Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õmblemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Ööpesu
Ööpesuks kasutatakse mitmesuguseid puuvillaseid materjale, nagu sits, satään, puuvillane klokee, flanell , batist jt, sest need imavad hästi niiskust, on õhurikkad ja kergesti pestavad. Öösärgi tegumood valitakse lihtsalõikeline ja avar, et teda oleks hõlpus triikida ja mugav kasutada.
Ööpesu materjalid peaksid olema värvikindlad, heledamates pastelsetes toonides ühevärvilised, täpilised, mummulised, triibulised või lillkirjalised. Häid tulemusi annab ka ühevärvilise ja mustrilise riide kooskasutamine.
Ööpesu kaunistamiseks sobivad pitsid, rüüsid, volangid, värvilised kandid, paelad, voldid, tikand jm. Kaunismaterjali valikul tuleb arvestada värvikindlust ja sobivust öösärgi materjaliga ning värvusega. Näiteks puuvillast materjali ei sobi kaunistada kapronpitside ja läikivate siidpaeltega.
Furnituur, kaunistamismaterjalid ja õmblusniidid peavad vastama põhimaterjali värvusele või sellega sobima.
Rõivad peavad olema valmistatud vastavalt valitud tegumoele ja vastama kandja mõõtudele.
Lõigete konstrueerimiseks ja lõikelehelt võetud lõigete sobivuse võrdlemiseks on vaja kehamõõte.
Mõõduvõtmiseks seotakse vöökohale 1-1,5 cm laiune pael, mis tähistab vöökohta ja tagab pikkusmõõtude õige lõpetamise või alustamise. Mõõdud võetakse peegli ees, et oleks näha mõõdulindi õige asend. Esmalt võetakse kõik ümbermõõdud ja laiusmõõdud, siis pikkusmõõdud. Ümbermõõtude võtmisel seistakse mõõdetaval selja taga. Mõõdulinti hoitakse vasakus käes, viiakse eest läbi, nii et lühem ots jääb kahe esimese sõrme vahel, pikem esimese sõrme ja pöidla vahele. Parema käega seatakse mõõdulint õigele kõrgusele.
Öösärgi põhilõike konstrueerimiseks vajatakse järgmisi mõõte: rinnaümbermõõt, kaelaümbermõõt, seljapikkus ja üldpikkus.
Topp ja lühikesed püksid elastse kontrastses toonis pitsiga. Särgikul rosett ja allääres rüüs. Pükste vöökohas kumm ja tunnelpael. Aukmustris trikotaažist. 100% puuvilla .
Superkena punane ja must öösärk elastse pitsiga. 100% puuvilltrikotaaži. Külje peal V-lõige. Öösärk on avara kolmnurkse kaelusega ja õlapaeltega.
Satiinist öösärk. Reguleeritavate õlapaeltega öösärk.
Topp ja lühikesed püksid. Puuvillasest riidest . Pükste vöökohas nöör ja tunnelpael.
Kleit
Kleit on läbi aegade olnud väga populaarne rõivastusese, mida kannavad meeleldi vanaemad , emad ja tütred.
Tööl ja tänaval kantavad kleidid õmmeldakse puuvillasest, linasest, villasest või segakiududega materjalist, pidulikud kleidid aga siidist, villasest, sametist või keemilistest kiudainetest valmistatud materjalidest .
Kleidi materjali ja tegumoodi valides arvestatakse alati valitsevat moejoont, kleidi otstarvet ning sobivust figuuriga.
Noortele sobivad alt avarduva siluetiga kleidid. Neid õmmeldakse nii kellukesekujulisi, voltide kui ka voldikestega. Avara siluetiga kleit annab noorele võimaluse tema eale sobivaks rahutuks liikumiseks, sportimiseks, tantsimiseks jne.
Lühike ümar neiu ei tohiks kasutada oma rõivasteks suuremaruudulist ja laiatriibulist või suure ornamendiga materjali, sest need mustrid muudavad figuuri veelgi ümaramaks. Küll sobivad aga samad mustrid pikale saledale neiule. Rõiva pikkuse arvestamisel jälgitakse kasvu. Lühikesele ümarale figuurile tuleb kasuks veidi pikem kleit.
Kleite võib õmmelda nii krae ja varrukatega kui ka ilma nendeta. Kõik kleidid on erineva tegumoega. Paljud kleidid on kaelusega, kuid on ka ilma. Kleite on kolmenurkse kaelusega kui ka sügava kaelusega. Kleite on lühikesi kui ka pikki . Kõik kleidid on erinevad nii värvilt kui ka lõigetega. Kleite on mitut liiki.
Et kleit püsiks kaua nägus, alati värske ja ilus, on vaja teda pärast kandmist harjata, väljas, rõdul või avatud akna kohal tuulutada.
Villasest riidest kleidil saab väljaveninud istmiku jälle nägusaks, kui veninud kohta aurutada. Aurutatakse pahemalt poolt nii, et kleit asetatakse triikimislauale, veninud koht lõdvalt. Väljaveninud koht kaetakse märja triikimisriidega ja üle selle libistatakse kergelt kuuma triikrauaga. Võtet korratakse senikaua, kuni vesi aurustub , riie selle mõjul pehmendab ning vajalikul määral kokku tõmbub. Nüüd triigitakse kleit siledaks. Aurutatud kohta harjatakse kergelt paremalt poolt. Nii eemaldatakse ka hõõrumisel tekkinud läige. Seelik riputatakse vööjoonel olevate aasadega riidepuule.
Sünteetilisest materjalist riided tavaliselt ei veni , küll aga muutuvad nad hõõrumisel läikivaks. Puuvillasest ja linasest riidest kleite võib aurutada ja triikida samuti nagu villasest riidest kleite.
Trendikas roman­tilises tegumoes kauni struktuuriga kangast . Hõlmikdetail, läbilõige, sakilised ääred, volang . Kleidil on reguleeritavad õlapaelad. Voodril rinnaosa trikotaažist. Voodril seelikuosa kootud kangast. Kleidi kangas 100% puuvilla. Kleit on kroogitud. Kleidil ei ole varrukaid, kleit on avara kolmnurkse kaelusega.
Üliarmas kellukese lõikega kleit kinnitatakse seljapealt lukuga. Külgedelt lähevad riidest paelad, mis seotakse lipsu. Eesmine osa läheb edasi kaeluseks ja seotakse kaelale lipsu, selle tulemusel saab rinnaümbermõõtu mingil määral korrigeerida . Kangas on 100% puuvill .
Väga elegantne taljesse korsett-kleit kinnitatakse seljalt lukuga. Kleit on rikkalikult kaunistatud sädelevate kivikeste ja litritega, mis on külge õmmeldud. Kleidi siseosa on voodriga. Kleit on seljas väga elegantne ja kaunis. Materjal on 97% puuvill 3% elastaan .
Kuklaseosega ühevärviline või täpi­line mudel. Kuklal sidumispael. Rinnaosa vooderdatud. Läbilõige rinna all, taga kumm. All servas volangid. Kleit on 60% polüester ja 40% viskoos.
Kasutatud kirjandus
„Õmblemine ja konstrueerimine“ E.Alliksoo ja L.Laanpere Tallinn 1980
„Õpi õmblema“ Liivia Kivilo Tallinn 1988
„Õmblemine“ Liivia Kivilo Tallinn 1987
http://www.halens.ee/ProductPage.aspx?pid=028692&mid=61&sort=0&dir=1
http://www.navely.ee/index.php?p=productsMore&iProduct=84
http://www.catwalkers.eu/index.php?_a=viewProd&productId=1329
http://www.catwalkers.eu/index.php?_a=viewProd&productId=1328
http://www.cellbes.ee/Product/index.aspx?pid=032023&oc=7
http://www.phleidy.ee/gal.php?lang=est&pid=6&id=12&kus=arhiiv&table=gallery&width=509&height=775
http://www.halens.ee/ProductPage.aspx?pid=032237&mid=139&sort=0&dir=1
http://www.catwalkers.eu/index.php?_a=viewProd&productId=1406
http://www.halens.ee/ProductPage.aspx?pid=032398&mid=61&sort=0&dir=1
Vasakule Paremale
Õmblemine #1 Õmblemine #2 Õmblemine #3 Õmblemine #4 Õmblemine #5 Õmblemine #6 Õmblemine #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lla Õppematerjali autor
Ööpesu õnblemine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Keskaegne riietus
7
docx

Keskaegne riietus.

Keskaja riietus Referaat 10.klass Juhendaja 20.03.2013 1. Mood. Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vaimulikud, talupojad kui käsit

Ajalugu
19-saj naisterõivastus
22
doc

19. saj naisterõivastus

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth......................................................................................................... 4 Josephine Bonaparte.............................................................................................................. 5 Kuninganna Victoria.......................

Ajalugu
GOOTIKA 12 - 16-sajand
50
pdf

GOOTIKA 12 - 16. sajand

GOOTIKA 12 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. Sajandil. Levis Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja esimese suurema stiilina ka Eestisse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 1140­1200) kõrggootikat (u 1200­1350) hilisgootikat (u 1350­1525). RIIETUS Ilmuvad esimesed raudrüüd. Raudrüü on ka see, mille põhjal pärast arendatakse välja varuka lõige. Siiani on varukas endiselt neljakandiline tükk riiet 13 sajandi kleit ja vammus e. tuunika lõigatakse taljest läbi ja lõigatakse ka varukas otsast. Samas käeaugu ja õlakaare konstruktsioon tuleb hi

Ajalugu
Riietus keskajal
6
odt

Riietus keskajal

RIIETUS KESKAJAL Referaat 2016 Sisukord Sisukord ................................................................................................................2 Riietus keskajal üldiselt ........................................................................................3 Keskaja mehed ja nende riided .............................................................................4 Keskaja naised ja nende riietus(ehted, meik, kleidid) ...........................................5 Allikad ...................................................................................................................6 2 Riietus keskajal üldiselt Keskajal oli riietus väga tähtis, tuli kanda oma seisusele vastavat riietust, teise seisuse riitete kand

Ajalugu
LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990
46
docx

LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990

.............................................................................20 2.3.Lõige ­ kanga väljalõikamine.....................................................20 2.4. Materjalid................................................................................21 2.5.Traageldamine..........................................................................21 2.6.Töö õmblemise protsess ning dekoratiivlillede paigutamine........22 2.7.Organza pael, kantimine ning peiteluku õmblemine....................23 Kokkuvõte............................................................................... 25 3.Lisad.................................................................................... 26 3.1.Lisa 1 (1910nda aasta mood).....................................................26 3.2.Lisa 2 (1930nda aasta mood).....................................................27 3.3.Lisa (1940ndate aastate mood).................................................30 3.4

moetööstus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun