
ela/ta/vat EI ELATAVAT
ela/ta/gu ÄRGU ELATAGU





MA (a1)
ela/si/n
ole/ksi/n ela/nud
ole/vat ela/nud
ol/gu ela/nud
LIHTMINEVIK
SA (a2)
ela/si/d
ole/ksi/d elanud
ole/vat ela/nud
TA (a3)
ela/s
ole/ks ela/nud
ole/vat ela/nud
ME (m1)
ela/si/me
ole/ksi/me ela/nud
ole/vat ela/nud
TE (m2)
ela/si/te
ole/ksi/te ela/nud
ole/vat ela/nud
NAD (m3)
ela/si/d
ole/ksi/d ela/nud
ole/vat ela/nud
EITUS
EI ELANUD
EI OLEKS ELANUD
EI OLEVAT ELANUD
ÄRGU OLGU ELANUD


UMBISIK
ela/ti
ole/ks ela/tud
ole/vat ela/tud
ol/gu ela/tud





EI ELATUD
EI OLEKS ELATUD
EI OLEVAT ELATUD
ÄRGU OLGU ELATUD





MA (a1)
ole/n ela/nud
TÄISMINEVIK
SA (a2)
ole/d ela/nud


TA (a3)
on ela/nud


ME (m1)
ole/me elanud


TE (m2)
ole/te ela/nud


NAD (m3)
on ela/nud


EITUS
EI OLE ELANUD


UMBISIK
on ela/tud











EI OLE ELATUD











MA (a1)
oli/n ela/nud
ENNEMINEVIK
SA (a2)
oli/d ela/nud
TA (a3)
oli ela/nud
ME (m1)
oli/me ela/nud
TE (m2)
oli/te ela/nud
NAD (m3)
oli/d ela/nud
EITUS
EI OLNUD ELANUD


UMBISIK
oli ela/tud











EI OLNUD ELATUD









II TEGUSÕNA KÄÄNDELISED VORMID






Tegusõnast saab moodustada vorme, mis käänduvad !







MA-tegevusnimi
DA- tegevusnimi
OLEVIKU
MINEVIKU






KESKSÕNA
KESKSÕNA




ela/ma
ela/da
ela/v
ela/nud
ela/ma/s
ela/des
(v-kesksõna)
(nud-kesksõna)
ela/ma/st
ela/ma/ks
ela/ma/ta


ela/ta/v
ela/tud
ela/ta/ma
(tav-kesksõna)
(tud-kesksõna)


Sheet 6: normeering


KAKS VÕIMALUST LUBATUD
lõppema lõpeb lõppeb
tekkima tekib tekkib
hukkuma hukub hukkub
sattuma satub sattub
süttima sütib süttib
settima setib settib
rappuma rapub rappub
lekkima lekib lekkib
SÕNA PÖÖRAMINE ON NORMEERITUD JA VAID ÜKS VÕIMALUS ON ÕIGE
töötama töötan töötatakse on töötanud vormide moodustamisel tüvi ei muutu taotlema taotlen taotletakse on taotlenud vormide moodustamisel tüvi ei muutu töötlema töötlen töödeldakse töödelnud
tüütama tüütan töödatakse tüüdanud





jooksma jooksen joostakse olen jooksnud
sõitma sõidan sõidetakse olen sõitnud
laisklema laisklen laiseldakse olen laiselnud
lugema loen loetakse olen lugenud
veetma veedan veedetakse olen veetnud

Sheet 7: ÜL


SAGEDASI EKSIMUSI PÕHJUSTVAD SÕNAD
veenma – mida teinud? veennud
Möönma – mida teinud? möönnud
Naasma – mida teen? naasen
Naasma – mida tegin? naasin
Surema – mida tehakse? surrakse tehakse nähakse käiakse
Olema – mida tehakse? ollakse tullakse juuakse luuakse
Karglema - mida teha? karelda
Töötama - mida tehakse? töötatakse vormide moodustamisel tüvi ei muutu
Töötama – mida on tehtud? on töötatud
Töötama – mida teha? töötada
taotlema - mida on teinud? on taotlenud vormide moodustamisel tüvi ei muutu
töötlema - mida on tehtud? on töödeldud TÜVI MUUTUB!
tüütama - mida on teinud 0n tüüdanud TÜVI MUUTUB!
Müüma – mida teha? müüa
Kirjutama – mida tehakse? kirjutatakse
jooksma - mida on teinud on jooksnud
jooksma - Mida tehakse? joostakse
jooksma - mida tehti joosti
lükkama - mida on teinud on lükanud
nägema - mida tehakse nähakse
olema - mida tehakse? ollakse
pelgama - mida on teinud peljanud
julgema - mida ei teinud ei julgenud julenud - VALE!
jätma - mida on tehtud on jäetud
puistama - mida teha? puistata
puistama- tehke mida? puistake
taotlema - mida tehakse? taotletakse vormide moodustamisel tüvi ei muutu
julgema - mida on teinud on julgenud
muigama - mida on teinud? muianud
looma - mida tehakse luuakse
vihtlema - mida on teinud on vihelnud
tulema - mida tehakse tullakse
Asenda jaatav kõne eitavaga.
viiakse ei viida
tuuakse ei tooda
lüüakse ei lööda
käiakse ei käida
võidakse ei võiata
treitakse ei treita
müüakse ei müüda
süüakse ei sööda
juuakse ei jooda

Sheet 8: KÜS


1. Mitu põhilist aega on tegusõnadel, kuidas neid nimetatakse?
2. Mitu vormi on mineviku väljendamiseks, kuidas neid nimetatakse?
3. Mitu arvu on tegusõnadel? Nimeta need.
4. Mitu tegumoodi on eesti keeles? Nimeta need.
5. Mitu kõneviisi on tegusõnadel? Nimeta need.
6. Mitu tegumoodi on eesti keeles? Nimeta need.
7. Nimeta kõik ajad, mis eesti keeles olemas on.
8. Kirjuta sõnast viima umbisikulise tegumoe lihtminevik.
9. Kirjuta sõnast sööma umbisikulise tegumoe olevik.
Vasakule Paremale
Käänamine ja pööramine #1 Käänamine ja pööramine #2 Käänamine ja pööramine #3 Käänamine ja pööramine #4 Käänamine ja pööramine #5 Käänamine ja pööramine #6 Käänamine ja pööramine #7 Käänamine ja pööramine #8 Käänamine ja pööramine #9 Käänamine ja pööramine #10 Käänamine ja pööramine #11 Käänamine ja pööramine #12 Käänamine ja pööramine #13 Käänamine ja pööramine #14 Käänamine ja pööramine #15 Käänamine ja pööramine #16 Käänamine ja pööramine #17 Käänamine ja pööramine #18 Käänamine ja pööramine #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ervin Õppematerjali autor
9. klassi eksamiks

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Morfoloogiline analüüs

Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/ss

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Morfoloogia 36-47 küsimused

36. Kaudne kõneviis e kvotatiiv, iseloomustus ja näited. Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset väidet. Teade pärineb kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, näiteks Jüri olevat eile maale sõitnud. Kaudse kõneviisi tunnus on vat, näiteks ela/vat, ole/vat elanud, ela/nu/vat, ela/ta/vat. 37. Möönev kõneviis e jussiiv, iseloomustus ja näited. Möönev kõneviis ehk jussiiv on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele. Möönev kõneviis võib väljendada kaudset (kelleltki kolmandalt pärinevat) käsku, näiteks Ema ütles, et tulgu Jüri homme meile. Aga möönvat kõneviisi võib kasutada ka möönvas* tähenduses, näiteks Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata. * möönma = nõustuma, tunnistama Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: gu ja ku (ela/gu, haka/ku), mis valitakse sõltuvalt da-tegevusnimest. gu kui da-tegevusnim

Keeleteadus
thumbnail
36
doc

Morfoloogia

24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Sees

Keeleteadus
thumbnail
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt).  Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuulu

Eesti keel
thumbnail
9
doc

Eesti keele reeglid

1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid ­ samat

Eesti keel
thumbnail
4
docx

Grammatiline analüüs

Grammatiline analüüs Käändsõnad Tunnused: *Mitmus: -i, -de, -d, tüvemitmus (sulandunud, nt pesi’), -sid, -e (silm/e), vokaalmitmus *Võrdekategooria: ülivõrde –im, keskvõrde –ma (nb! Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Käänamine ja pööramine

1. nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? ­ sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tu

Eesti keel
thumbnail
42
docx

Morfoloogia alused

1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogil

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun