Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õmblemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Ööpesu
Ööpesuks kasutatakse mitmesuguseid puuvillaseid materjale, nagu sits, satään, puuvillane klokee, flanell , batist jt, sest need imavad hästi niiskust, on õhurikkad ja kergesti pestavad. Öösärgi tegumood valitakse lihtsalõikeline ja avar, et teda oleks hõlpus triikida ja mugav kasutada.
Ööpesu materjalid peaksid olema värvikindlad, heledamates pastelsetes toonides ühevärvilised, täpilised, mummulised, triibulised või lillkirjalised. Häid tulemusi annab ka ühevärvilise ja mustrilise riide kooskasutamine.
Ööpesu kaunistamiseks sobivad pitsid, rüüsid, volangid, värvilised kandid, paelad, voldid, tikand jm. Kaunismaterjali valikul tuleb arvestada värvikindlust ja sobivust öösärgi materjaliga ning värvusega. Näiteks puuvillast materjali ei sobi kaunistada kapronpitside ja läikivate siidpaeltega.
Furnituur, kaunistamismaterjalid ja õmblusniidid peavad vastama põhimaterjali värvusele või sellega sobima.
Rõivad peavad olema valmistatud vastavalt valitud tegumoele ja vastama kandja mõõtudele.
Lõigete konstrueerimiseks ja lõikelehelt võetud lõigete sobivuse võrdlemiseks on vaja kehamõõte.
Mõõduvõtmiseks seotakse vöökohale 1-1,5 cm laiune pael, mis tähistab vöökohta ja tagab pikkusmõõtude õige lõpetamise või alustamise. Mõõdud võetakse peegli ees, et oleks näha mõõdulindi õige asend. Esmalt võetakse kõik ümbermõõdud ja laiusmõõdud, siis pikkusmõõdud. Ümbermõõtude võtmisel seistakse mõõdetaval
Vasakule Paremale
Õmblemine #1 Õmblemine #2 Õmblemine #3 Õmblemine #4 Õmblemine #5 Õmblemine #6 Õmblemine #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lla Õppematerjali autor
Ööpesu õnblemine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Keskaegne riietus.

Keskaja riietus Referaat 10.klass Juhendaja 20.03.2013 1. Mood. Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vaimulikud, talupojad kui käsit

Ajalugu
thumbnail
22
doc

19. saj naisterõivastus

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth......................................................................................................... 4 Josephine Bonaparte.............................................................................................................. 5 Kuninganna Victoria.......................

Ajalugu
thumbnail
50
pdf

GOOTIKA 12 - 16. sajand

GOOTIKA 12 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. Sajandil. Levis Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja esimese suurema stiilina ka Eestisse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 1140­1200) kõrggootikat (u 1200­1350) hilisgootikat (u 1350­1525). RIIETUS Ilmuvad esimesed raudrüüd. Raudrüü on ka see, mille põhjal pärast arendatakse välja varuka lõige. Siiani on varukas endiselt neljakandiline tükk riiet 13 sajandi kleit ja vammus e. tuunika lõigatakse taljest läbi ja lõigatakse ka varukas otsast. Samas käeaugu ja õlakaare konstruktsioon tuleb hi

Ajalugu
thumbnail
6
odt

Riietus keskajal

RIIETUS KESKAJAL Referaat 2016 Sisukord Sisukord ................................................................................................................2 Riietus keskajal üldiselt ........................................................................................3 Keskaja mehed ja nende riided .............................................................................4 Keskaja naised ja nende riietus(ehted, meik, kleidid) ...........................................5 Allikad ...................................................................................................................6 2 Riietus keskajal üldiselt Keskajal oli riietus väga tähtis, tuli kanda oma seisusele vastavat riietust, teise seisuse riitete kand

Ajalugu
thumbnail
46
docx

LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990

.............................................................................20 2.3.Lõige ­ kanga väljalõikamine.....................................................20 2.4. Materjalid................................................................................21 2.5.Traageldamine..........................................................................21 2.6.Töö õmblemise protsess ning dekoratiivlillede paigutamine........22 2.7.Organza pael, kantimine ning peiteluku õmblemine....................23 Kokkuvõte............................................................................... 25 3.Lisad.................................................................................... 26 3.1.Lisa 1 (1910nda aasta mood).....................................................26 3.2.Lisa 2 (1930nda aasta mood).....................................................27 3.3.Lisa (1940ndate aastate mood).................................................30 3.4

moetööstus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun