Kreemid (0)

( KOOL )
NIMI
KREEMID
Referaat
Juhendaja : ( nimi )
Töö tegemise koht ja aastaarv

SISUKORD

SISSEJUHATUS 4
1KREEMID 5
1.1Kreemid, losjoonid 5
1.2Salvid, balsamid 5
2KREEMIDES KASUTATAVAD KOOSTISAINED 6
2.1Emulgaatorid 6
2.2Lahustid 7
2.2.1Vesi : AQUA 7
2.2.2Alkohol : ALCOHOL 8
2.2.3Õlid ja rasvad 8
3KREEMI EMULSIOONIDE KOOSTIS 9
3.1Emulsioonitüübid 10
3.1.1Vesi-õlis emulsioon (v/õ) 10
3.1.2Õli-vees emulsioon (õ/v) 10
3.1.3Mitmekordsed emulsioonid (v/õ/v) või (õ/v/õ) 10
3.1.4 Geelemulsioonid 11
3.1.5Silikoonemulsioonid (õlifaasi asemel on silikoonifaas) (v/Si ja Si/v) 11
3.1.6Nanoemulsioonid 11
3.2Emulsioonide komponendid 11
3.2.1Õlifaas 11
3.2.2Veefaas 11
3.2.3Emulgaatorid 12
3.2.4Humektandid 12
3.2.5Säilitusained 12
3.2.6Paksendaja 13
3.2.7Pehmendaja 13
3.2.8„Whiffle dust”ehk „Mummy Dust“ 13
3.2.9Geelistav aine 13
3.2.10 Vahad 13
3.2.11 Silikoon 14
3.2.12 Lõhnained 14
3.2.13Värvained 14
4NAHKA MÕJUTAVAD AINED 15
4.1Õlid 15
4.1.1Õlide kasutamine kosmeetikas 15
4.2Rasvataolised ained 16
4.3Taimsed ja loomsed õlid ning rasvad 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17

SISSEJUHATUS

Kreemid, salvid , geelid on asjad, mida paljud meist kasutavad iga päev. Kosmeetikatööstuses kasutatavaid aineid on tuhandeid. Samuti on kreemide koostises tohutult palju koostiosi. Tarbitavad kosmeetikakogused kasvavad päev-päevalt. Lisandub uusi tooteid ja neis kasutatavaid komponente. Juba praegu on arvud soliidsed: kosmeetikumide valmistamiseks kasutatakse ligi 8000 ainet, maailmas ringleb üle kolme miljoni toote. Milles on nende erinevus, millest need koosnevad? Kas kreemid võivad ka sisaldada ka inimesele kahjulikke aineid?
 

KREEMID

Kreemid, losjoonid

Lihtsad kreemid ning losjoonid on läbipaistmatud tuunjad nahahooldusvahendid, mis sisaldavad õlisid (taimsed rasvõlid, leotisõlid), vett (näiteks destilleeritud vesi või taimetee) ja emulgaatorit. Olemuselt võib kreemid tinglikult jagada nn „õli vees“ tüüpi kreemideks, kus vee osakaal koostises on suurem ja nn „vesi õlis“ tüübiks, kus vee osakaal on väiksem. Esimest tüüpi kreemid on laialt levinud tänapäeval, teine tüüp oli populaarne „vanasti“. Muid kreemikomponente lisatakse kas värvuse, omapära, struktuuri, lõhna, raviomaduste jne saavutamiseks ja säilivusaja pikendamiseks. Losjoonid on kreemiga võrreldes voolavamad. Neid kasutatakse eelkõige naha niisutamiseks. Koostises on vähem õlisid ja emulgaatorit, rohkem vett. Imendumine kiirem võrreldes salvi või balsamiga.

Salvid, balsamid

On pooltahked nahamäärded, mis sisaldavad peamiselt rasvu. Tegemist on õlide ja tahkete rasvade/vahade seguga . Näiteks mingi taimne rasv - või leotisõli kombinatsioonis mesilasvahaga. Lisandid annavad soovitava omaduse.
Balsamis on ülekaalus tahked rasvad/vahad. Vesi kas puudub või on olemas väga väikesel määral. Salvid/balsamid tekitavad nahale pehmendava, kaitsva või raviva kelme, imendumine on aeglasem , kui näiteks kreemil või taimsel õlil.

KREEMIDES KASUTATAVAD KOOSTISAINED

Emulgaatorid

Emulgaator on üks tähtsamaid kreemi osiseid. Lisaks oma peamisele ülesandele, hoida kreemi „koos“, on oluline tema mõju nahale. Õige, sobiva emulgaatori leidmiseks on tootjad kulutanud palju raha ja nende täpset koostist ei soovi keegi avaldada.
Emulgaatorite ülesanne on saada erinevad ained (näiteks vesi ja õli) omavahel segunema ja ka
ühtlase emulsioonina püsima. Emulgaatorid on keemiliselt erinevad ained, mis püüavad alandada aine pindpinevust . Pindpinevust alandavate omaduste tõttu on emulgaatoritena kasutusel ka mõned vahad, lanoliin , mesilasvaha , kolesterool ja selle estrid . Lanoliin sobib vesi-õlis (v/õ) emulsioonidesse, kolesterool aga nii vesi-õlis kui ka õli-vees (õ/v) emulsioonides kasutamiseks. Emulgaatoritel on tootele sageli ka teisi mõjusid, näiteks võivad nad toimida pesevate- ja/või säilitusainetena.
Emulgaatorid jagunevad järgmiselt:

• mitteioonilised (laenguta) - need on sageli etoksüleeritud.
  
• anioonilised(negatiivse laenguga hüdrofoobid)-need on tavaliselt seebid
  
• katioonilised (positiivse laenguga hüdrofoobid) - näiteks ditsetüülmoonium kloriid .
  

Mõned estrid, näiteks propüleenglükool, glütserüülmonostearaat ja suhkruestrid, sobivad hästi teiste emulgaatoritega koos kasutamiseks. Ka nahk talub neid hästi. Rasvalkoholidest sobib setüülalkohol abiemulgaatoriks õli-vees emulsioonidesse. Letsitiin toimib toodetes abiemulgaatorina ja takistab samal ajal ka rasvade rääsumist.
Näiteid emulgaatoritest:
Ammooniumstearaat
Ammooniumstearaat (keemiline valem C18H39NO2) on valge, vees lahustuv pehme aine.
Funktsioon: puhastab nahka; toimib emulgaatorina; on pindaktiivne aine.
Butüleenglükoolstearaat
Funktsioon: pehmendab nahka; toimib emulgaatorina; aitab hoida nahka pehme, sileda, elastse ja terve väljanägemisega; pindaktiivne aine.
Glütserüülstearaat
Glütserüülmonostearaat, kus glütserooli kolmest OH-rühmast on ainult üks estereeritud/esterdatud steariinhappega, mis teebki selle aine suurepäraseks emulgaatoriks.
Funktsioon: pehmendab nahka (emollient); toimib emulgaatorina.
Trietanoolamiin
Keemiline valem [N(CH2CH2OH)3]. Trietanoolamiin on ammoniaagi derivaat , kus kõik kolm ammoniaagi vesinikuaatomit (NH3) on asendatud –CH2CH2OH radikaaliga. Trietanoolamiin ja selle derivaadid on paljudes emulsioonides kasutatavad olulised emulgaatorid. Nahale jäetavates toodetes võib trietanoolamiini maksimaalne sisaldus olla 2,5%. Funktsioon: reguleerib või stabiliseerib toote happelisust/aluselisust; toimib emulgaatorina; on pindaktiivne aine.
Trietanoolamiinstearaat
Nahale ja juustele jäetavates toodetes võib selle aine maksimaalne sisaldus olla 2,5%.
Funktsioon: puhastab nahka; toimib emulgaatorina; on pindaktiivne aine.

Lahustid

Vesi : AQUA

Vesi on nahahooldustoodetes kõige laialdasemalt kasutatav lahusti. Vett leidub peaaegu kõigis kosmeetikumides, välja arvatud õlid ja lipiididerikkad salvid.
Eriti tõhusalt suudab vesi lahustada soolasid, happeid , aluselisi aineid ja ka enamiku orgaanilistest ainetest. Vesi moodustab suure osa selliste toodete koostisest nagu näoveed ja –toonikud, erinevad emulsioonid ja valdavas osas ka šampoonid. Eelmainitud toodetes on vette lahustatud väga erinevaid aineosi. Kui vee lahustina toimimise võime pole piisavalt tõhus, saab seda parandada lisades alkoholi või glütserooli.
Veeslahustuvad klassikalised toimeained on näiteks glütserool, sorbitool või tänu uutele
keerukamatele tehnoloogiatele ka lipo-lahustuvad aktiivained, nt keramiidid , sfingolipiidid,
vitamiinid ja taimeekstraktid.

Alkohol : ALCOHOL

Alkoholid on samuti väga tõhusad lahustid . Neist tuntumad on tavaline piiritus ehk etanool ja
etüülalkohol. Näovetes kasutatakse tavaliselt 15—25% vee ja alkoholi segu. Võrreldes puhta veega, on neil segudel palju parem lahustamisvõime ja väiksem pindpinevus ehk teisi sõnu nad puhastavad paremini. Lisaks on sellisel segul ka kerge rasueemaldav toime ning see tundub nahal jahe ja värskendav, samal ajal ka desinfitseeriv.
Alkoholi funktsioon: vahuvastane; mikroobidevastane; kontrollib toote viskoossust ; toimib lahustina;on kootav ja annab tootele lõhna.Sageli asendatakse etanool väikese koguse propüül- või isopropüülalkoholiga.
Glütserool ja glükool on samuti head lahustid, mis segunevad igas
suhtes veega. Glütserooli funktsioon: denaturant ja niiskusesäilitaja (humektant); toimib lahustina.Glükooli funktsioon: niiskusesäilitaja; toimib lahustina ja kontrollib toote viskoossust.

Õlid ja rasvad

Esinevad kahes vormis: tahked ja vedelad.
Vedelad rasvad on enamasti taimsed rasv- või leotisõlid. Kreemi tegemisel eelistatakse rafineeritud õlisid, sest nad on lõhnatud ja värvivaesed. Ühtlasi on rafineeritud õli säilivusaeg pikem võrreldes rafineerimata õliga. Nii pikeneb ka kreemi säilivusaeg.
Tahked rasvad on nii taimset (kookosrasv), loomset (mesilasvaha), mineraalset ( parafiin ) kui ka sünteetilist päritolu. Tahkete rasvade lisamine kreemi paksendab kreemi alust ja mõningal juhtul toimib kerge emulgaatorina.

KREEMI EMULSIOONIDE KOOSTIS

Emulsioonid, mis toimivad kasulike koostisainete (näiteks aaloe , vitamiinid, taimeekstraktid jne) kandesüsteemidena, peavad olema samal ajal ka turvalised, stabiilsed ja taskukohased. See peatükk käsitleb koostisaineid ja meetodeid, mida ja ka miks emulsioonidesse pannakse.
Emulsiooni definitsioon
Emulsioon on kahest (või enamast) segunematust materjalist (tavaliselt vedelikust) koosnev
süsteem, milles üks materjal (pihustatud/sisemine faas) on pihustatud eraldi piisakestena ühtlaselt teise (pideva/välise faasi) sisse. Enamik emulsioone on õli-vees (o/w) tüüpi, ehk siis õlifaas on piiskadena veefaasi sisse pihustatud. Vesi-õlis tüüpi emulsioone kasutatakse öökreemides,beebidele mõeldud tsinkoksiidi võietes ning päikeseblokkides. Möödunud aegadel on need jätnud nahale rasvase tunde, kuid tänu viimase aja arengutele pehmendikeemias ja eriti just silikoonikeemias, on see arusaam muutnud.
Üldiselt on kõik emulsioonid oma olemuselt ebastabiilsed, ainsaks erandiks selles „reeglis” on
äärmiselt väikeste aineosakestega mikroemulsioonid, mis formeeruvad spontaanselt ning on
termodünaamiliselt stabiilsed.
Kui korrata uuesti emulsioonide definitsiooni, on emulsioonid heterogeenne süsteem, milles on ühe lahustumatu aine väga väikeseks pihustatud (disperseeritud) tilgad teises aines, nt vette pihustatud õli. Emulsioonides võivad sageli sisalduda ka pindaktiivsed ained ja/või muud stabiliseerivad koostisained, mis võimaldavad kahel vedelikul moodustada püsiva süsteemi. Tavalised emulsioonid on kreemid ja losjoonid. Looduslik emulsioon on näiteks piim. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele aitavad kaasa emulgaatorid.
Emulsioonid on kõige tavalisem vorm kosmeetikatoodete hulgas, mis võimaldavad nahale ja juustele mugavalt ja kiiresti levitada suurel hulgal erinevaid aineid. Emulsioonitüübid, mida
kosmeetikatoodetena kasutatakse, on tüüpiliselt pooltahked ained, mis sisaldavad vee (hüdrofiilset) osa ja õli (hüdrofoobset) osa. Need kaks moodustavad emulsiooni sisemised ja välimised faasid .
Sisemine faas koosneb tillukestest laialipihustatud (dispersse) aine piiskadest ning väline faas kõigist ülejäänud ainetest. Tavaliselt on väline faas oluliselt suurem kui sisemine. Kaks peamist emulsioonitüüpi on õ/v ja v/õ emulsioonid.Suurus - aineosakesed, mis moodustavad emulsiooni sisemise faasi, on polüdisperssed (st neid on erinevas suuruses) ja nende keskmist suurust kasutatakse sageli emulsiooni klassifitseerimisel. Näiteks kui keskmine diameeter on alla 100 Å (mõõtühik ongström), siis viidatakse sellele kui mitselli -emulsioonile. Osakeste läbimõõtu 100―2000 Å tuntakse mikroemulsioonina.

Emulsioonitüübid

Vesi-õlis emulsioon (v/õ)

V/Õ-emulsionid on tavaliselt öö-, hooldus- ja kaitsekreemid, nende hulka kuulub muuhulgas ka Cold cream . Koostise poolest meenutavad v/õ emulsioonid naha füsioloogilist olukorda, kuna ka naharasu eesmärgiks on naha pinnale v/õ emulsiooni moodustamine. Üle 40 ºC muutuvad v/õ emulsioonid ebastabiilseks. Näiteks või.

Õli-vees emulsioon (õ/v)

Tänapäeval on Õ/V-emulsioonid vähem lipiididerikkad ja kerged tooted, mida on nahale lihtne kanda ja mida on ka lihtne maha loputada. Üldiselt kuuluvad siia niisutavad; päeva-, näo- ja kehaemulsioonid (kreemid); samuti juuksehooldusemulsioonid, puhastusemulsioonid (vees lahustuvad) ja vanishing cream’id. Aurustuva vee tõttu tekitavad õ/v-emulsioonid nahale jahutava tunde. Umbes 80% emulsioonidest on õ/v - emulsioonid - nt piim.

Mitmekordsed emulsioonid (v/õ/v) või (õ/v/õ)

Lisaks lihtsatele kahefaasilistele emulsioonidele on võimalik teha ka keerulisemaid süsteeme, millel on mitmeid sisemisi faase - need on emulsioonid emulsioonis. Nt võib vee pihustada õlisse, mille võib omakorda pihustada teise veefaasi. Seda emulsioonitüüpi tuntakse nimega v/õ/v (vesi-õli-vesi). Leidub ka teisi kolme, nelja või enama sisefaasiga emulsioone. See on saanud võimalikuks tänu topeltemulgeerimisele, mistõttu süsteemi nimetatakse ka “topeltemulsiooniks”. Sellise süsteemi abil saadud emulsioonid on erinevate temperatuuride
juures eriti püsivad. Nende valmistamiseks on vajalik kõrge temperatuur. Sellesse emulsioonitüüpi võib kokku panna tavaliselt kokkusobimatuid aineid või kaitsta tundlikke aktiivaineid.

Geelemulsioonid

Geelitaolised v/o-emulsioonid, mida saab valmistada läbipaistvatena. Seesmise faasi (veefaas) osakaal on suur, välimine faas on rasvafaas, mis tekitab oklusiooni. Sisaldab vähe aktiivaineid, umbes 0,5%.

Silikoonemulsioonid (õlifaasi asemel on silikoonifaas) (v/Si ja Si/v)

Silikoonemulsioone on kerge levitada ja nad jätavad nahale siidise tunde. Silikoonina kasutatakse haihtuvaid ja mitte haihtuvaid silikoonõlisid, emulgaatoritena silikooniderivaate. Silikoonemulsioone kasutatakse näiteks päikesekaitseemulsioonidena.

Nanoemulsioonid

Nanoemulsioonid on uued tuleviku teaduse ja tehnika terminid ehk teisi sõnu „tuleviku”
emulsioonid.Nende partiklid on 50—500 nanomeetrit.Tänapäeval tekitavad nanoemulsioonid veel palju kõneainet, kuna ei olda kindlad, kui palju ja kui sügavale nanoemulsioonid imenduvad.

Emulsioonide komponendid

Õlifaas

Koosneb mittepolaarsetest ühenditest, mis üldiselt vees ei lahustu. Nende hulka kuuluvad
rasvad, õlid, vahad ja nende derivaadid, kaasa arvatud rasvalkoholid ja - happed , estrid,
süsivesinikud, glütseriidid ja silikoonid. Nad pehmendavad (emollient) ja siluvad nahka, tekitades meeldiva tunde. Samuti võivad nad parandada naha niiskust säilitavaid omadusi, jättes nahale vett tõrjuva kihi. Kuigi õlifaasil on palju häid omadusi, muudetakse see emulsiooniks, sest liiga palju head muudab naha või juuksed kleepuvaks ja rasvaseks.

Veefaas

See emulsiooni osa koosneb veest ja kõigist muudest hüdrofiilsetest materjalidest
süsteemis. Need võivad olla niiskusesäilitajad (humektandid) nagu glütseriin või propüleenglükool; veeslahustuvad polümeerid, mis tihendavad või mõjuvad hooldava ainena (palsamina): säilitusained; värvained; elektrolüüdid või segu iseloomustavad koostisained nagu taimeekstraktid või hüdrolüüsitud proteiinid. Veefaasi mõte on vähendada õlifaasi rasvast tunnet ja alandada kogu segu hinda.

Emulgaatorid

On keemiliselt erinevad ained, mis püüavad alandada aine pindpinevust. Need ühendid teevad emulsioonid võimalikuks, sest stabiliseerivad sisemist faasi. Emulgaatorite ülesandeks on saada erinevad ained (näiteks vesi ja õli) omavahel segunema ja ühtlase emulsioonina püsima. Nad on pindaktiivsed ained, mis vähendavad pindpinevust kahe faasi vahel. Tüüpilised emulgaatorid on molekulid, milles on hüdrofiilne osa ja lipofiilne osa. Nad jagatakse kolme rühma -anioonilised, katioonilised, mitte-ioonilised ehk amfoteersed - sõltuvalt sellest, milline on nende veeslahustuv pearühm (head group). Steariinhape on näiteks aniooniline. Sellel on pikk lipofiilne süsinikahel (saba), mille külge kinnitub hüdrofiilne karboksüülhape rühm (pea).Vette asetatuna on emulgaatoritel kalduvus reastada end viisil, mis vähendab vastasmõju hüdrofiilse ja lipofiilse otsa vahel. Kui emulgaatorit on piisavalt, moodustuvad kerakujulised struktuurid , mida nimetatakse mitsellideks.

Humektandid

Neil on emulsioonides mitu eesmärki - kuna nad seovad vett (läbi hüdrogeensideme), loetakse humektante „niisutavateks aineteks ”. Head näited on: glütseriin, propüleenglükool, mp-diool, butüleenglükool ja naatriumhüaluroon. Humektandid võivad toimida ka parabeenide lahustajate ning „aktiivainetena”. Samuti võivad humektandid parandada emulsioonide levitust (nt vähendada vedela meigi nõrgumist) ja nii õ/v kui v/õ emulsioonide külmumise/sulamise stabiilsust.Kui humektante lisada koostisesse liiga palju, hakkab emulsioon kleepuma.

Säilitusained

Nagu öeldakse: „kui on vaba vett, peab alati olema ka säilitusaine”. Säilitusainete nimekiri on väga pikk, kuid mõned tuntumad on metüülparabeen, propüülparabeen, DMDM hüdantoiin, kvaternium-15, imidasolidinüül uurea, diasolidinüül uurea, fenoksüetanool, bensüülalkohol, kaaliumsorbaat ja jodopropünüül butüülkarbamaat. Säilitusaineid tuleb hoolikalt valida vastavalt pakendile, pH-le, koostoimele teiste toorainetega jms.

Paksendaja

Emulsioonides kasutatakse paljusid paksendavaid aineid. Esmapilgul võib tunduda, et nende ülesandeks on emulsioone paksendada, aga tavaliselt pole see nende kasutamise peamine põhjus.Paksendajate põhiliseks funktsiooniks on parandada kõrgetel temperatuuridel stabiilsust, kuid muude funktsioonide hulka kuulub ka paksendamine, teatud koostisainete tegevuse aeglustamine ning levituse parandamine. Paksendajana kohtab kõige sagedamini polükrülaate, ksantaankummi, tselluloosikumme, guarkummi, magneesium -alumiinium silikaate, karbomeere ja bentoniite. Nende liigne koostisesse lisamine muudab toote kleepuvaks.

Pehmendaja

Pehmendajatel on mitmeid erinevaid funktsioone, näiteks annavad nad nahale siledust ja libedust ning aitavad lahustada hooldavaid aktiivaineid. Pehmendajateks võivad olla estrid, rasvalkoholid, süsivesinikud või silikoonid. Neid kombineeritakse tihti, et saavutada turul
nõutud ainulaadset tunnet nahal. Pehmendajate valikul tuleb hoolikalt kontrollida, et nad tootesse ka sobiksid .

„Whiffle dust”ehk „Mummy Dust“

Nii nimetatakse toimeained, millel usutakse olevat mingi positiivne mõju, aga see pole teaduslikult tõestatud. Siin nimekirjas on pea piiramatu nimekiri koostisaineid, mille hulgast saab valiku tegemisel otsustavaks turundus, viimased trendid ja hind.

Geelistav aine

Enamik emulsioone ja üldiselt ka enamik kosmeetikatooteid peaksid sisaldama geelistavat ainet. Selle eesmärgiks on liituda metalliioonidega (raud, vask jne), et tõkestada nende negatiivset mõju tootele. Geelistajad võivad parandada või kaasa aidata toote säilivuse, värvi ja lõhna püsimisele. Sellele kategooriale on kõige tüüpilisemad EDTA soolad .

Vahad

Neid kasutatakse õlifaasi paksendamiseks ja seeläbi stabiilsuse suurendamiseks . Lisaks
vähendavad vahad sünereesi (lahusti eraldumist) ja aitavad kõrge õlisisaldusega toodete õlifaasis ära hoida n-ö „õli lekkimist”. Vahad võivad ka mõjutada/parandada emulsiooni levitust. Emulsioonides on tüüpilised vahad karnauuba, tseresiin, parafiin, rasvalkoholid, kandelilla- ja mesilasevaha.

Silikoon

Neid on emulsioonides kasutatud kaua, kuid viimase viie aasta jooksul on nende kasutamine
järsult tõusnud. Silikoonidel on lai kasutusala, nt dimetikoonid võivad toimida ka pehmendajatena. 1% juures toimivad nad I kategooria nahakaitsena. Dimetikoonide kasutamisel tuleb nad kaasata õlifaasi, kuna nende lahustuvus on piiratud. Samuti võib nende emulgeerimisel olla mõningaid probleeme. Teised silikoonid hõlmavad tsüklilisi ühendeid, mis annavad nahale siidise tunde ja on vähem lenduvad kui vesi. Kuna nende nahalt aurustumiseks ei kulu kuigi palju energiat, tunduvad need silikoonid nahal väga kuivad. Tuleb märkida, et sellised materjalid - eriti tetrameerversioonid - on viimasel ajal võimalike turvariskide tõttu sattunud löögi alla.Osasid silikoone on modifitseeritud EO/PO (etüleenoksiid/propüleenoksiid) lisamisega, mis võimaldab neil toimida emulgeerijate, lahustajate või pehmendajatena. On veel hulk uusi silikoone – elastomeerid -, mis suudavad toimida transportijana või parandada naha toimimist.

Lõhnained

Pea kõik emulsioonid sisaldavad lõhnaainet. Vahel võib just lõhn olla põhjuseks, miks
klient toote ostab või ostmata jätab. Lõhnaainete puhul tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et neid ei kasutataks liiga suures kontsentratsioonis, mis võib kaasa tuua naha ärrituse ja/või allergia . Lisaks võivad lõhnaained kergitada toote toormaterjalide hinda.

Värvained

Kuigi enamik emulsioonidest on valged, on mõne toote koostisesse siiski lisatud ka
värvaineid. Selle eesmärgiks võib tootes olla mõne muu funktsiooni toetamine , nt jahutav
habemeajamisjärgne kreem võib olla helesinine või -roheline. Värvi võidakse lisada ka selleks, et peita mõne olulise koostisaine (nt roheline tee) tekitatud värvumist.

NAHKA MÕJUTAVAD AINED

Õlid

Kõige tavalisemaid tooraineid kosmeetikatoodetes nimetatakse peamisteks koostisosadeks. Need toormaterjalid pärinevad looduslikest õlidest, rasvadest ja vahadest ning parafiini toorainetest nagu propüleen ja etüleen.
Looduslike toormaterjalide tüüp ja allikas on peamised muutujad, mida uute kosmeetikatoodete loomisel peab silmas pidama. Toote valmistaja peab teadma põhilist informatsiooni nende koostisosade päritolu ja keemiliste omaduste kohta, et osata toote loomisel teha teadlikke otsuseid. Taimedest saadud triglütseriidid on looduslikud, mitte-loomsed, uuenevad, biolagunevad ja orgaanilised ning neile võib taotleda ökosertifikaati. Eelloetletud omadused on muidugi olulised, aga nende roll ei ole nii määrav, juhul kui toote ülejäänud koostis ei paku kliendile märgatavat kasu.

Õlide kasutamine kosmeetikas

See, kuidas õlisid hooldustoodete koostisesse valitakse, sõltub väga rangelt iga konkreetse õli
omadustest. Samuti on olulised turu oletatavad vajadused ja ka lootused nendest eelistest, mida toode kasutajatele andma peaks. Juhul kui valitakse õlisid derivaatide valmistamiseks, ei ole see kriteerium aga oluline. Derivaadid on vaieldamatult õlide peamine kasutusala hooldustoodete vallas. Derivaatide puhul sõltub õli valik selle hinnast, kättesaadavusest ja süsinikuahelate jaotusest.
Kuivad õlid: peamised alad, kus õlid häid tulemusi võivad anda, on juuksed ja nahk. Täpne kasu sõltub põhimõtteliselt sellest, milline õli on valitud. Õlisid, mis jätavad väga kuiva tunde, klassifitseeritakse ülikergeteks õlideks. Sellised õlid leiavad kasutust päikesekaitse- ja
massaažiõlides, kus mitterasvane välimus on esteetilises mõttes ülioluline.
Keskmised õlid: leiavad kasutust nahahooldustoodetes ja juustepalsamites niisutajatena. Veel
kasutatakse seda tüüpi õlisid vanniõlidena. Keskmisi õlisid soovitatakse kasutada, kui soovitakse suurendada naha libisemist.

Rasvataolised ained

Maapõuest leiduvast toorõlist saadakse destilleerimise teel erineva kvaliteediga õli- ja vahataolisi tooteid. Kosmeetikatööstuses kasutatakse eelkõige vedelat õlitaolist parafiiniõli, kleepuvat paksu vaseliini, tahket vahataolist maavaha ehk osokeriiti ja puhtamat parafiini.
Kõiki neid toorõlist saadavaid tooraineid kasutatakse kosmeetikatööstuses odava hinna ja hea
säilivuse tõttu palju. Need ained ei imendu kergesti nahka, kuid sobivad eriti hästi nt puhastusemulsioonide, massaažitoodete ja jumestustoodete koostisesse.

Taimsed ja loomsed õlid ning rasvad

Õlides sisalduvate küllastamata sidemete tõttu on õlid vedelamad kui rasvad. Taimsed ja loomsed õlid ning rasvad on siiski rasvhapete ja glütserooli estrid, mis looduses esinevad erinevate segudena. Looduslikud rasvad rääsuvad kergesti keemilise küllastamatuse tõttu. Seetõttu muudetakse looduslikud rasvad sageli kõvaks nii, et küllastamata sidemed ühinevad vesinikuga . Selliselt muutub rasv paremini säilivamaks, kuid samas muutuvad tema muud omadused kosmeetilise kasutamise seisukohalt halvemaks.Taimseid ja loomseid rasvu kasutatakse endiselt kosmeetiliste ainete valmistamisel, kuigi eelmainitud omaduste tõttu on nende kasutamine vähenenud ja asemele on tulnud rasvhapped, rasvalkoholid ja muud sünteetilised ained.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kosmeetilise_keemia_6ppematerjal_kosmeetikutele.pdf
http://www.balscand.ee/htdocs/?page=shop/browse&category_id=eb3f76f9b7fdbc4db117d43585bda573 &
http://www.looduskosmeetika.ee/pages/Toodete-koostisosad.html
http://www.iluguru.ee/imeline-sheavoi/
http://www.iluguru.ee/mineraalained-kosmeetikas/
http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/toodete-ohutus/kosmeetikatoodete-kasutajatele.html
http://naistekas.delfi.ee/ilumood/ilusnaine/kreemi-koostist-tasub-uurida.d?id=1223676
http://www.kliinik.ee/artiklid/nahahooldus/aid-11162/Kosmeetikumid-keemia-sinu-kehas
http://www.puhaselu.paabel.ee/blogi/blogi.php?categories=keemia
http://www.bio4you.eu/et/content/8-ohtlikud-ained-kosmeetikas