Surem osa veest ja organismile vajalikud ained imenduvad tagasi verre. Ülejäänud vedelik, mis kannab endas jääkaineid, väljutatakse kehast. Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks. Nefronis on väike karikakujuline neerukehake. Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber
läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin mis liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Uriini tekkimine: Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Nefronid Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks Nefronis on väike karikakujuline neerukehake Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub Nefroni ehitus Kusepõis Asub häbemeliiduse taga ja toetab vaagnapõhju lihastele
Kui organismi satub mõnda ainet liigselt, näiteks glükoosi magusa liigsel tarbimisel, siis sisaldab uriin ka veidi glükoosi. Ka ravimite liigsete koguste tarbimisel väljutatakse uriiniga üleliigne osa. Neeru katab neerukoor, mille alla jääb neerusäsi. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks. Nefronis on väike karikakujuline neerukehake. Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare. Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub.Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu.
see valgub veeviimaritesse või filtreerub teemaa pinnasesse. Muldkeha peab olema nii projekteeritud, et kapillaarvee tõus ei ulatuks dreenkihi alapinnani. Minimaalne paksus 20 cm. Eristatakse nii filterpikitorudeta muldkeha laiust dreenkihti või muldkeha laiust pikifiltertorudega(8-10cm) dreenkihti. Materjalidena kasutatakse liiva, sõelmeid, kruusa või killustikku. Kui asjaolud võimaldavad võib dreenkihi asemel kasutada filtreerivat geotekstiili. 9) Katendiarvutuses tehtavad tugevusarvutused ja nende tähendus/sisu Kontrollitakse nelja tegurit 1. Katendi elastne vajum (Eüld vs Evaj), mis sõltub kihtide elastsusmoodulitest, paksustest ja koormamise ala suurusest. Evaj - vajalik elastsusmoodul ehk tee vajalik kandevõime oodatava koormussageuse suhtes. Eüld on üldine elastsusmoodul. Sisuks teada saada kui suurt koormust on
annaabi.ee 
