Kuidas hoida armastust elus ? (0)

Ivika  Puust 
    11E 
 
Kuidas hoida armastust elus​? 
 
 
 
Mis on armastus?  
 
Lugematu  arv  kirjanikke  ja  ühiskonnas  tuntud  inimesi  on  andnud  armastusele  oma 
definitsiooni - arvukate mõtteterade näol võib leida esitatud küsimusele e
  rinevaid vastuseid. 
Ent tegelikkuses leitakse sel ele küsimusele vastus  ajaga  kasvades ja  inimesena  arenedes. 
Oskust  suhet  ja  sel es  tärganud  armastust  elus  hoida,  ei  omandata  mitte  jooksvalt  suhte 
vältel, vaid juba lapsepõlves, kui meie suurimateks õpetajateks on meie vanemad. 
Kogu  meie  elu  koosneb  erinevatest  mustritest,  mil e  loovad  meie  käitumis-  ja 
tarbimisharjumused.  Leides  end  korduvalt  sarnastest  situatsioonidest,  võime   avastada ,  et 
probleemide tekkimisel käitume samamoodi. M
  e k
  as  oskame  n
  eid l ahendada, l ükkame need 
määramatuks  ajaks  sahtlisse  või  halvimal  juhul  põgeneme  ja  kolistame  mõne  aja  pärast 
uuesti samas ämbris. “Miks minuga jäl e ni  juhtub?”, on mõte, mida sel j uhul endalt k
  üsime. 
Mustrit, m
  il es me oleme, e
  i p
  ruugi me ise selgelt m
  ärgata. Teeme a
  lateadlikult s
  amu  samme  
ja  valikuid , mis vi vad taas ühte punkti – algusesse tagasi.  
Sündides alustame õppimist juba  esimesest  hetkest peale, kui silmad a
  vame ja häälepaelte 
ulatust katsetame. See, mil iseks  inimeseks  ja kaaslaseks oma partnerile l aps täiskasvanuks 
saades   saab,  sõltub suuresti vanemate  hoiakust  ja nende omavahelisest läbisaamisest. Ni  
alustatakse “mustri koomist kampsunile”, mil e v
  anemad lapsele t ema t äiskasvanuks  saades  
selga  sätivad.  
Analüüsides  ni   enda  kui  oma  lähedaste  perekonnamustreid,  olen  mõistnud,  et 
tüüpprobleemid, mil ega kokku puutume, k
  anduvad m
  eie el u juba e
  elmistest p
  õlvkondadest. 
Näiteks kui minu vanavanemate vahel olid mured, mida nad ära ei lahendanud, v
  õtsid n
  eed 
oma tulevastesse suhetesse kaasa m
  inu ema j a i sa. K
  una ka n
  emad p
  ole nendele m
  uredele 
lahendusi leidnud, võtsin omakorda sel e  korduva  mustri oma suhetesse k
  aasa m
  ina. Ja n
  i , 
nagu  eelpool   mainitud , ei pruugi m
  ustris inimesed s
  eda i se märgata, k
  uidas nad alateadlikult 
oma vanemate moodi käituvad ja korduvalt samas ämbris kolistavad.  
Tihti seavad vanemad o
  ma l astele k
  õrgeid ootusi ja t ingimusi, mil ele m
  itte vastates pole n
  ad 
ema või isa arvates pi savad. Tihti ei märgata l apse t õelisi s
  oove v
  õi t ugevusi, vaid p
  üütakse 
neis  kunstlikult  tekitada  huvi  vanematele  sobivate  tegevuste  vastu.  Ni   võib  juhtuda,  et 
täiskasvanuks saades ol akse rahulolematu ning enda ja oma kaaslase suhtes li alt n
  õudlik. 
Ja  kuna  me  jääme  oma  vanematele  lasteks  nende  elupäevade  lõpuni,  ei  pruugi  lakata 
vanemate  vajadus  õpetada  õigesti  elama  ka  si s,  kui  juba  oma  elu  elame.  Kui inimene on 
enda  ja  oma  kaaslase  või  laste  suhtes  li alt  nõudlik,  seab  ta  neile  tingimusi, mil e pi savalt 
ki re  mitte  täitmise  korral  tekivad  suhetesse   pinged ,  mis  võivad  halvimal  juhul  vi a  lahku 
minemiseni.  
Ka  see,  kuidas  me  suhtume  oma  kaaslasesse  täna,  on  saanud  alguse  meie  vanemate 
omavahelisest  läbisaamisest.  Kui  vanemad  on  olnud  turvalises,  hoolivas  ja  armastust  täis 
suhtes, on saanud laps  neilt  kaasa kingituse õigete väärtuste hindamise näol. Kuid k
  ui e
  ma 
ja  isa vahel on olnud pingeid, teineteisest pole osatud lugu pidada ning oma emotsioone ja 
mõtteid  on  olnud  vaja  al a  suruda,  saab  ka  laps  kaasa  mustri,  mil e  näol  ei  oska  ta  oma 
paarilisele  pakkuda  turvalisust,  mõistmist  ja  oskust  muredest  rääkida  ning  neile  koos 
lahendusi  otsida.  Ja  see  on  mõistetav,  kui  üks   vanematest   on  pidanud   peaasjalikult   üksi 
muredega silmitsi seisma või al a  suruma  oma tõelisi mõtteid ja emotsioone. Tihti e
  i s
  oovita 
teineteist   pahandada   või  ei  juleta  rääkida  probleemidest  ni ,  nagu  need  on.  Kuid  kui 
omavahel ei toimu suhtlemist ja arutelu, probleemid l ükatakse m
  ääramatuks a
   jaks  sahtlisse, 
kuhjuvad need seni, kuni sahtel ei lähe enam kinni. L
  apse tõeline  kasvukeskkond  pole m
  itte 
suure  aiaga  maja  või  kena  lastetuba  erinevate  mänguasjadega,  vaid  perekond,  kes  teda 
ümbritseb. Seda, k
  uidas suhteid l uua ja hoida, õ
  pib laps o
  ma v
  anematelt, t al e k
  õige l ähemal 
seisvatelt  inimestelt.  Mistahes  valdkonnas  on   suhtlemine   kõige  alus,  vaid  ni   saab  vältida 
eelkirjeldatud  mustri   kordumist   ja  muredele  osatakse  leida  juba  aegsasti  lahendusi.  Kui 
täiskasvanud  inimesed  saavad  vastutada  ise  oma  elu  eest  ning  astuda  teadlikke  samme 
lapsepõlvest  kaasa  saadud  ebaefekti vse  käitumismustri  muutmise  suunas,  si s  väikestel 
lastel  see  võimalus  puudub.  Nad  õpivad  sel est,  mida  nad  näevad  ja si nkohal ongi nende 
ainsaks vaateks vanemate soov ja oskus oma suhet muuta.  
 
Saades  aru,  et  oleme  oma  elu  elanud  vanemate   kootud   kampsunis,  on  sel e  lahti 
harutamiseks  vajalik  oma  valulikke  kogemusi  analüüsida  neid  läbi  töötades.  Kui  me 
suudame  ebamugavusi   tekitavaid   mustreid  lõhkuda,  leida  probleemidele  lahendusi  ni ,  et 
need meid enam ei k
  ummita, suudame o
  ma l astele õpetada a
  ndestamist n
  ing p
  akkuda n
  eile 
täisväärtuslikku  perekonda,  kes  peab  teineteisest  lugu  ja  oskab  jagada  hoolimist  ja 
armastust.  Töötades  läbi  probleemid,  mil ega  me  ikka  ja  jäl e  kokku  puutume,  suudame 
nende kordumist edaspidi lahendusi leides vältida. 
 
Kui  me   vabaneme   meid  ahistavatest  mustritest  ja  tüüpkäitumistest  probleemide  tekkimise 
korral,  on  meil  lihtsam  tul a  toime  elus  ette   tulevate  olukordadega ning meie lähisuhted on 
sujuvamad  ja  rõõmu pakkuvad. Raskuste tekkimise korral pole lahendus mitte probleemide 
eest  põgenemine,  vaid  oskus  teineteist  mõista  ja  muredega  silmitsi  seista.  Probleemi 
tekkimise  korral  on  oluline  analüüsida  sel e  esinemise  põhjusi  ning  leida  lahendusi,  mis ei 
lase samal murekoormal enam kasvada.