100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kevian
Õppematerjali autor
Neile lisaks mitmeid samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Maailmamaine omandasid mitmed Eesti teadlased. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Kirjandus Proosalooming jäi esikohale. Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi. Suure populaarsuse saavutas tänu vaikiva ajastu rahvusterviklusele ajalooline romaan. Luules kerkis rühmitus "Arbujad", mis koosnes sellistest noortest nagu Talvik, Alver, Merilaas, Sang, Masing ja Kangro. Kujutav kunst Eesti kunstielu oli rahunes. Kadus senine voolude paljusus ja lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks sai Prantsusmaal valitsema tõusnud uusrealism.Kunstiellu astusid Adamson-Erich, Bach, Ole, Vahtra, Viiralt. Muusikaelu Säilis kohalike muusikapäevade traditsioon. 25.07. 1938 toimus 11. Üldlaulupidu Tallinnas.
saksa ja vene mõjudest. · Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus, tõustes uuele tasandile. · Kujunesid rahvamajade võrgustikud, tegutsesid mitmesugused seltsid, ringid ja koorid. Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks. · Kultuurifinantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. Osa avaldas vaikimisega protesti diktatuuriilmingute vastu. Vaikiv ajastu muutus piduriks kultuuri normaalsele kulgemisele. · Kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. · Haridus oli omakeelne, algharidus piirdus nelja klassiga ja oli maksuvaba. · Aja jooksul paranes olukord: ehitati uusi koolimaju, anti välja kaasaegseid õpikuid, korraldati õpetajate seminare. Kohustuslikule 6-klassilisele algharidusele üleminek sai teoks alles 1930. a. · Tekkisid majanduskriisi esimesed tunnused, mis sundis riiki kulutusi kärpima.
Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslikult oli hariduse andmine raske, kuna maju polnud selleks piisavalt, samuti õpetajaid ega emakeelseid õpikuid, kuid aja jooksul olukord paranes. Mõned aastad hiljem, uute probleemide ilmingul, hakati rohkem rõhku panema kutsehariduskoolide asutamisele. 1934
kaitseseisukord, millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ning suleti mitmed poliitilised organisatsioonid. II põhiseadus: 1934. a. jaanuaris kehtestati uus põhiseadus, mille kohaselt pidi oluliselt laiendatama riigivanema võimupiire, rahva poolt valiti viieks aastaks riigipea, kellel oli õigus panna Riigikogus vastuvõetud seadustele veto ning Riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre: korraldajateks K.Päts ja J.Laidoner-tahtsid ennetada vabadussõjalaste võimuletulekut. 1934. aasta 12.märtsil võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla, kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Laidoner sai sõjaväe ülemjuhtatajaks. Vaikiv ajastu algab: elluviijaks oli Kaarel Eenpalu (peaministri asetäitja ja siseminister). 1934. a. sügisel alustasid Päts ja Laidoner oma võimu kindlustamist. 1935. a. kevadel
saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu. Tühistati kaitseseisukord ning moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas K.Pätsiga. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus. Selle kohaselt pidi laiendatama riigivanema võimupiire, rahvas pidi valima viieks aastaks riigipea, riigivanemale anti õigus panna Riigikogus veto, seadusandlik võim jäi endiselt Riigikogule. Täidesaatev võim jäi valitsusele. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Taandumas oli majanduskriis. §16. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Valimised lükati edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis. Vaikiv ajastu algab K. Päts ja J. Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist. Peaministri asetäitjaks
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soo
EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tek
saksa ja vene mõjudest. Valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Samaaegselt tutvustati üha laialdasemalt eesti kultuurisaavutusi: välismail toimusid kunstinäitused, teatrite ja kooride külalisesinemised. Kultuurielu kiire kaasajastumine ei tähendanud traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist. 1930. aastate teisel poolel ilmnesid kultuurielus mõningad negatiivsed nähtused. Vaikiv ajastu pidurdas kultuuri kulgemist, sest piirati loomevabadust. Üks osa loovisikutest läks kaasa rahvusühtsuse propagandaga ja teine osa tõmbus tagasi ning hakkas vaikselt protesteerima diktatuuriilmingute vastu. Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Aastail 1920-1934 oli koolisüsteemis algharidus maksuvaba ja kohustuslik ning keskharidus vabatahtlik ning maksuline. 1934. aastal
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid