Alused ja vundamendid Alused Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast)
Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; olema vajaliku tugevusega; olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad); ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka
Koormused kanduvad alusele üle ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. Lintvundamente võib valmistada: · Monteeritava (taldmikuplokid ja betoonist keldriseinaplokid) · Kohalvalmistatavatena (monoliitne raudbetoon, väike plokid, tellised) Rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid: · Süvavundamendid · Madalvundamendid Madalvundament - Rajamissügavus ülevalpool külmumispiiri (1,2m) Pinnase külmakerke isolatsioon Kõetav hoone: laius 1-1,5m Ja paksus 50...150 mm Välisnurkades +40% Mittekõetav hoone, rajatis: Üldjuhul: laius 1,5...3m Paksus 100...200mm Sügavvundamendi rajamissügavus on allpool külmumispiiri. Soojustamine on kohustuslik! Vundamendi materjalid · Looduskividest (paekivi, raudkivi) · monteeritavatest betoonplokkidest,
TALLINNA POLÜTEHNIKUM KY.EAxx.1.xxxx xxxx Ehituskonstruktsioonid Järeltöö Juhendaja: Toivo Treufeldt Koostaja: Tallinn 2010 Vastused 1. Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid). 4. Soklikorrus on: korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgust. Keldri...
alumistesse kihtidesse. Muldkehal ka neli aastaaega: niiskuse kogunemine sügisel, külmumine ja talvine niiskuse ümberpaiknemine talvel, muldkeha sulamine kevadel ja niiskuse suurenemine ning lõpuks muldkeha kuivamine (tahenemine suvel). Üheks tähtsamaks asjaks on kapillaartõus, mis on nähtus, millega vesi tõuseb mööda pinnase poore ülespoole. Temperatuuride vahe võib kihtides olla +4 kuni miinuskraadid. Vahe tõttu hakkab vesi ja veeaur liikuma soojemast pinnasest külmumispiiri poole. Näiteks niiskuse ümberpaiknemine mööda pinnaseosakesi, alt tulnud vesi kondenseerub külmemates ülemistes kihtides, külmumata kapillaartõus jõuab külmunud kihti, kasvavad jääkristallid täidavad pinnase poorid ja moodustavad jääläätsed, mis nihutavad pinnaseosakesi ja viivad kerkimiseni – kevadel see vesi sulab nõrgestades pinnase vastupanuvõimet koormusele (tähtis vesi kähku välja saada). Mida paksemad kihid, seda rohkem suureneb külmumissügavus, sest
köögimööbel.sanitaarseadmed jne. 9.Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormuse. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: 1. olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, see tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise 2. olema vajaliku tugevusega 3. olema vastupidavad pinnasevee toimele (ujumiskindlad) 4. ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri 5. olema püsivad (mittelibisevad) Oluline on teada, et aluse deformeerumise suurus sõltub mitte ainult koormusest, vaid ka vundamendi kujust ja mõõtmetest. Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnasevee taset on võimalik muuta tehniliste abinõudega (drenaaz, planeerimine). Pinnase poorides leiduva vee tõttu pinnas külmudes tavaliselt paisub, sulamisega kaasneb kahanemine
1. Elevatsioonikruviga nivelliir 2. Kompensaatoriga nivelliir 3. Elektronnivelliir Ajutised reeperid- selleks võib olla trepi nurk, kivi, äärekivi. Seinareeperid- asuvad vundamendi sees, silla sees, umbes 200 m vahemaa, peab olema paigaldatud vähemalt nädal aega enne nivelleerimist. Joonisel 14.4. on näidatud seinareeperi asetus seinas ja reeperi pikilõige. Pinnasereeperid- paigaldatakse kui puudub seinareeperiks koht, peab olema paigaldatud aasta enne nivelleerimist allapoole külmumispiiri. Joonisel 14.5. on näidatud pinnasereeperi asetus. Fundamentaalreeperid- on nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, asuvad 50-60 km järel, kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise ajal. Põhjareeperid- on riigi kõrguselise põhivõrgu lähtereeperid, geoloogiliselt kindla aluspõhja sees on vähemalt 6 m ( 1 tk) sügavusel, madalal asuvas aluspõhjas on 2-3 kaupa kuni 1,2 m sügavusel. Tahhümeeter, so. instrument, mille abil määratakse maastikupunktidele plaaniline ja
