,,Kallista oma kliente" Jack Mitchell ,,Tippteenindaja raskused ja rõõmud" Kristin Anderson & Ron Zemke ,,Ole meie külaline" Disney instituut ,,Kallista oma töökaaslasi" Jack Mitchell ,,Töö lõpp" Jeremy Rifkin Teenindusühiskonna areng ja teenindusfilosoofia Mis on filosoofia? Mõttetarkus Eesti teeninduse head ja vead Head: Head teenindamist väärtustatakse üha rohkem Head teenindamist kohtab üha rohkem Üha rohkem on häid teenindajaid Üha rohkem on teadlikke ja nõudlike kliente Vead: Vähene kliendikesksus ja ebapiisav teeninduskvaliteet Teeninduskvaliteedi kõikumine Ebapiisav orienteeritus kvaliteedile, teenindusele, ärile Ebapiisavad teenindus- ja turundusalased teadmised ning võõrkeeleoskus Ebapiisav koostöö Pakutavate teenuste ühenäolisus Tere! + naeratus + silmside + siirus Teretus on alati sõnum: ma tunnustan ja väärtustan teid; mul on hea meel, et te tulite; ma olen valmis teid teenindama; ma soovin teid aidata;
paradigmasid, et neid paremini mõista. Uus paradigma näitab välja suuremat täpsust kui vanem. Aga selle arusaamiseks tuleb vahel teha põhjaliku uurimist vanaga. Revolutsioonide aja üheks osaks oligi vanade paradigmade uuendamine ja täiustamine. Sellega seoses leiti uusi lahendusi ja avastusi, millega tõusid teadlased esile nii ühiskonnas kui ka teaduses. Aga nende vaenlasteks olid kriitikud, kes üritasid jõuda selgusele, kas paradigma on tõene või lihtlabane väljamõeldis. Oli ka teadlikke pettusi, millega püüti aga tõestada kriitikute väiteid. Ning on mitu juhtumit, mil pettus loetakse tõeseks ja sellega läksid alla kriitikute mained. Üheks suureks revolutsiooniks võime tuua välja 20. Sajandi algust, kui füüsikud avastasid universumit. Leiutati teleskoope, millega oli võimalik näha valgusaastate kaugusi. Selle tagajärjel avastati Suure Paugu teooria ja universumi sünd, mis kirjeldab planeetide ja tähtede olemust.
Vanasti uurisin alati seda infot vanemate käest, kuid nüüd saan juba ise hakkama. Enam ei osta ma näiteks Coca-Colat nii tihti kui vanasti, sest olen saanud aru selle tegelikust kahjulikkusest. Keemia on osaliselt ka toidu tegemise südameks. Olen täheldanud, et minu söögitegemisel on loogiline mõtlemine paranenud. Näiteks oskan umbkaudu ette kujutada, kui palju peaks lisama midagi, et saada teatud lahust. Keemia aitab mul teha teadlikke otsuseid. Kas toode toimib nii, nagu teda on reklaamitud, või on see pettus? Kui saan keemiast aru, oskan eristada mõistlikud ootused puhtast väljamõeldisest. Keemial on minu arvates ka tulevikus perspektiivi. Keemia õppimine võimaldab mul tulevikus võimalik õppida edasi ülikoolis ning saada ka keemiat vajavatele erialadele tööle. Isegi kui mitte minna tööle keemia aladele, on sellegipoolest keemia õppimisest tekkinud analüütilistest oskustest kasu ka muudes ametites.
Inimeste igapäevase sotsiaalse tegevuse all mõeldakse tõlgendusi, määratlusi, seletusi, mida inimesed üksteisega suheldes ümbritsevale maailmale, aktuaalsetele sündmustele, teiste ja iseenda tegevusele, üksteisele ja iseendale omistavad. Tähendused muutuvad inimeste kogemustest, teadmistest, tegevusest ja suhtumisest sõltuvalt ja on mõeldamatud väljaspool keelt“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 19). „Valikuid, mida jutustaja oma esitluses teeb, mõjutab rida teadlikke ja mitte teadlikke tegureid“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 8). Lugusid saab rääkida ja neile mõtet anda erinevat moodi. Lood ning sõnavalikud jutustades on erinevad ja lähtuvad inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast, haridusest, elukogemusest. Lisaks vaadeldatakse ümbritsevat keskkonda kui tähtsaimat faktorit inimelus, mis sisaldab endas sotsiaalseid, psühholoogilisi ja hingelisi põhimõtteid, mille vahel peab säilima tasakaal. Kaks erineva sotsiaalse ning
ületöötamist. Lisaks, see on suhtumine patsienti eelarvamuste vabalt, avatult ning inimlikult. Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti: tegutsemisvabadust (võime teha oma kehaga iseseisvalt tööd, liigutusi), vabadust langetada teadlikke otsuseid (õigus kaasa rääkida nt oma ravist), individuaalset vabadust (sõltuvus med.töötajatest), minapildi terviklikkuse ohustamine (surm, invaliidsus, valu). Meditsiinieetikast peab med.töötaja arvestama nende aspektidega, kuna haigus annab rohkem võimu arstile. Otsused peavad olema kooskõlastatud ka patsiendiga, kes omakorda peab olema kõigest informeeritud. Arsti väärtuste peale surumine on taunitav, kuid ka tema
Keskonnasõbralikku tarbimist meie enda ehk tarbijate näol saaks motiveerida erinevate kampaaniatega, nagu enne mainisin riidest ostukotid. Samuti tuleks poodi minnes mõelda, mida mul sealt vaja on, mitte teha imppulssoste ning pärast kahetseda kulutatud raha ning otstarbetu asja pärast. Arvatakse, et maal elades on lihtsam olla keskkonnasõbralikum, kuid tegelikult annab seda ka linnas teha. Nimelt linnaelanik kulutab elamiseks palju vähem elamispinda ja temagi võib teha tarbijana teadlikke valikuid. Linnas saab kasutada näiteks ühistransporti või jalgsikäimist, sest vahemaad erinevate tähtsate asukohtade vahel ei ole pikad. Keskkonnasõbralikuks peetakse ka jalgratta kasutamist. Linnas on tarbijal vaja rohkem mõelda, millist tootjat või teenust ta eelistab ja ka ahvatlusi on rohkem. Keskkonnasõbralik elustiil linnas hõlmab endas korralikku jäätmekäitlust, kodumaise (soovitatavalt hooajalise ja maheda) toidu eelistamist,
vabastas Kuuba vangid 53 miljoni USA dollari väärtuses toiduainete ja arstiabivahendite vastu. John Kennedy mõrvati 1963. aastal Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. USA Kongressi Esindajatekoja poliitmõrvade erikomisjon otsustas 1979. aastal, et Kennedy mõrva puhul oli ilmselt tegu vandenõuga, mitte ainumõrvariga. Väga suur hulk Kennedy mõrva asjaoludest teadlikke inimesi hukkus kahtlastel asjaoludel. Kuna Kennedyte perekonnas on toimunud rohkem kui üks mõrv nimetatakse Kennedyte perekonda tabanud õnnetusi ka Kennedyte needuseks.
