Ballett ja tuntuimad tantsijad (0)

Rakke Gümnaasium
Ballett Referaat
Koostaja : Siim Kruustok
Rakke 2012 Sisukord
1. Sissejuhatus 3
2. Balletti ajalugu 4
3. Tuntud Balletitantsijad 5
4. Tuntud Ballettmeistrid 7 Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos . Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika , kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsuga. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelaste tundeid ja mõtteid. Balleti aluseks olev kirjanduslik süzee on muusikaga lahutamatus seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo -, ansambli- kui ka rühmatantsudest. Ballettides esitatakse ka karaktertantse. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigituste suurema ulatuse saavutamiseks. Klassikalises balletis on kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks. Nendest algavad ja nendega lõpevad tantsuharjutused. Kuna ballett kujunes välja Prantsusmaal, siis on balletiterminid prantsuskeelsed. Balletti võib tantsida ka muusika järgi, millel puudub kirjanduslik süzee.
Balletti ajalugu
Omanäoline klassikaline tantsukunst kujunes Egiptuses, Indias ja Hiinas välja juba aastatuhandeid tagasi. Professionaalne tantsukunst hakkas Euroopas arenema keskaja lõppedes, kui toimus ilmaliku kultuuri elavnemine. 17.sajandiPrantsusmaad valitsenud kuningas oli eriti tantsulembeline, sellepärast oli tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. 1661.aastal rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Prantsuse ballettmeistrist Jean Georges Noverre'ist ( 1727 -1810) algab süzeelise draamaballeti tegelik ajalugu. 19.saj.saab alguse romantiline ballett, millele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust kõrgemale. Võeti kasutusele varvaskingad ja hakati rakendama vastavat tantsutehnikat. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks. Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. Välja kujunes kolm peamist balletikoolkonda: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Lev Ivanovi (1834-1901) ja Marius Petipaga (1819- 1910 ) lõi oma meistriteoseid Pjotr Tsaikovski (1840-1893).Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud " Surev luik" C.Saint-Saänsi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval. Selle peamised keskused on Moskva , Peterburi, Pariis, London, Milano , Kopenhaagen ja New York . Tuntud Balletitantsijad Maria Taglioni - Maria Taglioni (23. aprill 1804 Stockholm ­ 24. Aprill 1884) oli itaalia baleriin , kes viljeles romantilist balletti. Ta oli üks esimesi ja tunnustatumaid varvastantsumeistreid. Maria sündis tuntud itaalia tantsija -pedagoogi Filippo Taglioni peres. Tantsudebüüdi tegi ta 1822. aastal Viinis . Hiljem astus ta üles paljudes Euroopa linnades, näiteks Pariisis ja Peterburis. Aastal 1832 oli Filippo balleti "Sülfiid" koreograaf . Ballett oli spetsiaalselt loodud Maria Taglionile. "Sülfiid" oli esimene ballett, kus baleriin oli kogu etenduse vältel varvastel. August Bournonville- Prantsuse päritoluga taani ballettmeister, tantsija ja pedagoog . Õppis Kopenhaagenis ja Pariisis. Oli 1827-28Grand Opera solist. 1830-77 (vaheaegadega) Taani Kuningliku Balleti solist ja ballettmeister. Loonud koreograafia rohkem kui 50 balletile ("Sülfiid",1836 ,"Napoli",1842).Pani aluse taani rahvuslikule balletikoolkonnale. Oli romantilise suuna esindaja, ühendas klassikalist ja karaktertantsu, arendas meestetantsu. Kirjutanud mälestused "Minu teatrielu " (3kd. 1848-78) Anna Pavlova- Anna sündis 2 kuud enneaegselt. Hiljem on Anna öelnud, et tema isa suri, kui ta oli 2-aastane. Kaheksa-aastaselt ei võetud teda Peterburi teatrikooli vastu, kuna ta oli oma ea kohta liiga väike, talle soovitati 10-aastaselt tagasi tulla. Kümneselt pääses ta balletikooli ning aprillis 1891 oli tema esimene tantsuetteaste Marius Petipa "Muinasjutus", rolliks Amor. Tema õpetajad olid oma aja prominentseimad: Christian Johansson , Pavel Gerdt, Nikolai Legat ja baleriin Jekaterina Vazem. Aastal 1899, olles 16-aastane, lõpetas ta kooli ning asus tööle Peterburi Maria teatrisse. Ta arenes siin kiiresti ning oli maestro Petipa lemmik Rudolf Nurejev- Rudolf Gametovitsh Nurejev sündis tema emalegi ootamatult 17. märtsil 1938. aastal Siberist läbisõitva rongi kupees Baikali järve ja Irkutski vahel. Oma nooruse veetis Nurejev Ufaas, kus juba varakult osales rahvatantsurühmades. Kui ta nägi väikeses Ufaa teatris balletietendust, tekkis tal tungiv soov osata ka ise nii hästi tantsida, kui nood artistid seal laval. Nurejev otsustas õppida tantsimist, ja nii kolis ta 1955. aastal Leningradi , kus astus Koreograafiakooli. Aleksandr Pushkin võttis ta oma hoole alla. 1958. aastal lõpetas 20- aastane Nurejev Leningradi Koreograafiakooli ja sõlmis oma esimese lepingu Kirovi (praegune Maria teater Peterburis) teatriga. Suure eduga tantsis ta paljudes osades. Nii tema õpetajat kui ka publikut rabas uue tähe väljendusrikkus. Maia Plissetskaja- Maia Mihhailovna Plissetskaja (vene ; sündinud 20. novembril 1925 Moskvas) on juudi päritoluga Vene balletitantsija, sageli nimetatud kaasaja suurimaks baleriiniks. Aastal 1943 lõpetas ta Moskva koreograafiakooli. Kohe pärast kooli lõpetamist sai temast priimabaleriin, mis on ühele baleriinilõpetajale haruldane . Tema punased juuksed ja silmatorkav välimus tegid temast glamuurse kuju. Tema pikad ja nõtked käed olid tollal ainulaadsed , samuti oli ta tuntud oma hea hüppevõime, ekstreemselt painduva kaela, tehniliselt tugeva tantsu ja karisma poolest. Maia üheks kuulsaimaks rolliks oli Camille Saint- Saënsi tsüklist "Loomade karneval " pärineva sureva luige imitatsioon . Tuntud Ballettmeistrid
Filippo Taglioni- Filippo Taglioni oli Itaalia tantsija ja koreograaf. Taglioni oli eraõpetajaks oma tütrele, kuulsale romantikule baleriin Marie Taglionile. Filippo oli esialgne "Sülfiid" koreograaf aga August Bournonville versioon on rohkem tuntud. Marius Petipa- Marius Petipa oli Prantsuse ballettitantsija, õpetaja ja koreograaf. Petipat peetakse kõige mõjukamaks ballettmeistriks ja koreograafiks, kes kunagi elanud. Marius Petipa on tuntud oma pika ballettmeistri karjääriga St. Peterburi rahvus teatris, kus ta töötas 1871 aastast kuni 1903. Petipa on loonud ühe 50 balletti. Lev Ivanov- Lev Ivanov oli Vene balletti tantsija ja koreograaf, hiljem vene rahvus ballettis teine ballettmeister. Lev Ivanov Tegi Pyotr Tchaikovsky pähklipurejale koreograafia. Michel Fokine- Fokine oli murranguline Vene koreograad ja tantsija. Michel fokine on sündinud St. Peterburgis keskklassi kaupmehe peres. 9 aasteselt võeti ta vastu Vene rahvus baletti kooli. 18 aastaselt tegi ta debüüdi " Paquita" nimelises ballettis. George Balanchine- George Balanvhine oli üks 20. sajandi väljapaistvamaid koreograafe ja üks American Balleti rajajaid . Ta moodustab silla klassikalise ja moodsa balleti vahel. Tema isa oli Meliton Balantsivadze ( 1862 ­1937), gruusia helilooja , üks gruusia ooperi rajajaid. Ka tema vend Andria Balantsivadze (1906­1992) oli tuntud gruusia helilooja. Aastal 1921 lõpetas ta Maria teatri kooli balletiklassi ning 1923 Petrogradi konservatooriumi. 1921­1924 oli ta Petrogradi Ooperi- ja Balletiteatri artist. Aastal 1924 kuulus ta väikese balletitantsijate trupi koosseisu, kes käisid turneel Lääne- Euroopas. Londonis nägi teda Sergei Djagilev, kes tegi talle ettepaneku ühineda trupiga Ballets Russes, algul tantsijana, hiljem peakoreograafina. Põlvevigastus tegi tema tantsijakarjäärile lõpu. Metseen Lincoln Kirstein (1907­1996) veenis 1933 Balanchine'i tulema USA-sse ja rajama ameerika balletitrupi. Balamchine rajas kõigepealt balletikooli. Aasta hiljem avati American Ballet ning sellest sai Metropolitan Opera balletitrupp. Balanchine lahkus peagi. Kasutatud Kirjandus Google otsing Vikipeedia Muusikaõpik VII-VIII Miksike