Keskkonnsõbralik tarbimine (0)

Keskkonnasõbralik tarbimine põhineb tarbijate teadlikul valikul võimalikult väikese keskkonnamõjuga kaupade või teenuste kasuks. Eelistatakse ökoloogilisi tehnoloogiaid , pikka kasutusiga , korduvkasutust, soodsaid lisateenuseid või ühiskasutust. Keskkonnasõbraliku tarbimisega seostatakse tihti ka sotsiaalselt säästvaid eelistusi, näiteks kaupade vältimist, mis on seotud laste tööjõu või suure vahendustasuga.Igapäevaselt kaubandusega kokkupuutuva inimesena , näen, kui palju on tegelikult üleliigset pakendamist, kiletamist ja liigtarbimist. Olen enam kui kindel, et tegelikult saaks hakkama umbes veerandiga praegusest kogusest. Suurte kampaaniate käigus, näiteks „ Hullud Päevad“ toodetakse ligikaudu 200 000 kollast kilekotti, millest pooled satuvad loodusesse ning selle tagajärjel kannatavad loomad, kes pole milleski süüdi. Alternatiivina võiks korraldada kampaania hoopis neile, kes lähevad ostlema oma riidest ostukotiga. Näiteks oma ostukoti olemasolul on talvesaapad 30% odavamad. Kas ka rahvas sellise võimalusega kaasa läheks, ei oska aga kindlalt öelda. Teise alternatiivina pakuksin välja selle, et muuta pakkematerjalid kallimaks, võib-olla langeks siis selle kasutusprotsent. Loomulikult saan aru, et firma peab tegema reklaami ning müüma oma kaupa teistest rohkem, et saada kasumit, ag ilmtingimata ei peaks see olema õhupallid, kilekotid ja muu selline. Rõhku võiks olla rohkem heal klienditeenindusel, arvan, et see toimiks paremini. Keskonnasõbralikku tarbimist meie enda ehk tarbijate näol saaks motiveerida erinevate kampaaniatega, nagu enne mainisin – riidest ostukotid. Samuti tuleks poodi minnes mõelda, mida mul sealt vaja on, mitte teha imppulssoste ning pärast kahetseda kulutatud raha ning otstarbetu asja pärast. Arvatakse, et maal elades on lihtsam olla keskkonnasõbralikum, kuid tegelikult annab seda ka linnas teha. Nimelt linnaelanik kulutab elamiseks palju vähem elamispinda ja temagi võib teha tarbijana teadlikke valikuid . Linnas saab kasutada näiteks ühistransporti või jalgsikäimist, sest vahemaad erinevate tähtsate asukohtade vahel ei ole pikad. Keskkonnasõbralikuks peetakse ka jalgratta kasutamist. Linnas on tarbijal vaja rohkem mõelda, millist tootjat või teenust ta eelistab ja ka ahvatlusi on rohkem. Keskkonnasõbralik elustiil linnas hõlmab endas korralikku jäätmekäitlust, kodumaise (soovitatavalt hooajalise ja maheda) toidu eelistamist, ülepakendatud kauba ja liigse kodukeemia ostmatajätmist,  säästvate kodumasinate kasutamist või kodumasinate sootuks kasutamata jätmist, vee- ja energiasäästu ning vaid vajadustele vastavat tarbimist. Arvan, et tegelikult ei ole vahet, kus ma elan , sest iga inimene saab olla keskkonnasõbralik sõltumata elukohast. Loodan, et keskkonnasõbralik tarbimine jätkab oma populaarsuse tõusuteed ning üha rohkem inimesi ühineb sellega.