väliseestlaste päeva ning asutati Välis-Eesti Ühing. Stockholmis anti välja nt. Ajaleht Välis-Eesti. (Akadeemia 2008 : 2265) Terve hulk inimesi ei teinud ega tee ka praegu vahet pagulaseesti ja väliseesti mentaliteedi vahel. Ühiseesti kultuuritöö tegija Hellar Grabbi samastab mõisted "pagulane" ja "väliseestlane" öeldes, et väliseestlased on need , keda nõukogude pruugis kutsutakse emigrantideks ja Välis-Eestis pagulasteks. (Akadeemia 2008 : 2266) Olemas on aga ka väga teadlikke pagulasi ja väga teadlikke väliseestlasi, kes neil mõisteil selget kultuuripoliitilist vahet teevad. Walter Rand on kirjutanud, et meie väljaspool kodumaad oleme väliseestlased. Teatud hinnangu alusel on mõned meist pagulsed, teised aga sünnilt nt. Kanadalased, kel väliseestlastest vanemad. Üks näide on ka see, kus väliseestlasteks peetakse neid, kes vabatahtlikult valisid elukoha välismaal, pagulased aga kolkapatrioodid. (Akadeemia 2008 : 2267)
tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke ja tervislikke eluviise, täielikku rahu, vabatahtlike vastuvõtt, viis keskkonnaohtliku olukorra juhtu. -likkus -lik metsa tuleohtlikkus mets on tuleohtlikus seisus poisi leplikkus leplikus inimeses vana mehe isalikkus isalikus suhtumises õpetajate sõbralikkust sõbralikust õpetajast sõnastuse kõlblikkust kõlblikust sõnastusest HÄÄLIKUÜHEND 1
Karl Martin Sinijärv Triin Soometsa Kristi Oidekivi Elo Viiding Kalev Kesküla Kalev Kesküla ühiskonnakriitiline ja irooniline Kesküla tuntuim luulekogu on "Vabariigi laulud". See kirjeldab Eesti Vabariingi elu ja tegevust Kasutab palju tsitaate Karl Martin Sinijärv Tema keelekasutus on väga eripärane Mõtles välja sõna "etnofuturism" Triin Soomets Tema luules on palju isiklikku, hämaraid tunde ja seksuaalsust Esineb ka teadlikke stiilimänge ja irooniat Kauksi Ülle Üks peamisi etnofuturismi tutvustaja On jätkanud kirjanduse traditsioone rahvaluule maailmapildile toetudes Võrukeelne luuletaja Tänu temale on muutnud kogu võru kirjandus Indrek Hirv Kirjutab rangevormilist sümbolistliku luulet Tuntuks saanud oma armastusluulega Contra Tartu NAKist väljakasvanud sõnameistritest üks tuntumaid On suutnud ühendada suulise rahvaluule
ümberpakkimist toimetatakse see edasi puuduses elavatele inimestele. Sel moel jagati 2010. aastal 50 000 kasti toitu vaesuses elavatele peredele ja üksikisikutele. 3. Mis on säästev tarbimine? Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid, milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid.
MORAALITEOLOOGIA 1. Mis on vabadus? 1. Vabadus on (Jumala kingitud) võime toimida või mitte toimida, teha seda või teist, ning nõnda korda saata teadlikke tegusid omaenda vastutusel. Vabadus on inimlike tegude eriomane joon. Mida enam keegi teeb head, seda vabamaks ta muutub. Vabadus saavutab talle loomuomase täiuse, kui ta on suunatud Jumalale, ülimale hüvele ja meie õndsusele. Vabadusega käib kaasas võimalus valida hea ja kurja vahel. Kurja valimine on vabaduse kuritarvitamine ning see viib patu orjusse. 2. Mis on südametunnistus? 2. Südametunnistus on mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast.
Lapse tõeline kasvukeskkond pole mitte suure aiaga maja või kena lastetuba erinevate mänguasjadega, vaid perekond, kes teda ümbritseb. Seda, kuidas suhteid luua ja hoida, õpib laps oma vanematelt, talle kõige lähemal seisvatelt inimestelt. Mistahes valdkonnas on suhtlemine kõige alus, vaid nii saab vältida eelkirjeldatud mustri kordumist ja muredele osatakse leida juba aegsasti lahendusi. Kui täiskasvanud inimesed saavad vastutada ise oma elu eest ning astuda teadlikke samme lapsepõlvest kaasa saadud ebaefektiivse käitumismustri muutmise suunas, siis väikestel lastel see võimalus puudub. Nad õpivad sellest, mida nad näevad ja siinkohal ongi nende ainsaks vaateks vanemate soov ja oskus oma suhet muuta. Saades aru, et oleme oma elu elanud vanemate kootud kampsunis, on selle lahti harutamiseks vajalik oma valulikke kogemusi analüüsida neid läbi töötades. Kui me suudame ebamugavusi tekitavaid mustreid lõhkuda, leida probleemidele lahendusi nii, et
kuid seda sunnib riik, kelle pärast me ei saa olla kodus lastega ja neid kasvatada hooles. 2 Vanemate roll laste välja kujunemisel on tänapäeval suurem kui eales varem, kuna ühiskond on liiga räpane, et lasta järeltulijatel selles vabalt kasvada. On väga oluline, et kõik vanemad teaksid, kuidas nad oma lapsi mõjutavad, kuid selleks, et kasvatada lapsi hästi ei ole vaja ainult teadlikke vanemaid. Selleks on vaja ka teadlikku ühiskonda, teadlikku riiki. 3
probleemi. Samuti on olulisteks punktideks kliendiga suheldes viisakate väljendite kasutamine, optimistlikus, oma kliendiga arvestamine tema teenindamisel, kliendile toodete/teenuste soovitamised (kuid ei tohi olla liiga pealetükkiv), tagasiside küsimine, kliendi lahkumisel viisakate sõnade lausumine nagu näiteks ,,Kohtumiseni" või ,,Nägemiseni". Tänu sellele, et aina rohkem ettevõtteid oma töötajaid koolitavad ja suunavad, üha rohkem on häid teenindajaid. Üha rohkem on teadlikke ja nõudlike kliente. Kõik pisiasjad on klienditeenindamisel väga olulised. Ka mõned asjad, mida muidu nii oluliseks ei peakski, on kliendiga suheldes olulised, näiteks see, kuidas teenindaja kehahoiak on, kuidas on sinu käteasend, kui palju meiki, parfüümi või aksessuaare sa just sellel hetkel kannad. Sel juhul kui töötada mõnes ettevõtte kontoris, vastates e- mailidele ja kõnedele, pole need punktid kõige olulisemad. Sest sel juhul ju ei puututa
Naiste võrdõiguslikkus ja feminism 21. sajandil Sõna “feminism” ja selle tähenduse ümber on tihti väärarusaam ja selle kohta on palju valesid stereotüüpe. Näiteks, et naised vihkavad mehi, feministid on lihtsalt vihased naised ja nad teevad kõike ainult selleks, et meeste elusid rikkuda. Selle päris tähendus on just vastupidine: feminism ei toeta kummagi soo vastast seksismi ja see töötab võrdsuse, mitte naiste paremuse poole. Feministid austavad individuaalseid, teadlikke valikuid ja usuvad, et inimeste hindamisel ei tohiks olla topeltstandardeid. Feministlikud liikumised toetavad naiste õigusi, ametikoha pidamist, töötamist, õiglase palga teenimist, soolise palgalõhe kaotamist, hariduse omandamist ning rasedus- ja sünnituspuhkust. Nad töötavad ka selleks, et tagada juurdepääs seaduslikele, turvalistele abortidele ning kaitsta naisi ja tüdrukuid vägistamiste, seksuaalse ahistamise ja koduvägivalla eest.
Liited Enim probleeme tekitavad lik ja likkus liited. Meelde tuleks jätta, et likkus liite puhul kirjutatakse k alati topelt (võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus). Liitega lik on raskem, mille õigekirjale toob selgust Argo Mund näidete abil (ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke ja tervislikke eluviise, täielikku rahu, vabatahtlike vastuvõtt, viis keskkonnaohtliku olukorra juhtu) Rõhuliidete kirjutamisel tuleb meelde jätta, et heliliste häälikute l, m, n, r, v järel kirjutatakse liide gi ning kõigil ülejäänud juhtudel ki (kohvgi, mitmedki, kukkki, artisokkki, küllaltki, kauguseski). 7 Sulghäälikutest
7. Söö vähem suhkrut 8. Söö vähem soola 9. Joo piisavalt vett 10. Ära liialda alkoholiga Kuidas poes toitu valida Kõige lihtsam viis suunata perekonna toitumisharjumusi, on valida koju ahvatlevad, kuid võimalikult vähe töödeldud toiduained. Et mitte teha tarbetuid oste, koosta enne kauplusesse minemist nimekiri neist toiduainetest, mida söögitegemiseks vajad. Poes olles tutvu alati pakendil oleva infoga, et saaksid teha teadlikke valikuid. Kaupluses alusta alati puu- ja köögiviljade juurest ja vali sealt igaks päevaks midagi, mida sinu pereliikmed hea meelega söövad. Eelista värskeid puu- ja köögivilju. Kui valik on kesine, siis vali külmutatud tooted või näiteks kuivatatud oad, herned ja puuviljad. Konserve osta viimases järjekorras. Järgmiseks vali leib-sai ja muud teraviljatooted. Nende valikul on võtmesõna "täistera".
valikute tausta ja tähendust. Viimatiöeldu ei tähenda, et need teemad ei vajaks tänapäeva tasemel uuesti läbi kirjutamist ja lahti mõtestamist. Viimase paari kuu sündmused on tõestuseks, et selline protsess on juba käivitunud. Loodetavasti aitab aktiivsust koguv arutelu meie ees Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus seisvaid lahendamist vajavaid küsimusi ning nende võimalikke lahendusteid paremini mõista ja edaspidi teadlikke valikuid tehes ka võimalikult hästi lahendada. Õigus on vahend eesmärkide saavutamiseks Eesti Vabariigi õiguspoliitika rajaneb põhimõttel, et õigus on demokraatlikus riigis peamine poliitiliste eesmärkide ja otsuste elluviimise vahend. Seetõttu sõltub poliitiliste eesmärkide saavutamise ja otsuste elluviimise edukus väga suurel määral valitud ja rakendatava õigusliku lahenduse kvaliteedist
peetakse vaid valija arvamust/osalemist poliitikas, mitte kodaniku oma üldiselt. Tõsi, noored, kel vanust alla 18, ei ole veel valijad, kuid paljudel neist on poliitiline eelistus ja arvamus ühiskondlikel teemadel juba kujunenud. Samas on neid, kes vanuse poolest võivad valimas käia, kuid neil puudub tegelik poliitilineeelistus. Kumba me siis tegelikult tahame - kas valijaid, kes teevad seda kohustusest, ja pärast kirudes - mis on eestlastele kombeks - või tahame me otsusekindlaid ja teadlikke valijaid? Mu eesmärk ei ole propageerida ettepanekut langetada valimisiga, kuigi pooldan seda kahe käega. Küll aga tahan öelda, et Eestis on palju neid valijaid, kes oma eelistuste ja teadmiste puudumise tõttu jäävad alla sellele protsendile noortele, kes tegelikult ka teavad, kuidas korda parandada ja tahavad seda teha.Tõsi on ka see, et mingi hulk noortest ei huvitu üldse poliitikast, kuid kindlasti ei ole huvi puudumine ja ükskõiksus poliitika suhtes levinud ainult noorte seas
protektsionistlikke meetmeid. ELi põllumajanduspoliitika on viimastel aastakümnetel oluliselt arenenud, et aidata põllumajandustootjatel tulla toime uute väljakutsetega ning vastata ka muutustele üldsuse suhtumises. Järjestikused reformid on viinud selleni, et põllumajandustootjad tuginevad nüüd oma otsustes turu nõudlusele, mitte niivõrd Brüsselis tehtud otsustele. Muud olulised aspektid on järgmised: aidata tarbijatel toidu osas teha teadlikke valikuid ELi kvaliteedimärgise skeemide abil. Need märgised tähistavad geograafilist päritolu ja traditsiooniliste koostisosade või meetodite (s.h mahepõllumajanduslike) kasutamist ning aitavad muuta ELi põllumajandustooted maailmaturul konkurentsivõimelisteks; edendada innovatsiooni põllumajanduses ja toidu töötlemisel (ELi teadusuuringute
1. teadlikud ja 2. ebateadlikud motiivid Teadlik motiiv on juhtmotiiv või siis mõned peamised, mis on otsustava mõjuga konkreetsele käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on inimesele suurim emotsionaalne tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76) Psühholoogide levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. (Allik, Häidkind, Harro, Viikmaa, Kreegipuu, Rauk, Kikas, Tulviste, Luuk, Realo, Konstabel, Pullmann, Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda
pedagoogide õpetamist ja motiveerimist, õppevara loomist ning kooli ja õppekeskkonna väärtustamist õppeprotsessi osana. Kahtlemata eeldab see kallimat haridust: nõudlikumat õpetajakoolitust, väiksemaid lastekollektiive ja konkurentsi tõusu hariduse tööturul. Majanduse üks põhireegleid kõlab, et õige investeerimise puhul kasum aja jooksul mitmekordistub. Sotsiaalselt võimekas inimene suudab teha iseseisvaid, moraalselt teadlikke valikuid ka kiiresti muutuvas ühiskonnas. Siinkohal tahaksin parafraseerida lastepsühhiaater dr Pääreni sõnu: Kui riskilapsed, muuhulgas ka erivajadustega lapsed, üles leida ja neid aidata juba koolieelses eas ning siis nad tundlikult integreerida tavakooli, siis on lootust vähendada hilisemaid kulutusi sotsiaalhoolekandele ja vanglatele. Mida annab kaasamine ühiskonnale Lapsed, kellest saavad täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed, pigem annavad oma panuse kui
Mõistagi on aga noorsootöö valdkonnal lisaks ka üldisem, ühiskonna toimimist ja jätkusuutlikkust puudutav väärtus. Noorsootööle asetatavaid ootusi sõnastatakse riigi tasandil erinevates suunisdokumentides, Eesti puhul nt noorsootöö strateegias: „Noorsootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena. Noorsootöö taotleb noorte kaasatust ühiskonnakorralduses, innustab noori võtma vastutust ja tegema teadlikke otsuseid oma elu, väärtushinnangute ja ühiskonna arengu osas.“ (noorsootöö strateegia 2006, 21). Noorekeskse sõnastuse tagant aimub siin ootusi küpsele ühiskonnaliikmele. Varasemad käsitlused on näidanud, et üha tugevamini on noorsootöö fookuses noorsootöö eksistentsiaalse õigustusena noorte toimetulek tööturul. Noorsootöö põhiväärtuste seisukohast ei väärtustata noorust kui iseseisvat, aktiivset eluperioodi (mis on olnud üks noorsootöö erisusi võrreldes
Humanistlik kaartide sortimine. Hindamise käigus on klientidel K-i planeerimine tänapäeval- In enda vajadused, aktiivne, mitte passiivne roll ning põhirõhk on eeldused ja ambitsioonid. Organisatsiooni ootused, õppimisel, endast rohkem teadasaamisel. k-süsteemid ettevõtetes. Kuidas neid kokku Sealjuures kohandatakse hindamisprotsessi klapitada? kliendiga, mitte vastupidi. See ei tähenda, et K-i planeerimise põhiline mote: Teha teadlikke traditsioonilisest hindamisest ollakse täiesti valikuid. Võtta vastutus. Tunda ennast ja oma loobunud –seda kasutatakse, kuid vähem ja võimalusi. Mitte otsida edu, vaid rahuldust kombinatsioonis kvalitatiivse hindamisega. K-info- pakkuvat tegevust. Mitte tähtsustada juhust üle, aga Kui enne oli k-inõustaja ka peamine k-info osata seda märgata. Mitte püüda teoreetiliselt kogu
hankimiseks, nt: tänavavalgustus. 30. Tarbimiskäitumisest Eestis 2011. aastal. Nimeta suuremad kuluartiklid. Saastekvoodi müük ja eurotoetused, investeeringud. 31. Mis on vastutustundlik tarbimine? Nimeta näpunäiteid. Vastutustundlik tarbimine on pigem omatoodete tarbimine, kui mõistusetu laristamine ja hulgaline tarbimine võõra tootja tooteid. Näpunäiteid: tee ise võimalikult palju asju. 32. Mis on säästva tarbimise põhiidee? Kasutada nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist 33. Kuidas kaitsta tarbijate õigusi? Millal ja kus sündis tarbija õiguste kaitse idee? Tarbijakaitseamet aitab kaitsta tarbijate õigusi. 34. Nimeta tarbija kaheksa õigust, mis on aluseks ka tarbijakaitseseaduse kujunemisele? Nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu Sinu elule, tervisele ja varale ning mida ei ole keelatud
Puudutused on klientidega suhtlemisel harva kasutatavad suhtlusvahendid, kui just teenuse eripära (näiteks iluteenused, masaaz jne) ei tingi füüsilist kontakti.. Siiski võiks sobivatel juhtudel soovitada käe ulatamist tervitamiseks ning igal juhul kliendi poolt käe ulatamisele vastamist . Kuulamine kui suhtlusvahend Klienditeenindaja sõnad ja kehakeele seob suhtlustervikuks kuulamisoskus. Kuulamine nõuab klienditeenindajalt teadlikke omapoolsete pingutuste tegemist mõistmaks, mida kliendid öelduga tegelikult mõtlevad. Hea kuulaja peab silmsidet, on lahke näoilmega, keskendub rääkijale ja ei katkesta teda, vajadusel kordab ja täpsustab öeldut, jälgib kliendi kehakeelt, on kannatlik ja väldib ennatlikke hinnanguid, ei võta kriitikat isiklikuna . 11 KOKKUVÕTE
Johari aken näitab piltlikult, kuidas me võime varieerida enda olemust näitava info määra avatud ala suurust, mis muutub vastavalt olukorrale. AVATUD ALA PIME ALA Iseendale teada ja teistele teada Ümberolijaile teada, iseendale mitte VARJATUD ALA TUNDMATU ALA Iseendale teada, teiste eest varjatud Tundmatu nii iseendale kui teistele Joonis 2 Johari aken (1963). Avatud ala sisaldab kõiki teadlikke tegusid ja ütlusi. Kui sa avaldad partnerile enda kohta midagi, on see saanud avatud ala osaks. Mida suuremad on suhtluspartnerite avatud alad, seda paremini teineteist mõistetakse. Heade suhete puhul avatud alad suurenevad. Kui sinu avatud ala on liiga suur, võib see partneris tekitada ebamugavustunnet (familiaarne käitumine) või paistad sa lobamokana, kellele ei või saladusi usaldada. Varjatud alas on peidus endale teadaolev info (mõtted, soovid, tunded), mida me ei soovi avaldada
Oluline on küsida kliendi käest tagasisidet interpretatsioonis sobivuse/vastavuse kohta. Informeerimine. Info andmine on probleemikeskne ega kirjelda võimalikku kliendi käitumisviisi, lahendust. Nõustaja ülesanne on jagada spetsiifilist teavet ning samal ajal kaitsta kliendi õigust ise otsustada. Nõustaja roll on aidata kliendil langetada oma otsuseid. Nõustaja ei tohi avaldada kliendile survet, suruda peale valikuid. Selleks, et klient saaks langetada teadlikke otsused, on tal eelnevalt vaja teada ja mõista talle sobilikke valikuvõimalusi ning nende võimalikke tagajärgi. Informeerimine ei ole nõuandmine. Informeerimine nõustamisprotsessis on vajalik, kui: · see on otseselt seotud kliendi probleemi ja eesmärkidega ning aitab klienti tema eesmärkidele lähemale; · klient ei ole teadlik oma võimalustest, alternatiividest; · see aitab märgata väärarusaamu, müüte, irratsionaalseid veendumusi ja korrigeerida kliendi
Ehk tuleb meelde mõni raamat või film, mis on hinge läinud, ning võib-olla õnnestub olla selle peategelane ja elada natuke aega selles jutus. Ehk on soov lihtsalt oma elu elada, ilma igasuguste piirenguteta tegevustes. Võib-olla on keegi alati tahtnud oma bossile vastu öeda või kiirteel täiel kiirusel sõita. Vaatama kõigele sellele läheb aega enne seda, kui võetakse omaks idee, et võid teha, mida iganes soovid tõenäoliselt mõeldakse esimesi teadlikke unenägusid kogedes, et teatud asjad pole võimalikud. Sotsiaalne praktika Arvatavasti on paljud meist soovinud, et oleksid mingil hetkel midagi teisiti teinud. Loomulikult ei saa teadlik uni neid hetki tagasi anda, kuid see-eest annab võimaluse proovida, kuidas käituda erinevates olukordades, situatsioonides ja õppida tagajärgedest. Näiteks saab end ette valmistada olukordadeks, mida pole veel olnud. Mõned nendest
Kesksel kohal on küsimus "Kas ma olen normaalne?" (seoses nt eneserahuldamise kogemusega, öiste seemnepursetega jne). Tekib senisest suurem huvi oma välimuse vastu, teismeliseea lõpuks kandub tähelepanu pigem enda isiksusele. Varakult saadud faktidel põhinevad teadmised kehaliste muutuste kohta aitavad teismelisel saavutada adekvaatset kehapilti. Kognitiivne areng Iseseisvusvajadus suureneb, vanemate mõju väheneb. Areneb võime langetada teadlikke otsuseid. Hakkab täiustuma põhjus-tagajärg seose mõistmine ja abstraktne mõtlemine. Toimetulekuoskused suurenevad. Sõpradelt ja meediast saadav teave muutub senisest tähtsamaks. Järkjärgult hakkab eakaaslaste mõju otsuste tegemisel nõrgenema ja osatakse paremini analüüsida meediast tulevaid sõnumeid. Tekib huvi ühiskonnas toimuva vastu. Tekivad edasiõppimis- ja erialavalikuplaanid. Kogemuste lisandudes tekivad küpsemad suhted sõprade ja pereliikmetega
Esmalt see eelneb kujutisele nimetuse andmisele, seejärel toimib üheaegselt ning viimaks ennetab seda. Sellisel moel areneb soov kujutleda midagi konkreetset ( W .Krötzsch, 1917 ). Teised uurijad viivad sellesse skeemi mõningaid täpsustusi ja täiendusi. Nad osutavad, et juhuslike kritselduste ja teadliku joonistamise vahel on ka vaheetapp, kus laps joonistab, tundes rõõmu kritselduste tegemisest, hiljem assotsieerib need kritseldused mõne esemega ja teeb sinna ka teadlikke täiendusi ( nt. jalad ). Kirjanduses on toodud näiteid kavatsuste püsimatusest lastel, kes on üleminekul sihiteadlikule kujutamisele. Laps on otsustanud joonistada kassi. Ta kannab paberile mõned jooned, mis kutsusid esile assotsiatsiooni torniga ja joonistabki torni edasi. Hiljem lisab sinna mõned kolmnurgad ( aknad ) ja kuulutab et see on tore maja jne. Sellised kavatsuste muutumised ei ole mitte erandid vaid pigem reeglid.
Transformatiivne õppimine Refleksioon, reflekteerimine Refleksioon on vajalik oma tegevusele sisu ja mõtte andmiseks ning oma arusaamade mõtestamiseks. Refleksiooni aluseks on kogemus, mida hiljem analüüsitakse ja mõtestatakse. Eduka refleksiooni tulemusel peaks toimuma muutus käitumises/tegevuses. Subjektsus on suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ning samuti selle eest vastutada. Subjektne käitumine on selline käitumine, kus inimene teeb teadlikke otsuseid, mis parandavad tema elu. Enesearengu subjekt on teadvustatud aktiivsuse kandja, kes on suuteline orienteeruma, otsustama, tegema seda, mida ta on kavatsenud teha ning vajadusel ka oma tegevust korrigeerima. Enesejuhitavus on indiviidi teadlikkus oma ressurssidest ja suutlikkus neid reguleerida Eneseaktualiseerimine on inimese võime olla vaba iseseisvalt suhtuda, eelistada, valivalt toimida
Eestlased, venelased, soomlased, valgevenelased, ukrainlased ... teadlikke valikuid teha, on otsustus- ja vastutusvõimeline, koostööaldis ja väärikas isiksus ning Loetletud peab olema kolm rahvust. kodanik. Põhikoolis omandab õppur oskused ja teadmised, mis aitavad tal kasvada
* suuraju, mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Asendi järgi eristatakse peaajus kolm osa: * ajutüvi, mille moodustavad piklikaju, sild, keskaju ja vaheaju; * väikeaju; * suuraju poolkerad. 64. Suuraju osad, mõhnkeha. Lk 200/201. Joonis tuleb töösse. (kopeerib joonist 146). Tsentraalvagu(2) jagab suuraju poolkera otsmikusagaraks(8) ja tagapool olevaks kiirusagaraks(4). Pretsentraalkäär(1) on motokorteks, siin juhitakse teadlikke, tahtlikke liigutusi; postsentraalkäär(3) tundlikkuse käär. Külgvagu(7) jagab otsmikusagara(8) ja oimusagara(6). Kolmas vagu on ka(raamatus pole), see on kiirukuklavagu on seespool, seda pole aju pinnal näha. Mõhnkeha ühendab kahte suuraju poolkera, paikneb suuraju pikilõhe põhjas, selle abil liiguvad signaalid ühest poolkerast teise. 65. Suurajukoore mõiste, mõõtmed. Arvud olulised.
Need toormaterjalid pärinevad looduslikest õlidest, rasvadest ja vahadest ning parafiini toorainetest nagu propüleen ja etüleen. Looduslike toormaterjalide tüüp ja allikas on peamised muutujad, mida uute kosmeetikatoodete loomisel peab silmas pidama. Toote valmistaja peab teadma põhilist informatsiooni nende koostisosade päritolu ja keemiliste omaduste kohta, et osata toote loomisel teha teadlikke otsuseid. Taimedest saadud triglütseriidid on looduslikud, mitte- loomsed, uuenevad, biolagunevad ja orgaanilised ning neile võib taotleda ökosertifikaati. Eelloetletud omadused on muidugi olulised, aga nende roll ei ole nii määrav, juhul kui toote ülejäänud koostis ei paku kliendile märgatavat kasu. 4.1.1 Õlide kasutamine kosmeetikas See, kuidas õlisid hooldustoodete koostisesse valitakse, sõltub väga rangelt iga konkreetse õli omadustest
hakkab mõjutama mõni pisinüanss (ebasümpaatne saatejuht või igav saatekülaline) meediakasutus on paljudel juhtudel situatiivne (muud tegevused konkureerivad meediakasutusega): auditooriumiliikmete võimalused valida, millal ja mil viisil ta saadet vaatab, on kasvanud iga meediumi puhul tänu digitaliseerumisele. kui palju võib meedia olla esmane vajaduste rahuldamise allikas? > Tasude ja tarvete piirangud: 1. liiga palju tähtsustatakse auditooriumi aktiivsust ja teadlikke valikuid meediakasutusel. enamasti vaadatakse nt telerid väga väikese selektiivsusega, st pole vahet, mis sealt tuleb suur osa meediakasutusest on nõrgalt motiveeritud ja sõltub konkreetsetest asjaoludest (igavuse peletuseks raamatu lugemine, väsimuse tõttu teleka ees puhkamine, külaliseootuses ajalehe sirvimine) 2. lähenemises ignoreeritakse meedia sisu spetsiifikat, ei võeta arvesse sisu tekstilisi ja kultuurilisi iseärasusi. 3
ärakasutamine. Ravimid ja ravi EL pöörab suurt tähelepanu kõrgetasemelise kaitse, konkurentsivõime ja innovatsiooni tagamisele rahvatervise valdkonnas. Seoses ravimite ja raviga on eesmärgiks: · tagada ravimite kättesaamise võimalus taskukohase hinnaga · tagada ravimite ohutus ja tõhusus · parandada teabe kvaliteeti ja levitamist, et kodanikud saaksid teha teadlikke valikuid. Farmaatsiatoodete foorum on ekspertidest koosnevate töörühmade osalusel toimiv kõrgetasemeline poliitilise arutelu platvorm. Foorumil töötatakse välja soovitusi ja vahetatakse parimaid tavasid eesmärgiga: · parandada farmaatsiatööstuse, tervishoiuvaldkonna sidusrühmade ja ELi liikmesriikide koostööd
ulatamisele vastamist. Klienditeenindaja mitteverbaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad ka tema riietus, soeng, ehted, lõhnad ja meik, mis annavad teavet teenindaja suhtumisest nii iseendasse kui ka klientidesse. Võtmesõnadeks on siinjuures puhtus, korrektsus ja tagasihoidlikkus, aga ka oma organisatsiooni standarditest, nõuetest või kokkulepetest kinnipidamine. Klienditeenindaja sõnad ja ja kehakeele seob suhtlustervikuks kuulamisoskus. Kuulamine nõuab klienditeenindajalt teadlikke omapoolsete pingutuste tegemist mõistmaks, mida kliendid öelduga tegelikult mõtlevad. Teeninduslik kuulamine on tähelepanelik (keskendunud rääkijale), aktiivne (teenindaja alustab juba kuulamise ajal teenindamist esitab küsimusi, soovitab jne) ja julge (aeg-ajalt kuulata tuleb ka mittemeeldivat). Hea kuulaja peab silmsidet, on lahke näoilmega, keskendub rääkijale ja ei katkesta teda, vajadusel kordab ja täpsustab
vastupidi. Kui oleme õnnelik ja rahul, siis teeme seda, mida teevad õnnelikud inimesed ning omame seda, mida õnnelikud inimesed omavad. Meie, inimesed, suudame harva taibata, kui suur tähtsus on alateadvusel meie igapäevasele elule. Alateadvusesse on talletatud allasurutud negatiivsed emotsioonid koos sinna juurde kuuluvate negatiivsete otsustuste ja kujutlustega. Need mõjutavad pidevalt meie teadlikke mõtteid ning toovad endaga kaasa väliseid tagajärgi, mille tõttu hakkame neid hõlpsasti tõena võtma. Meie alateadvusse on peidetud krokodillid, kes püüavad hoida meid turvatsooni piirides. Selleks, et olla võimelised teadlikult oma elu kujundama ja ümber kujundama, peame olema valmis vaatama ennast kõrvalt ning kahtlema oma mõtetes ja kujutlustes. Oluline on ka, et teadvustaksime ja hajutaksime emotsioone, mis on seotud meie negatiivsete otsustustega.
saab teha erinevaid linnakuid, erinevatest kangatükkidest saab liimida-kleepida-lõigata vms. 22. Kuidas jäätmeid liigiti sorteeritakse? Biolagunevad jäätmed Pakendid Paber Ohtlikud jäätmed Segaolmejäätmed 23. Mis on säästev tarbimine? Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid, milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka
Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse-motivatsiooni,motiiv aga konkretiseerib selle.See on arusaamine vajadusest,tegevusest selle rahuldamisel,eesmärkidest,mis viivad vajaduse rahuldamisele.Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud,olemasolevassenaktiivsusse.Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest,ilmnemisvormidelt,üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult ,milles nad esinevad.Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. MOTIVATSIOONISEISUNDID Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. HOIAKUD JA SÄTTUMUSED HOIAK on püsiv,stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil.See võib olla emotsionaalne poolt-või vastureaktsioon,positiivne või negatiivne
Kui ühel jalal, nt "majanduslikul jalal" lasub liiga suur koormus, hakkab tool kõikuma ja on ebamugav. Seega illustreerib tool vajadust luua tasakaal majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja ökoloogilise arengu ning vajaduste vahel. Säästva arengu põhiprintsiibid, väljakutsed, instrumendid? Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid, milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik
nt naeratus õnneliku naise näol isegi üksi olles või terve naise kõnnaku vetruvus jne. Keskendatus loomadele või inimestele: Paljud avastused, mis on tehtud läbi loomkatsetuste on kehtivad loomade puhul, kuid mitte inimeste. Seega see juba annab põhjuse miks ei saa inimese motivatsiooni uurimiseks teha loomkatseid - loomad ja inimesed on selle koha pealt liiga erinevad! Motivatsioon ja patoloogia: Igapäevaseid teadlikke ihasid tuleb võtta kui sümptomeid ehk kui põhivajaduste pindmisi indikaatoreid. Tähtsusetute ihade pärssimisel ei ole psühhopatoloogilisi tagajärgi, oluliselt tähtsate pärssimisel aga küll. Rahuldamise roll: Kui meid huvitab mis meid tegelikult motiveerib ja mis mitte, siis rahuldatud vajadus ei ole motivaator. Terveid inimesi motiveerib peamiselt nende vajadused välja kujundada ja teoks teha oma suurimad potentsiaalid ja võimed. Funktsionaalne autonoomia:
Kõik tegevused on paratamatult subjektiivsed, kuna need on subjekti ehk inimese tegutsemise tulemus. Subjektivism eetilise relativismi liik, mis väidab, et moraaliprintsiipide kehtivuse määrab üksikindiviidi valik. Tautoloogia väljend, mis, lisamata midagi uut, kordab lause predikaadiosas sisuliselt seda, mis juba sisaldub lause subjektiosas. Näiteks: nelinurgal on neli nurka. Tegevusteooria filosoofiline lähenemine, mis analüüsib inimtegevuse tunnuseid - teadlikke, vabatahtlikke ja kavatsuslikke tegusid, ning eristab neid automaatsest või refleksiivsest käitumisest. Tegevusvälja analüüs meetod, mille eesmärgiks on hinnata erinevaid mõjusid mingile olukorrale või võimalikule probleemikoldele. Selle järgi analüüsitakse süsteemselt nelja aspekti - olemasolevat tegelikkust, võimalikku ideaali, muutustele vastanduvaid jõude ja muutusi soosivaid jõude. Eesmärk on tuvastada
Ka nt teatripiletid (agendi ja komisjonilepingute alusel tehtavad tehingud) pole ettevõtte tulu, kui ta neid vaib müüb (tema tuluks on vahelt teenitud komisjonitasud ehk tasud vahendusteenuste vahetamise eest) 9 Tulu mõõtmine- tulu kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses (õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlikke, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus) Mis tingimustel võib kajastatakse tulu kaupade müügil ja teenuste osutamisel Kaupade müügil või teenuste ostutamisel tekib ettevõttel arve esitamisel lisaks nõudele ka müügitulu. Selgeks tuleb teha, kas tegemist on aruandeperioodil teenitava tuluga või tulevikus teenitava tuluga. Aruandeperioodil teenitud tulu kajastatakse kasumiaruande kirjel Müügitulu, millele
kuulatakse ära teise poole arvamused. Koostööle suunatud strateegia sobib juhtudel, kui on piisavalt aega. Konfliktide õhutamise võtted 1.Organisatsioonikultuuri muutmise teel edastatakse alluvatele teade, et antud konflikt on seaduspärane. Neil palutakse teha uuendusettepanekuid, avaldada oma eriarvamusi ja demonstreerida originaalset mõtlemist, mis saab hüvitatud edutamise, palgatõusu või mõne muu positiivse kinnistuse teel. 2.Suhtlemise teel kasutatakse näiteks teadlikke kuulujutte kellegi edutamise kohta, et teada saada organisatsiooniliikmete suhtumist ja selle põhjal otsustada 3.Kõrvalseisjate kasutamine sobib seisakuolukorras organisatsiooni või selle osa elustamiseks, kus ületoodud isiku taust, väärtushinnangud, hoiakud ja juhtimisstiil "raputavad" olemasolevad liikmed tardumusest üles. 4."Kuradi advokaadi" kasutamisel leitakse isik, kes püüab meelega leida vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane. 5
Kaasasündinud, täiuslikud ideed – ideed ühtsusest, lõpmatusest, täiuslikkusest, geomeetrilisi hüpoteese ning kujutlus jumalast. Ratsionalist, nativist, fenomenoloog – uuris introspektiivselt vahetu, teadliku, täieliku kogemuse olemust. Dualist – interaktsioon keha ja vaimu vahel. Põhjendas seda toetudes Common sense’ile. Interaktsionalism. Varajane fenomenoloog – fenomenoloogia uurib terviklikke, sisukaid ja teadlikke kogemusi, neid ühelgi viisil tükeldamata. Refleksi mõiste – keskkondlik mõju põhjustab reaktsiooni, kuna organism on konstrueeritud vastavalt reageerima. Descartes „legaliseeris“ loomade uurimise, saamaks teada midagi inimese keha toimimise kohta. Pani teatud mõttes aluse biheivioristlikule psühholoogiale kirjeldades stiimul-reaktsiooni toimet refleksi alusel. Reaktsioonid kaasasündinud ideede osas olid nii võimsad, et panid aluse moodsale empirismile ja sensualismile
Koostööle suunatud strateegia sobib juhtudel, kui on piisavalt aega, kui Konfliktide õhutamise võtted: Organisatsioonikultuuri muutmise teel edastatakse alluvatele teade, et antud konflikt on seaduspärane. Neil palutakse teha uuendusettepanekuid, avaldada oma eriarvamusi ja demonstreerida originaalset mõtlemist, mis saab hüvitatud edutamise, palgatõusu või mõne muu positiivse kinnistuse teel. Meetod arendab alluvate võistluslikkust. Suhtlemise teel kasutatakse näiteks teadlikke kuulujutte kellegi edutamise kohta, et teada saada organisatsiooniliikmete suhtumist ja selle põhjal otsustada. Kõrgete ametikohtade puhul haaratakse sellesse kogu massimeedia. Kõrvalseisjate (Outsider) kasutamine sobib seisakuolukorras organisatsiooni või selle osa elustamiseks, kus ületoodud isiku taust, väärtushinnangud, hoiakud ja juhtimisstiil "raputavad" olemasolevad liikmed tardumusest üles.
kokkulepet 5) koostöö, probleemi lahendamine – lõpliku lahenduse leidmine mudeli „võitja-võitja“ järgi, mõlemad osapooled püüavad arvestada ja rahuldada teise poole huvisid, sobib juhtudel, kui on piisavalt aega ja kui tulemus on väga tähtis Konfliktide õhutamine: 1) organisatsioonikultuuri muutmise teel edastatakse alluvatele teade, et antud konflikt on seaduspärane, palutakse ideid – arendab alluvate võistluslikkust 2) suhtlemise teel kasutatakse teadlikke kuulujutte kellegi edutamise kohta, et teada saada suhtumist ja selle põhjal otsustada 3) kõrvalseisjate kasutamine sobib seisakuolukorras organisatsiooni või selle osa elustamiseks 4) „kuradi advokaadi“ kasutamisel leitakse isik, kes püüab meelega leida vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane 5) Organisatsiooni struktuuri muutmine on sagedane konflikti allikas, otsustamise
annaabi.ee 
