Tervisliku toitumise ülevaade (0)

Referaat
Tervislik toitumine
Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Homme võib juhtuda, et lükatakse see info ümber. Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet.
 

• Söö vastavalt vajadusele
  

Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained . Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest , soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Füüsilist ja kontoritööd tegeva inimese energiavajadus võib erineda kuni kaks korda. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired.

• Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras
  

Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 10–15% valgud , 25–30% rasvad, 55–60% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted , kuid neis pole C-vitamiini jne.
Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus . Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid – kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma.

• Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb
  

Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes , soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi „tervislike“ toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem.

• Söö mitmekesiselt
  

Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise puhul võib organism saada ka liigselt toidus sisalduda võivaid raskmetalle, saasteaineid ja lisaaineid (nt säilitusained, toiduvärvid), kuigi igas toidus eraldi võttes on kogused normi piires.
Toitumispüramiid
Näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid , mida organism vajab. Süües iga päev midagi igalt korruselt ning varieerides toite ka toidugrupi siseselt, saab organism kätte kõik vajalikud toitained. Seda nimetataksegi mitmekesiseks toitumiseks. Kindlasti tuleb jälgida ka seda, et süüakse vastavalt vajadusele ehk nii palju, kui organism kulutab. Mõõdukas tuleks olla suhkru-, rasva- ja soolarikaste toitude tarbimisega.
Taldrikureegel
Taldrikureegel on hea abivahend tervisliku toidukorra kokkupanemiseks. Taldrikureeglit järgides võid olla kindel, et erinevate toitude osakaal toidukorras on õige. Jälgi kindlasti ka seda, et taldrikul oleks alati vähemalt 5 värvi toitu.
Taldrikureegel:
• erinevad salatid või aurutatud -hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust ;
• põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi;
• lisand, näiteks riis , kartul , tatar , makaronid jms ülejäänud veerandi.
Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog , siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust.
Taldrikureegli võttis esmakordselt Eestis kasutusele Eesti Südameliit 2000. aastal.
10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks
1. Ära unusta hommikusööki
2. Söö regulaarselt
3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu
4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas
5. Söö rohkem kala
6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid
7. Söö vähem suhkrut
8. Söö vähem soola
9. Joo piisavalt vett
10. Ära liialda alkoholiga
Kuidas poes toitu valida
Kõige lihtsam viis suunata perekonna toitumisharjumusi, on valida koju ahvatlevad, kuid võimalikult vähe töödeldud toiduained. Et mitte teha tarbetuid oste, koosta enne kauplusesse minemist nimekiri neist toiduainetest, mida söögitegemiseks vajad. Poes olles tutvu alati pakendil oleva infoga , et saaksid teha teadlikke valikuid.
Kaupluses alusta alati puu- ja köögiviljade juurest ja vali sealt igaks päevaks midagi, mida sinu pereliikmed hea meelega söövad. Eelista värskeid puu- ja köögivilju. Kui valik on kesine, siis vali külmutatud tooted või näiteks kuivatatud oad, herned ja puuviljad . Konserve osta viimases järjekorras.
Järgmiseks vali leib-sai ja muud teraviljatooted. Nende valikul on võtmesõna "täistera". Eelista võimalikult vähe töödeldud tooteid, nagu täisteraleib ja - helbed , kruubid, tatar, pruun riis. Leiva valikul eelista puhast rukkileiba või suurte terade ja seemnetega leibasid.
Nädala menüü lihatooted kombineeri nii, et vähemalt kahel päeval oleks laual kala, ühel päeval munatoit ning ülejäänud 4 päeva jaga tailihatoodete vahel. 1–2 päeva nädalas võivad olla ka täiesti lihavabad. Lihatoodetest on võrdselt head kana-, veise- ja sealiha , aga ka hakklihad. Väldi läbikasvanud liha, nähtavat pekki, kamarat ja nahka. Samuti osta vähem keeduvorste ja muid lihamassist valmistatud tooteid, kus puhta liha sisaldus on ebamäärane. Jälgi valikul ka soolasisaldust ning võimalusel valmista toit maitsestamata värskest lihast kodus ise.
Piimatoodete valikul, eriti juustude puhul, eelista väiksema rasvasisaldusega tooteid. Mitmekesiselt toituja, kes rasva- ja suhkrurikaste toodetega ei liialda ja südame-veresoonkonnahaigusi ei põe, võib tarbida 2,5% rasvasusega piima, muidu võiks siiski valida madalama rasvasusega piima. Tähelepanu tasub pöörata sellele, kas piimatoote paksendamiseks on kasutatud tärklist, želatiini või muid paksendajaid. Paljud tootjad on läinud lihtsamat ja odavamat teed, kuid õnneks on müügil ka naturaalse juuretisega paksendatud tooteid. Kui tootele on lisatud säilitusaineid ja toiduvärve, siis eelista naturaalsemaid, sest piimatoodete valik on Eesti poodides suurepärane.
Toidu valmistamiseks osta õli – salatitesse oliivõli, praadimiseks rapsiõli. Võileivamäärdena eelista vähesel määral võid, väikese lisaainete sisaldusega ning madala rasvasusega määrdemargariine ja toorjuustu.
Kõik me tahame vahel maiustada ja selleks on parimad valikud mesi , kodused moosid , pähklid, rosinad ja kuivatatud puuviljad ning marjad . Vahel võib maiustada ka šokolaadi, halvaa , marmelaadi, kohupiima- või jogurtikoogi, pudingi ja kohukestega, kuid arvesta, et mida suurem on magusa hulk menüüs, seda lihtsamalt ja märkamatumalt ületad oma päevase energiavajaduse, saamata seejuuures piisavalt vajalikke vitamiine ja mineraalaineid.
Joogiks on parim valik peaaegu alati vesi. Kui soovite toitvamat jooki , siis valige näiteks mahl või mõni joomiseks mõeldud piimatoode.