Et imemistoru diameeter vastaks nõuetele: Veesügavus kuni 4m imemismaa kuni 10m – toru sisediameeter vähemalt 25mm Veesügavus 4m või rohkem või imemismaa 10m või rohkem – toru sisediameeter vähemalt 32mm Imemissügavus ei tohi olla suurem kui 8m Imemismaa ei tohi olla pikem kui 30m Kas külma talveilma puhul jääb imemistoru kõikjal alla külmumispiiri või on piisavalt soojustatud; Kui ülaltoodud kontrollimise käigus viga ei tuvastata, tuleb pump toimetada remondiesindusse. Veeautomaat lülitub tööle kohe pärast tarbija avamist ja/või “plõksib” väljalülitumisel mitu korda sisse-välja. Tõenäoliselt peitub viga mittetöötavas hüdrofoorianumas. Selleks on enamasti 2 põhjust: a) hüdrofoorianuma membraani taga puudub või on liiga väike õhu vasturõhk, b) hüdrofoorianuma membraan on purunenud. Selle tuvastamiseks:
läbiviigusüsteeme. [3] 9 3. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Vundamendi, keldriseinte ja põrandate õige soojustamine aitab vältida umbes 20% soojakadudest ja säästa küttekulu arvelt. Juhul kui hoonesse on planeeritud põrandaküte, on põranda soojustamine lausa kohustuslik, vältimaks soojuskadu mittevajalikus suunas. Tavaliselt paigutatakse vee- ja kanalisatsioonitorud pinnasesse allapoole maapinna külmumispiiri. Alati pole see aga võimalik või otstarbekas. [4] 3.1 Soojustusmaterjalid Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS on hinna ja kvaliteedi suhte poolest üks efektiivsemaid soojustusmaterjale. Soojustusplaadid on kerged, lihtsalt käsitsetavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru ning on samas tugeva konstruktsiooniga. EPS-
Materjalide järgi-plast-,betoon-,teras-,malm-,kiud-,tesmement ja keraamilised torud Elektrivoolu juhtivad ja mitte juhtivad Veetorustik jaotub; Tähtsuse järgi-peaveejuhe,magistraaltorustik,harujuhtmed,hoonesisend Ülesamde järgi-joogivee,tuletõrjevee,tehnoloogiline vee Materjalide järgi-plast-,teras-,malm-,betoon-,ja keraamilised Soojustamatta veetorustik jälgib maastikku reljeefi ja on 50cm allpool külmumispiiri torupeale Isoleeritud veetorustik paigaldatakse pinnasesse aga 50-70cm sügavusele Vaatluspunktid asuvadmurdepunktides ja hoonete sisestusel.Kaevus on siiber,kraan,ventuusid(õhu eemald) Kanalisatsioon jaotub Olmereoveed Tööstuslikud heitveed Sadeveed Ühisvoolsed-kõik ühes torus Lahkvoolsed-iga reoveeliik eraldi Materjalide järgi-plast-,betoon-,malm-,kiudtsement-,keraamisised ja terastorud
Tiheduspunktide vahele rajatakse polügonomeetrilised käigud, mis ka kuskil sõlmpunktis ka ' lõikuvad. Selle süsteemi vead on m =±1,5 ' ' md =±2..3 mm Kõrguselise võrgu moodustavad reeperid. Riigi territooriumil reeperid nivelleeritakse käikudena. Meil on kasutusel Balti 1977 aasta kõrguste süsteem, mille aluseks on Kroonlinna veemõõdu null. Riiklikult kindlustatakse kõrgusvõrk fundamentaalreeperitega (allapool külmumispiiri ca 1,5 m; kõvale aluspõhjale, otsas nupp, tavaliselt maa all). Tavakasutuseks reeperid pannakse hoonete vundamentidesse. Kõik riigi poolt rajatud reeperid kantakse kataloogi ja vajadusel saab need kõrgused maaameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Ehituse tarbeks rajatakse tavaliseks ehitusplatsile kaks ajutist reeperit (maasse löödud tugev vai, olemasoleva ehitise konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid)
suurenemine. Vee migratsioon on võimalik ainult juhul kui pinnaseveetase on külmumissügavusele kapillaartõusu kõrgusest lähemal. Migreeruva vee hulk sõltub pinnase veejuhtivusest. Seepärast on kõige külmatundlikumad keskmise terasuurusega pinnased, milles kapillaartõusu kõrgus ja veejuhtivus on suhteliselt suured. Rajamissügavus on iga inimese enda valik, aga et vähendada külmakerkeid, on soovitatav ehitada vundamendi tald allapoole külmumispiiri, mis on piirkonniti erinev, tavaliselt võetakse 1,2m. Vundamendi rajamissügavuse valikul tuleb arvestada järgmisi tegureid: - pinnase kandevõimet; - klimaatilisi tingimusi (külmumispiiri); - pinnase külmakerkelisust; - vee hüdrodünaamilisest survest või klimaatilistest teguritest põhjustatud vajumist ja pinnase tugevuse vähenemist; - pinnasevee taset ja probleeme, mis seotud kaevetöödega allpool pinnasevee taset; - läheduses rajatavate ehitiste jaoks tehtavaid kaevetöid;
ülesandega.Seinapolügonomeetria-Pinnases kindlustatud geodeetilised märgid hävinevad tihti kaevetööde käigus ja seetõttu kasutatakse asulates sageli nn. Seinapolügonomeetriat, kus geodeetilised märgid kindlustatakse reeperilaadsete märkidega hoonete seintel.Nimetatud märkide eeliseks on see, et neid saab kasutada ka reeperitena, erinevalt pinnases kindlustatud polügonomeetriamärkidest, mille taldmik jääb ülespoole külmumispiiri ja mis seetõttu alluvad külmakergetele.Esialgne andmetöötlus-Esialgne andmetöötlus koosneb järgmistest etappidest; väliraamatute jt. Väliandmete kontroll ja töötlus, käikude skeemide koostamine, joonte ja nurkade taandusarvutused, käikude sulgemisvigade leidmine ja töökoordinaatide arvutus, nurkade ja joonte mõõtmise täpsushinnang. Programmeritud andmetöötlusel oleneb etappide loetelu ja sisu olemasolevatest programmidest. Esialgsele
ülesandega.Seinapolügonomeetria-Pinnases kindlustatud geodeetilised märgid hävinevad tihti kaevetööde käigus ja seetõttu kasutatakse asulates sageli nn. Seinapolügonomeetriat, kus geodeetilised märgid kindlustatakse reeperilaadsete märkidega hoonete seintel.Nimetatud märkide eeliseks on see, et neid saab kasutada ka reeperitena, erinevalt pinnases kindlustatud polügonomeetriamärkidest, mille taldmik jääb ülespoole külmumispiiri ja mis seetõttu alluvad külmakergetele.Esialgne andmetöötlus-Esialgne andmetöötlus koosneb järgmistest etappidest; väliraamatute jt. Väliandmete kontroll ja töötlus, käikude skeemide koostamine, joonte ja nurkade taandusarvutused, käikude sulgemisvigade leidmine ja töökoordinaatide arvutus, nurkade ja joonte mõõtmise täpsushinnang. Programmeritud andmetöötlusel oleneb etappide loetelu ja sisu olemasolevatest programmidest. Esialgsele andmetöötlusele järgneb
Hoone sees olevate suitsulõõride välispinnatemperatuur võib kõige rohkem olla 80 kraadi, Suitsulõõride läbiminekul hoone ehituslikest tarinditest pannakse läbiviimis kohtadesse isolatsiooniks 100 mm paksune kiht mittepõlevat soojaisolatsioonimaterjali Vundamendid tehakse betoonist või looduskivimüüritisena Rajamissügavuseks piisab 50-60 cm, kui pinnas on külmakerkeline siis peab sügavus olema allapoole külmumispiiri Suitsulõõrid peavad olema kogupikkuses puhastatavad Vundament tehakse korstnast iga külje pealt vähemalt 10 cm laiem ja pehme pinnase korral vähemalt 30 cm Ahjude vundamendid on samad mis korstendel Kõikide küttekollete vundamendid peavad olema rangelt horisontaalsed. Kõik vundamendid tuleb katta hüdroisolatsiooniga Pliitide ja kaminate tehakse 30-40 cm paksust, kui vundament toetub pinnasele Pliidid ja kaminad võib teha ka puitpõrandale, v.a
Mida õhem on veekile seda tugevaim on vee molekulid kivimi pinnaga ja seda tugevamini hoiab vesi pinnase teri koos. Jämeterise pinnase puhul veist jõududest ei piisa vahelise hõõrde ületamiseks ja vesi ei seo neid monoliidiks. Muldkeha külmumisel protsessi käigus moodstub temperatuuride vahe +4 - +6 c-st (pinnasevete paiknemise sügavuses) kuni miinimukraadideno pinnase lemises külmunud kihis. Tempertuuride vahest põhjustatult hakkab vesi liikuma soojemast pinnasest külmumispiiri poole. Vee külmumise mõju võib jagada kaheks- esmane on vee paisumine poorides, teine sekundaarne, mis seisneb täiendavas vee juurdevoolus külmumispiirkonda ja jääläätsede tekkimiseni. Tee ehituse seisukohalt on oluline just viimane külma mõju sõltub pinnase teramõõdust. Poorsusest. Vee olemasolust ja temperatuuri muutustest. Normaalrõhu külmub vesi = c juures. Rõhu suurenedes vee käitumine muutub. Sõltuvalt rõhust võib vesi olla jäätumata kuni -22 c
6. Looduslikud ehitusalused. Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: ² olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; ² olema vajaliku tugevusega; ² olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad); ² ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; ² olema püsivad (mittelibisevad). Üheks enam pinnase omadusi mõjutavaks teguriks on niiskus, mida mõõdetakse poorides oleva vee kaalu ja skeleti kaalu suhtena ning väljendatakse protsentides Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone
Et lestalt spetsiifilist lõhna kõrvaldada, tuleb puhastamisel kalalt tume nahk eemaldada. Lõhet, forelli ja siiga puhastamisel ei pesta, vaid need pühitakse niiske riidega seest- ja väljastpoolt puhtaks. Kala lõhn ei ole nii tugev, kui enne valmistamist hõõruda kala sidruniviili või tomatilõiguga ja siis voolavas vees õige põhjalikult pesta. Kalade Külmutamine Kala külmutamine kujutab endast protsessi, kus temperatuur kogu kalamassi ulatuses viiakse allapoole vee külmumispiiri. Seejuures suurem osa kala kudedes sisalduvast veest muutub jääks. Külmutamist rakendatakse alati, kui on tarvis säilitada kalu ja kalasaadusi kauem kui võimaldab kala jahutamine. Külmutamisele suunatakse liigi ja suuruse järgi sorteeritud kala. Olulisemaid muutusi kalas külmutamisel ja säilitamisel on tema kaalu muutumine. Külmutatakse ainult värsket kala. Tervet või roogitud kala külmutatakse jahutatavas keskkonnas, näiteks jää-soola segus, külmas õhus või
ümbritsetakse külmumispiirini liivaga täidetud plastmasstoruga. · Fundamentaalreeperitega kindlustatakse nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, neid asetatakse ka pikemate käikude keskele ja veemõõdupostide lähedusse. Fundamentaalreeperite vahekaugus on tavaliselt 50-60km ja nad kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise puhul. Fundamentaalreeperi ankur asetatakse allapoole külmumispiiri, vähemalt 2,5 m sügavusele maapinnast. Reeperi ülemine ots jääb maapinnast 1,0...1,5 m allapoole. · Põhjareeper on riigi kõrguselise põhivõrgu lähtereeper, mille absoluutne kõrgus on määratud kõrgtäpse nivelleerimise teel kõrguste süsteemi lähtenivoo suhtes. Põhjareeper asetatakse geoloogiliselt kindla aluspõhja sisse, vähemalt 6m sügavusele. Põhjareeperi lähedusse paigaldatakse fundamentaalreeper. Põhjareeper tähistatakse
mis taotakse 4-5 meetri sügavusse ja ümbritsetakse külmumispiirini liivaga täidetud plastmasstoruga. Fundamentaalreeperitega kindlustatakse nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, neid asetatakse ka pikemate käikude keskele ja veemõõdupostide lähedusse. Fundamentaalreeperite vahekaugus on tavaliselt 50-60km ja nad kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise puhul. Fundamentaalreeperi ankur asetatakse allapoole külmumispiiri, vähemalt 2,5 m sügavusele maapinnast. Reeperi ülemine ots jääb maapinnast 1,0…1,5 m allapoole. Põhjareeper on riigi kõrguselise põhivõrgu lähtereeper, mille absoluutne kõrgus on määratud kõrgtäpse nivelleerimise teel kõrguste süsteemi lähtenivoo suhtes. Põhjareeper asetatakse geoloogiliselt kindla aluspõhja sisse, vähemalt 6m sügavusele. Põhjareeperi lähedusse paigaldatakse fundamentaalreeper
1. ALUSED Looduslikud alused pinnasekihid, mis võtavad vastu ehitiste koormuse. Pinnas koosneb skeletist (teradest) ja pooridest. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Ehitusalustele esitatavad nõuded: - vajalik tugevus - vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel) - ei tohi külmumusel paisuda (vastasel korral rajatakse vundament allapoole külmumispiiri 1,2 m) - peab olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Oluline on vee hulk savipinnases, mille tõttu savi esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, kui vesi seisab süvendis, muutub pinnas vedelaks. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamentide ehitamist
konstruktsioonist kõrgemal olevate korruste arv; 0 on kombinatsioonitegur. Kui koormuskombinatsioonis kasutatakse kasuskoormuse kombinatsiooniteguriga vähendatud esindussuurusi, siis tuleb kõigi korruste koormused arvesse võtta ilma vähendustegurita n. Juhised projekteerimiseks ja ehitamiseks. 1. Vundamendi rajamissügavuse valikul tuleb arvestada järgmisi tegureid: - pinnase kandevõimet; - klimaatilisi tingimusi (külmumispiiri); - pinnase külmakerkelisust; - vee hüdrodünaamilisest survest või klimaatilistest teguritest põhjustatud vajumist ja pinnase tugevuse vähenemist; - pinnasevee taset ja probleeme, mis seotud kaevetöödega allpool pinnasevee taset; - läheduses rajatavate ehitiste jaoks tehtavaid kaevetöid; - vooluvee uhtetoimet; - vundamendi tüüpi; - koormuste suurust. 2. Vundamenditalla laiuse määramisel peab kandevõime ja vajumise kõrval
Fundamentaalreeperite vahekaugus on tavaliselt 50- 60 km ja neid kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise puhul. Täpse ja tehnilise nivelleerimise ajal kasutatakse käikude sidumiseks fundametaalreeperi lähedusse (50- 100 m kaugusele) paigaldatud seina- või pinnasereeperit. Fundamentaalreeperi (betoonalusega, raudbetoonmonoliit, betooniga täidetud asbo- või plastmasstoru) ankur asetatakse allapoole külmumispiiri, vähemalt 2,5 m sügavusele maapinnast. Reeperi ülemine ots jääb maapinnast 1,0 kuni 1,5 m allapoole. Põhjareeper on riigi kõrguselise põhivõrgu lähtereeper, mille absol. kõrgus on määratud kõrgtäpse nivelleerimise teel kõrguste süsteemi lähtenivoo suhtes. Põhjareeper (manteltoru sisse paigaldatud metalltoru) asetatakse geoloogiliselt kindla aluspõhja sisse, vähemalt 6 m sügavusele või reeperite grupina (2- 3 tk) madalal asuvasse aluspõhja (kuni 1,2 m sügavuseni)
plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. Ehitusalusena ei kasutata ka kobedaid kokkusurutavaid ebaühtlase koostisega pinnaseid- turvas, muda, mustmuld. ( Hooned I, Jüri Tamm. LK 12-13) 4.2 Põhireeglid madalvudamentide ehitamisel: kaitse pinnaseniiskuse ja kondensvee mõjul märgumise eest, külmakergete eest ja külma tungimise eest põrandakonstruktsiooni vundamendi läheduses. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hoone rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis on see normatiivselt 1,2 m maapinnast allpool. Või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ning drenaazi rajamise teel. Ümber hoone perimeetri, vundamendi taldmiku peale, horisontaalselt maapinnaga umbes 1-1,5 m laiuselt paigaldatakse külmaisolatsioon- soojustus- enamasti kasutatakse vahtpolüstüreeni. Samuti tuleb soojustus paigaldada vundamendi vertikaalsele osale ning pinnasel põranda betooni alla. Drenaaz rajatakse
annaabi.ee 
