Eesti kultuur kahe maailmasõja vahel. (0)

EESTI KULTUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL.
Nii Eestis kui ka mujal maailmas arenes kultuur kiiresti. Sellele aitasid kaasa ka riigid ise. Kahe maailmasõja vahelisel ajal asendusid Eestis vene ja saksa kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome- ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv ning tekkisid uued proffesionaalsed teatrid , koorid ja orkestrid . Hakati jagama ka preemiaid kirjanikele, kunsnikutele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne. Ka haridusele ja teadusele hakati rohkem tähelepanu pöörama.
Hariduselu muutus palju eestipärasemaks. Venekeelne õppekava asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus ja ehitati hulk moodsaid koolimaju. Peale 6 klassi lõpetamist oli võimalik minna kutsekooli, kuna kutseharidusele hakati üha rohkem tähelepanu pöörama. Trükkima hakati ka eestikeelseid kooliõpikuid. Suurt tähelepäna pöörati ka kõrgharidusele, avati eestikeelne Eesti Vabariigi Tartu Ülikool ja hiljem avati ka TTÜ(Tallinna Tehnikaülikool) ning kõrgemad muusika -ja kunstikoolid Tartus ja Tallinnas. Riik ja omavalitsus pidid pidevalt hoolitsema koolide olukorra paranemise eest. Tartu Ülikool oli üks tähtsamaid teaduskeskusi Eestis. Ülikooli struktuuri kuulusid usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. Ka TTÜ-s tehti tähtsat teadustööd. Paljud Eesti teadlased said maailmakuulsaks. Tänu Eesti kultuuri arenemisele, hakasid mitmed maailmakuulsad teadlased, pöörama rohkem tähelepanu eesti keelele, kirjandusele, rahvaluule ja ajaloole, arheoloogia ja geograafia edendamisele. Eestis hakati üha rohkem tootma oma enda tarbeesemeid.
Nii nagu arenes teadus ja haridus , arenesid ka kunstid ja muusika . Suure sammu tegi muidugi kunst . Hakati rohkem maalima ja näiteks Tallinnas avati isegi kunstimuuseum, mis oli kuulus kogu Euroopas. Seal ei esitatud mitte ainult eestlaste töid vaid ka kuulsate maalikunstnikute töid. Eestlaste kunstinäitusi ei korraldatud mitte ainult Eestimaal , vaid ka mujal Euroopas , alustades Soomest lõpetades Itaaliaga. Ka muusika tegi olulise sammu. Nimelt kuulsate heliloojate kõrvalt hakkasid ka kuulsaks saama noored helikunstnikud, kes olid oma loominguga vapustanud paljusi kuulsaid inimesi. Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Tore oli see, et säilis üldlaulupidude traditsioon. Teatrielu keskuseks oli Tallinn, kus asus rahvusteater Estonia. Mõningad suuremad teatrid asusid ka Tartus Vanemuine , Pärnus, Viljandis ja Narvas. Laval mängiti nii operette kui ka oopereid ja ballette. Väikestes linnades või külades, olid oma näiteringid, kus sai rahvale vahest ka etendusi mängida. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri ala tegevaid inimesi koondas Eesti Nätlejate Liit, mis tegi näitlejate jt elu lihtsamaks. Esimene täispikk mängufilm “Mineviku varjud“ linastus 1924. aastal ja see kajastas muistsest vabadusvõitlusest. Esimene helifilm „Kuldämblik“ valmis aga kuus aastat hiljem. Eesti filmioperaatorid said kõige rohkem kuulsuse dokumentalistika vallas.
Eestlased hakkasid üha rohkem osalema olümpiamängudes. Paljud tõid kodumaale isegi olümpia kuldmedaleid. Kõige rohkem tegelesid eestlased maadlemise ja tõstmisega, aga palju tegeldi ka korvpalli ja võrkpalliga ning kergejõustiku ja laskmisega. Et teistel liiga igav poleks, korraldati suuri spordivõistlusi, maavõistlusi ja lisaks olümpiamängudele osalesid eestlesed ka Euroopa ja Maailma meistrivõistlustel. 1920-ndatel aastatel asutati ka esimesed spordiseltsid. Üks kuulsamaid Eesti sportlasi on Paul Keres, kes jõudis maailma tippmaletajate hulka ja kes on kujutatud ka 5-kroonisel rahatähel.
Eestlased ei olnud kuigi teistest maailmariikidest nõrgemad. Neil toimusid ka suured muudatused kultuuris. Mitmeid inimesi tunti maailmas väga hästi. Kuigi eestlased pole olnud kunagi maailmakuulsed tarbakaupade tootjad, meeldivad ju ikkagi inimestele kodumaised toidud. Vahest on need isegi maitsvamad kui välismaised toidud. Eesti on olnud tubli nende aegade vältel. Eestlased säilitavad traditsioone, avastavad uusi asju, uurivad vanu ja teevad kõike selle jaoks, et Eesti kultuur muutuks ka praegu.