Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Estonia teatri ja Draamateatri asutamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Estonia teatri ja  Draamateatri  
asutamine
Maarjo Põder
10a
2014
Estonia teatri ajalugu
Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 
1913.
1944. aasta  Tallina  pommitamisel hävines Estonia 
teater. 
 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal.
1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. 
Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna 
Talveaiana väiksemate pidude  tarbeks kasutatakse.
2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal.
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Estonia teatri hoone
Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis Soome 
arhidektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.
Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest 
kõige suurem uusehitis Tallinnas.
I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba 
sõjahaiglana.
II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada.
Esimesed etendused 
1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus – Léo  Delibes ’i “Coppélia”; 
1926 asutas koreograaf Rahel  Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt 
hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel.
1928 jõudis lavale esimene eesti  ooper  –  Evald   Aava  “Vikerlased”, 1944 esimene eesti 
ballett - Eduard  Tubina “ Kratt ”.
Estonia teatrisaal
Sisekujunduses lähtusid arhitektid 
sotsiaalsest klassitsismist.
Teatrisaali  lagi  otsustati kaunistada freskomaaliga.
Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline 
lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama 
sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt 
purustatu taastamist.
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Estonia teater tänapäeval
Teatri  loominguline  juht ja  peadirigent  on 2012. 
aastast Vello Pähn.
Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 
tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 
93-liikmeline.
Rahvusooperi suur saal  mahutab  690 pealtvaatajat.
Teatri  hooaeg vältab 10 kuud – septembrist kuni juunini.
Draamateatri ajalugu (1)
Eesti  Draamateater  sai alguse lavastaja Paul 
Sepa erateatristuudiost 1920. aasta sügisel, kus 
teatrihariduse saanud noored näitlejad asutasid 
eraldiseisva Draamastuudio Teatri.
Algusaastatel polnud  teatril  oma teatrimaja, 
renditi Tallinna saksa teatri saali ja esineti ringreisidel 
üle Eesti.
1937. aastal nimetati teater ümber Eesti Draamateatriks 
1939. aastal sai teatri ametlikuks  koduks  tollase Saksa 
Teatri hoone Tallinnas, Pärnu maantee  5, mis on Eesti 
Draamateatri koduks tänaseni.
(2)
Pärast Teist maailmasõda toimusid teatriga mitmed 
muudatused, teatrit organiseeriti ja nimetati mitu 
korda ümber.
1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse 
eliitteatri "Estonia" draamatrupp.
Eesti Draamateatrile kujundas 1960.–1970. aastatel 
näo lavastaja  Voldemar Panso.
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Draamateater tänapäeval
Eesti Draamateater annab aastas üle 500 etenduse, seda 
oma maja kahes saalis ja ka mujal Eestis. Etendusi 
külastab hooaja jooksul üle 120 000. teatrisõbra.
 Viimastest aastakümnetest nimetagem tähelepanuväärseid 
lavatajaid nagu  Mikk  Mikiver, Juhan Viiding, Evald 
Hermaküla, Mati Unt, Hendrik Toompere,  Merle  Karusoo.
Alates 1999. aastast on Eesti Draamateatri peanäitejuht 
Priit  Pedajas  ning alates 2006. aastast on teatrijuht  Rein  
Oja.
Eesti Draamateatri juhid
Rein oja 
Priit Pedajas
Faktid
23.  aprillil  1919 tuli “Estonia” kontserdisaalis kokku 
esimene Eesti  parlament .
“Estonia” teater oli ka Eesti 50-kroonisel rahatähel, kuni 
2011. aastal euro kasutusele võeti.
2013. aasta 6. septembril sai Estonia maja 100-
aastaseks.
Kasutatud  materjalid
http://www.draamateater.ee/teatri-fotod-0
http://www.opera.ee/estonia-teater/
http://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_(teater)
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Draamateater
http://www.teater.ee/teater_eestis/ajalugu/aid-3478/Teatrielu-areng-aastatel-1918-1940
http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/eesti_teater1
 Tänan kuulamast 

Document Outline

  • Slide 1
  • Estonia teatri ajalugu
  • Slide 3
  • Estonia teatri hoone
  • Esimesed etendused 
  • Estonia teatrisaal
  • Slide 7
  • Estonia teater tänapäeval
  • Draamateatri ajalugu (1)
  • (2)
  • Slide 11
  • Draamateater tänapäeval
  • Eesti Draamateatri juhid
  • Faktid
  • Kasutatud  materjalid
  •  Tänan kuulamast 
Vasakule Paremale
Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #1 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #2 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #3 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #4 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #5 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #6 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #7 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #8 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #9 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #10 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #11 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #12 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #13 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #14 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #15 Estonia teatri ja Draamateatri asutamine #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarjo2 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Estonia ja- Draamateatri asustamine
2
docx

Estonia ja- Draamateatri asustamine

Estonia ja- Draamateatri asustamine Estonia Teater: Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett ­ Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper ­ Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett ­ Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi ­ Evald Aava "Vikerlased" ­ esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett ­ Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri

Kunstiajalugu
Eesti teatri ajalugu
3
rtf

Eesti teatri ajalugu

Julia Karpenkova IV3V Eesti teatri ajalugu. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett ­ Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper ­ Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett ­ Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi ­ Evald Aava "Vikerlased" ­ esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett ­ Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946

Eesti keel
Eesti Draamateater tähistas maja 100-sünnipäeva
9
docx

Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva

Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris ­ Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli seal majas avatus uste päev, Kella 12-st kuni 15-ni startis iga veerand tunni tagant teatri lavatagusesse maailma ringkäigule ekskursioonigrupp, mida juhtisid Draamateatri näitlejad. Lift toob huvilised kolmandale rõdule, kus kõik näitlejatest giidid rõhutavad nagu ühest suust: siit avanevat perspektiiv- vaade ­ suhteliselt väikesest saalist hoolimata näib lava väikese ja kaugena. Edasi viiakse külastajad kammersaali, kus tehakse ka esimesed lugemisproovid. Nüüd viib tee suitsuruumi, mis Mari-Liisi selgituste järgi oli kunagi Evald Hermaküla kabinet

Eesti kultuurilugu
Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Raske aeg, linnad olid varemetes. Kuid samas oli positiivne see, et sõda on lõppenud. Märksõnadeks: taastamine, ülesehitus, lootused paremale tulevikule, üldine optimism, vabatahtlik ületunnitöö. 1940ndad Eestis Nn järel-eesti-aeg (Madis Kõivu termin) ­ aeg, mil ühiskonnas eksisteeris veel palju sellist, mis pärines sõjaeelsest ajast (ca 1945-1948) 1949. a küüditamine Sundkollektiviseerimine Paljud teatrid olid sõjas hävinud või varemeis (Vanemuine, Estonia, Endla, Ugala. Narva Teater), koos hoonetega hävisid ka kostüümid, dekoratsioonid lavavara. Osa näitlejaid-lavastajaid oli 1944 Eestist lahkunud, osa Siberis ja vangis. Siiski kõik teatrid alustasid tööd. Juba 1944/45 hooajal pärast sõda loodi mitme teatri juurde õpperühmad.. ENSV Kunstide Valitsust juhtis Johannes Semper, teatrite osakonda Paul Rummo. 1946 alustas tööd Eesti Riiklik Teatriinstituut, direktoriks Priit Põldroos.

Eesti teatri ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3 JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945 Abstract The present study covers an understudied part in the Estonian cultural history – how Afro-American jazz music reached our cultural space and the phenomena related to this. Such an angle is not an alien one to other nations either – here and there, since its very appearance, jazz has created contradictory opinions varying from deep admiration to total denial and ban.

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun