loometsad. Taimestikul on suvine puhkeperiood, sest õhuke pinnakate kuivab suvel läbi. Sügisest kevadeni enamasti liigniisked, kuna vesi imbub paelõhedesse aeglaselt. Jaotatakse kuivadeks ja niisketeks loorohumaadeks. Kuivadel loopealsetel on sagedamad kooslused nõmm- liivatee hariliku kukeharja loo-jõhvsambla, lamba-aruheina mägi-kasteheina kevadtarna, angerpisti mägiristiku, sirplutserni punase aruheina jt. Niisketel loopealsetel on tavalisemad lubika vesihalja tarna, põõsasmarana lubika, luht-kastevarre ja lubika kaljupuju kooslus. Sürjarohumaad "Süri" tähendab Kirde-Eesti rannikumurdes väikest küngast. Levinud väiksematel küngastel Pandiveres, Põhja-Eestis, harvem Kesk-Eestis. Tekkinud sürjametsade asemele. Põuakartlikel, lubjarikastel muldadel. Taimestikult kui ka ökoloogilistelt tingimustelt kõige lähedasemad loopealsetele, ent neist erinevalt tunduvalt paksema pinnakattega
15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Neljas kaeve Joonis 4. Neljanda kaeve asukoht (asukoht ristiga). Neljanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Tallin-Tartu maantee ääres. Külvikuks oli mets. Reljeef oli enam-vähem tasane. I puurindes oli mänd, II rindes oli kask. Rohurindes metsosi ja jänesekapsas. Leitud mullaprofiil oli AO-G. Määratud muld oli G(I) ehk küllastumata gleimuld. Kasvukohatüüp oli angervaksa-osja-tarna. Huumusprofiil märg metsamull. Maksustamishind: 1827 ja 3209 EEK vahepeal hektari kohta. Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Viies kaeve Joonis 5. Viienda kaeve asukoht (märgitud ristiga). Viies kaeve asusTartu maakonnas, Tähtvere vald, Tallinn-Tartu maantee umbes 8. Kilomeetril. Reljeef oli enam-vähem tasane. Kõlvik oli mets. I puurindes oli mänd, II rindes oli sookask ja kuusk
Jäätumine- Kui merevesi jahtub jäätumistemperatuurini, mis Läänemeres on vahemikus -1°C ...-0.1°C, siis toimub jäätumine ja algab jäätalv. Läänemere jää esineb kinnis- ja triivjääna. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. 5) Jänesekapsa ja sinilille kkt- Laanemets Mustika kkt- Palumets Naadi ja sõnajala kkt- Salumets Osja, tarna, angervaksa kkt- Soovikumets Variant B 1) Rannakoosluste tunnused - soolase vee mõju - vähearenenud muldkate - mereheide - avatud maastik - toimivad rannaprotsessid, jää mõju. - taimestumine vähene - halofiilid nitrofiilid 2) Antropogeense tekkega inimtekkelised kooslused - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud kunagistele raiesmikele, lõunapoolsed rohtlad on olnud sageli ülekarjatatud, põhjapoolsed
Kasvukohatüüp Jänesekapsa Mustika Tarna Naadi Kokku Vanuseklass Valmivad 35,7 82,5 94,5 48,2 260,9 Küpsed 76 160,7 140,2 17,9 394,8 Üleseisnud 115,7 210 141,6 160,4 627,7 Keskmine 75,8 151,1 125,4 75,5 427,8
Üldandmed:22,8% Eesti pindalast on sood.1 mm turbakihi juurdekasvu aastas, turbakihi keskmine paksus 5 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid ,Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo- sõnajalg . Siirdesoo:Pind hakkab kerkima. Üleminekuvorm soolt rabale,Toitaineid keskmiselt,Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed.Raba:Pind kumer,kõrge,esinevad älved.laukad. Toitainetevaene,Taimed toituvad: sademetest ja õhus leiduvast tolmust,Turbakiht paks, Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea,turbasambla jäänuseid,Taimed liigvaesed,puhmad: sookail, hanevits, kanarbik,
Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Alaliselt liigniisked mullad, mille peamiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT -, metsas OT- või õhuke, alla 10 cm tüsedune T – horisont) (Mullateadus 2012). Leostunud ja leetjad gleimullad on moodustunud karbonaatsetel lähtekivimitel, kusjuures keemine esineb kas Bw- või Bt – horisondis või lähtekivimis vahemikus 30-70 cm. Leostunud gleimulla kasvukohatüüp sõnajala, angervaksa, osja; leetjal gleimullal osja, tarna ja sõnajala kasvukohatüüp (Muldade väliuurimine 2013). Leostunud gleimuldades on orgaanilise aine lagunemine ja humifitseerumine intensiivsem ning orgaaniline aine ladestub mulda hästi lagunenud kujul (Mullateadus 2012). Leetjates gleimuldades, mis on mõõdukalt happelised, on bioloogiline aktiivsus väiksem. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel (Mullateadus 2012)
on umbes 0,86miljonit m3 (Ramst, 1992), turbalasundi pindalaks on 10700ha. Erinevate looduslike tingimuste tõttu on turba koostis muutuv ja mitmekesine. Soostiku keskosa rabas valdab ülemises 2-4m paksuses kihis fuskumiturvas vaheldumisi villpea-sfagnumi turbaga. Rabaturba alumised kihid koosnevad peamiselt puu-sfagmuniturbast. Siirdesoo korral on turbalasundi alumiseks kihiks (0,5-1m) puu-pilliroo ja puu-villpea, osaliselt aga ka tarna- sfagnumiturvas. Märealadel on turbalasundi alumistes kihtides madalsoo puu-rohu ja osaliselt puuturvas. Rabalasund (2784ha) hõlmab soostiku kesksemad alad. [], [] Soostiku kitsas põhjaosas levib peamiselt madalsoo tarnaturvas. Ülemises 1-2m paksuses kihis on lagunemisaste 10-15%, kuid 3-4m sügavusel on lagunemisaste juba 25-40%. Veel sügavamal on lagunemisaste 45-50%. Veelahkme alal soostiku keskel on isegi 60-65%. [] Muraka soostiku turvas on enamasti vesine, selle kännusus väike
enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist turbasamblast tekkinud nn fuskumiturvas. Turvas jagatakse maavara kahte põhirühma – vähe- ja hästilagunenud turvas. Vähelagunenud sfagnumturvas on hinnatud aianduses kasvusubstraadina, hästilagunenud turvas läheb valdavalt kütteks. Kaevandamine 19. sajandi keskel võeti arvele rohkem kui
transportreostus 4) olmereostus Sood ...liigniisked alad, kus suurem osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. Soode tekkimine: 1)maismaa soostumise tagajärjel 2) veekogude kinnikasvamine 3) põhjavee taseme tõus. Madalsoo: 1. toitainete rohke 2) taimed toituvad: põhjavesi, sademed ja pinnavesi 3) turbakiht õhuke 4) turvas hästi lagunenud, musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid 5) taimed: tarnad, osjad, ubaleht Siirdesoo: 1) üleminekuvorm soolt rabale 2) toitaineid keskmiselt 3) mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed Raba: 1) toitainete vaene 2) taimed toituvad: sademetest ja õhus olevast tolmust 3) turbakiht paks 4) turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi, sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid. 5)taimed: sookail, hanevits, kanarbik Elutingimused rabad on rasked: 1) vett liiga palju 2) toitaineid liiga vähe 3)
liigniiskus. 16. Mille poolest erinevad Eesti madalike ja kõrgustike sood? Madal-Eestis on sood suuremad. Kõrg-Eestis on soid rohkem, kuid nad on enamasti väiksed. 17. Mille poolest erineb madalsoo ja raba(toitumine, taimeliigid, turba omadused)? *Madalsoo saab toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna-ja põhjaveega. Raba toitub ainult sademetest ja tolmust. *Madalsoo turvas on hästi lagunenud musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo ja puidu jäänuseid. Rabaturvas on halvasti lagunenud elepruuni värvi ja koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest. *Madalsootaimed on tarnad, sookastik, soo-sõnajalg jpt. Rabataimed on turbasamblad, tupp-villpead, jõhvikad. 18. Nimeta Eesti pikim jõgi, sügavaim järv, kõrgeim juga. *Pikim jõgi - Võhandu 162 km *Sügavaim järv - Rõuge Suurjärv 38 m *Kõrgeim juga - Valaste juga 30 m 19. Põhjavee tähtsus
Männi levinuimad rahvapärased nimetused on: pedajas, pedakas, pettäi ja pedak Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Kõige rohkem on meil pohla- (24%), mustika- (19%) ja kanarbikumännikuid (13%). Väga kuivi liivamaid katvad samblikumännikud moodustavad umbes 4% männikute kogupindalast. Ligikaudu sama palju on jänesekapsamännikuid ja pisut vähem (3%) loomännikuid. Soostunud maadel (sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüp) kasvab umbes 15% ning soodes (siirdesoo, raba, kõdusoo) pisut alla 20% männikutest. Paljunemine Mänd on tuultolmleja. Tema seemned on munajad, värvuselt hallid või pruunid. Seemned on varustatud lendtiivaga. Nad levivad tuule abil Mänd tolmleb kevad suvel. Seemnealgmed, aga viljastuvad järgmisel aastal. Puu emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Valminu emaskäbide pikkuseks on 3..7cm. Isaskäbid on, aga pikkuselt 0.5..0.6cm ja on emaskäbidest tunduvalt lühemad
sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). Reastades Eesti metsakasvukohatüübid ühelt poolt mullas toitesoolade sisalduse järgi ja teiselt poolt põhjavee sügavuse ning mulla niiskusesisalduse järgi ja kolmandaks silmas pidades
[2] Leetjad ja gleistunud leetjad mullad looduslikel metsata leetjatel muldadel on kuivad pärisaru- või palurohumaad. Taimekooslusest suurima osakaaluga on hariliku kasteheina madala mustjuure, angerpisti-lubika, hariliku kasteheina punase aruheina ja maarjaheina kooslused. Metsaga katmata gleistunud leetjatele muldadele on kujunenud niisked pärisarurohumaad madala mustjuure hariliku härgheina, kahkja tarna madala mustjuure, tulika luht-kastevarre, kõrveköömne-sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslustega. [2] Leostunud muld leostunud muldade looduslikud rohumaad on kas kuivad pärisaru- või sürjarohumaad või niisked pärisarurohumaad. Taimekooslustest on lagedamatel ja kõrgematel aladel suurema osakaaluga angerpisti-lubika, lubika-mägitarna, mägiristiku madala mustjuure ja angerpisti-mägiristiku kooslused ning niiskematel aladel madala mustjuure
Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, raunik, käharsalusammal Soovikumetsad- Niisked ja kõrge rohurindega, madalas kohas tasandikel An-angervaksa KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, arukask, Ku, Sa, Hb Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav-tulikas, hein-putk, lepiklill. Samblarinne: Tüviksammal, teravtipp, raunik. Kasvataja ülesanne on segametsa kasvatus ja alusmets hoida liigirikkana, nt: mustsõstar Tr- Tarna KKT Niisked, liivakad gleimullad Boniteet 4-5a Peapuuliik: Mä, Sanglepp Puhmarinne: Hõre või puudub Rohurinne: Tarnad, lubikas, sini-helmikas, sookastik. Samblarinne: Teravtipp, turbasamblike esinemine, karusammal, tüvik sammal. Männikute ja sanglepikute kasvatus. Künklik reljeef (kännu mättad) Rohusoometsad- Kuivendamata on suur loodusväärtus kuna neid on vähe ja omapärased. Eestis on 80ha kuivendamata lodusid. Allikaid ja madalsoid on 30 km 2 eesti kohta. Md-märg madalsoo KKT
.............................................................................................. 12 2 1. Sissejuhatus. Töö on koostatud proovitüki nr. 819 kohta. Andmed on võetud EMÜ Kreutzwaldi 64 õppehoone serverist. Juhendmaterjalidena on kasutatud A. Kiviste raamatut (2007) ja K. Kiviste kodulehte (2009). 2. Üldiseloomustus. Proovitükk nr. 819 kvartali number on TR077, eralduse number 6. Kasvukohatüüp on tarna, seal kasvavaks rühmatüübiks on soostunud metsad. Peapuuliigiks on kuusk ja peapuuliigi vanus on 28 aastat. Proovitüki raadius esimese rinde puude jaoks on 15 ja teise rinde puude jaoks 0 aastat. Mikroreljeef on tasane. Raieliik puudub. Esimene diameetri üldmõõt on 6,5 teine võeti sammuga 3 . Viimane diameetri üldmõõt 24,5. Mõõtmise kuupäev on 03.07.2002. 3. Tunnuste liigid. Märgin iga tunnuse juurde, millised määratlused tema kohta sobivad. Tabel 1. Tunnuste liigid.
pilliroo, meri-mugulkõrkja, kareda kaisla, meri-nadaheina, randastri- rand-õisluha, rand- sõlmheina, hariliku soolarohu, rannika-tuderloa, lünktarna, hariliku lõhnheina, hariliku orasheina kooslused. Suprasaliinses vööndis on tavaliselt kõige enam kohatav punase aruheina kooslus, vähem leidub klibuvallidel kasvavaid roog-aruheina ja kõrge raikaeriku kooslusi, samuti veidi soostunud lohkudes ettetulevaid lubika ja hirsstarna-hariliku tarna kooslusi. Neis rannaniitude kooslustes on üsna arvukalt ka haruldasi ja kaitstavaid taimeliike nagu liht-randpung, rand-soodahein, hall soolmalts rand-tarn klibutarn, põhjatarn. 2) liivarandade taimekooslused - oosnevad peamiselt vähenõudlikest liivataimedest - psammofüütidest, kellele mereheidisega väetatud aladel lisanduvad lämmastikulembesed taimeliigid. Veepiiri lähedal kasvavad tavaliselt üksikud rand-ogamaltsa ja liiv-merisinepi isendid
jalakas. I (Ia-II) bon. Alusmets hõre kuid liigirikas - toomingas, kuslapuu, mage sõstar. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohale iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena - 1% metsadest. 9.6 Soovikumetsad Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või gleistunud mullad. Esinevad kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid. Osja (os) kasvukohatüüp levivad tasastel madalatel aladel. Mulla lähtekivimiks on raske lõimisega setted või liivsavi moreen. Põhjavesi ulatub aeg-ajalt maapinnale. Vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane. Esinevad mitmesugused soostunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliigiks kask, haab, saar, sanglepp. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd
See on Saaremaa lääne- ja loodeosas kasvav üheaastane, ühekojaline rohttaim, kõrgus 20-50 cm. Saaremaa robirohi kuulub mailaseliste sugukonda, robirohu perekonda. Saaremaa robirohi on poolparasiit - ta juurestik on vähearenenud, kuid juurtel on haustorid, mille abil taim kinnitub teiste taimede juurtele ja ammutab neist toitaineid. Kasvab allikasoodel ja päris- ja puisniitudel. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis. Laia ökoamplituudiga liigiks võiks pidada tarna. Tarn on lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond. Perekonda kuuluvate liikide arvuks on pakutud 11002000. Eestis on tarnaliike loendatud 77 ja kasvab neid peamiselt madalsoodes. 4. Biootilised tegurid Samblikud (seened) sümbioosis vetikatega. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste. Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu
Iseloomulik: samblad, turbasamblad, rohttaimed, mänd, sookask ja kuusk. Tekivad: põhjaveetaseme tõus/veekogude kinnikasvamine. Madalsoo saab enamiku toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna- või põhjaveega. Siirdesoo tekib kui turbalasundi kasvades soopind kerkib. Kõrgsood e rabad tekivad veereziimi ja soopinna mikroreljeefi kumerdumise tagajärjel. Turvas jaguneb: madalsoo- ja rabaturbaks. Madalsooturvas: hästi lagunenud, must, tarna, pilliroo ja puidu jäänused. Rabaturvas: halvasti lagunenud, helepruun, koosneb turbasammalde ja villpeade jäänustest. 1.Kirjelda Pärnu jõge Pärnu jõgi kuulub Väinamere-Liivi lahe vesikonda. Pärnu jõgi suubub Pärnu lathe. Pärnu jõe lähe asub Roosna, Allikul, mis saab alguse Pandivere kõrgustikult. Pärnu jõel on parempoolsed lisajõed nt Käru jõgi, Mädara jõgi, Lintsi jõgi, Reopalu jõgi.
Luhaniitude taimestik koosneb põhiliselt valgus- ja niiskuslembelistest metsataimedest ning kaldavallide ja võsastike liikidest. Kohati on ka madalsoo liike ning hiljem lisandunud aruniitude liike. Luhtadele on iseloomulik märjemate kasvukohtade liikide esinemine suhteliselt kuivalembeliste liikide koosluses, mida soosib üleujutusreziim ja mullas kauem säiliv niiskusvaru. Samas võib ka niiskuslembeste liikide hulgas leida ka kuivemate kasvukohtade taimi. Luhaniitudel kasvab tarna, aruheina, kaseheina, maarjaheina jt. Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lamminiitudel õitseb kevadeti kullerkupp. Vesiroos 6 Majandustegevus Võhandu jõe peal korraldatakse kanuumatke. Jõe ürgsem ja huvitavam osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Looduskaitseala
harit. maadest (208000 ha), 30% Eesti metsadest. - kestvalt või pikka aega liigniisked (märjad), kõik lõimised - huumushorisont toorhuumuslik AO (AT) või turvas < 30 cm T - mullaprofiili alumine osa tugevasti gleistunud (G või CG), savidel ja liivsavidel BG, CG või G, vahelduva veereziimiga - sinakas- või rohekashallil foonil roostepruune ja koolakaid laike Lubjalembesed taimekooslused (lubika-hirsstarna), Lääne-Eestis vähemkarbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne, Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis kohati 50-70%. Karbonaatsed gleimullad Gk 54000 ha e. 1,4% - kihisemine kõrgemal kui 30 cm, karbonaatsel moreenil või lubisetetel kestva liigniiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed. a) Paepealsed gleimullad Gkh b) Rähksed gleimullad Gk Leostunud gleimullad Go ja Leetjad gleimullad GI gleipruunmullad, gleimuldadest kõige paremad, omavad kõrget perspektiivset viljakust haritavate maadena
levinuimaid taimi on tuderluga. Teistest taimeliikidest esineb rannikat, valget kasteheina, punast aruheina ja mustjat rebasesaba (Miilmets, 1981). Rannaniitudel levivad veel taimekooslustest: Soomusalsi kooslus, Rand - sõlmheina kooslus, merihumuri - liiv- vareskaera kooslus, rand-ogamaltsa - liiv-merisinepi kooslus, hariliku soolarahu kooslus, lünktarna kooslus. Esinevad ka mõned suprasaliinse rannikuniidu kavukohatüübi kooslused nagu hirsstarna - hariliku tarna kooslus ja lubika - maokeele kooslus (Paal, 1997). Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. Nende hulgas leidub mitmeid käpalisi: väga haruldane Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, Euroopa loodusdirektiivi II lisa liik soohiilakas, balti täpiline ja kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik muguljuur, soo-neiuvaip ja harilik käoraamat. Euroopa mastaabis tähtsa liigina võeti hiljuti kaitse alla emaputk (Kukk, 2004). Suure soolasisaldusega muldade tõttu on rannaniidud peaaegu seenteta
ainega ning huumuskatte struktuurse paranemise. [2] [3] Põllumassiivi metsastamine Valdav osa põllumaast koosneb gleistunud leetjast mullast ja gleistumistunnustega näivleetunud mullast. Lisaks mõned hektarid gleistunud näivleetunud mulda, leostunud- ja leetjat gleimulda. Juhul kui tegu oleks metsaga, siis neil muldadel esineksid järgmised metsakasvukohatüübid: naadi, jänesekapsa-mustika, osja, tarna, angervaksa ja sõnajala. Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi. Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsaks oleks palumets. Sammalkate oleks tihe ja pidev, alustaimestikus palju mustikat
Põhjavesi ulatub aegajalt maapinnale. Soostunud ja küllastunud mullad, leostunud gleimullad, leetjad gleimullad. Enamasti segapuistud: kask, mänd, kuusk; puistud hõredad, madala tootlikkusega, tormiheidet esineb sageli. Alusmets liigirikas, kuid hõre: pihlakas, paakspuu, mage sõstar, kadakas. Alustaimestik mosaiikselt, kõrgematel osadel: mustikas pohl; lohkudes: võsaülane, naat, angervaks. Lääne-Eestis. Tarna kasvukohatüüp madalatel tasandikel, põhjavesi kõrgel, küllastunud gleimullad, turvastunud gleimullad, küllastumata gleimullad. Sookaasikud, tootlikkus madal, parandada saab kuivendamisega. Alusmets hõre: paju, kadakas. Alustaimestikus kõrrelised, kastikud, tarnad. Lääne- ja Loode-Eesti. Angervaksa kasvukohatüüp madalatel aladel, põhjavesi maapinnale lähedal, glei või soostunud mullad. Valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp. Alusmets hõre,
*Lubjarikkad pärismadalsood -esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarva- ja lehtsamblaturvas -toitainete sisaldus: suhteliselt kõrge -taimkate: ääris-, rull-, mätas- ja raudtarn, pruun sepsikas. Samblarindes sirbikud. Põõsastest pajud, porss. *Lubjavaesed pärismadalsood -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge, tarna- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn, sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask. *Rohu-siirdesoo -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes -iseloomulik: tarna-, pilliroo-, sfagnumiturvas, nõrgalt mätlik -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine
1.1.6. Soovikumetsad Osja kasvukohatüüp –tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask, mänd või kuusk. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadelhappelise metsakõdu taimed. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed. Tarna kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Levinud küllastunud gleimullad, turvastunud glei ja küllastumata gleimulllad. Iseloomulik on kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb liiv. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud. Alusmets hõre. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised. Kuivendamisega on võimalik puistute tootlikkust parandada. Angervaksa kasvukohatüüp – madalatel aladel, kus põhjavesi on maapinnale lähedal, kevadel ulatub maapinnale
Loometsade tüübirühm: a) leesikaloo t; b) kastikuloo t Palumetsade tüübirühm: pohla tüüp Laanemetsade tüübirühm: a) jänesekapsa tüüp; b) mustika t Salumetsade tüübirühm: a) sinilille t; b) naadi t; c) sõnajala t (kõige viljakamad mullad) Rabastuvate metsade tüübirühm: a) sinika t; b) karusambla t (soostumine toitainetevaeses mullas) Rabametsade tüübirühm: raba t Soovikumetsade tüübirühm: a) angervaksa t; b) osja-tarna t (liigniiske, porine, keskmiselt viljakas) Rohusoometsade tüübirühm: a) siirdesoo t; b) madalsoo t (ainult rohttaimed kasvavad) Lodumetsade tüübirühm: lodu t (viljakad, liikuva põhjaveega, hapniku juurdepääs hea. Soostumist ei teki, liigniiske) Puuliigid kasvavd: Mänd Leesikaloo, kanarbiku, sambliku, sinika, karusambla, raba, osja, siirdesoo t Nõmmemännik, palumännik, rabastuv männik, loo männik
vaarikas, näsiniin. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). Rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, ojamõõl, püsikseljarohi jne. Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohatüübile iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena - 1% metsadest. 1.6 Soovikumetsad Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või gleistunud mullad. Esinevad kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid. Osja (os) kasvukohatüüp – levivad tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Mulla lähtekivimiks on raske lõimisega setted või liivsavi moreen. Põhjavesi ulatub aeg-ajalt maapinnale. Vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane ja aeratsioonitingimused mullas taimejuurtele ebasoodsad. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud
Vegetatiivselt tekkinud puud on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanike poolt tekitavate seenhaiguste käest ja nende puit on madalama kvaliteediga. Üldiselt tuleks eelistada seemne tekkelisi puid, erandiks on sanglepp ja saar. Metsauuenemine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala jne kasvukohe tüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsa uuendamise võtted on: maapinna ettevalmistamine puuseemete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks, puuseemnete külvamine, puude istutamine, metsakultuuri hooldamine, loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsa loetakse uuenenuks, kui alal kasvan metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus
jks jänesekapsa-kõdusoo ph pohla kl kastikuloo rb raba kn kanarbiku sl sinilille kr karusambla sm sambliku ld lodu sn sinika ll leesikaloo sj sõnajala lul lubikaloo ss siirdesoo mds madalsoo tr tarna mks mustika-kõdusoo ms mustika Metsakasvukohtade seos mullaga:
2 kasvukohatüüpi: sambliku ja kanarbiku. 1.3. Palumetsad – nimi pohlast (palukas), muld liivane ning kuiv kuni ajutiselt liigniiske. 2 kasvukohatüüpi: pohla ja mustika. 1.4. Laanemets – muld viljakas, domineerib kuusk. 2 kasvukohatüüpi: jäneskapsa, sinilille. 1.5. Salumets – kõige viljakamatel muldadel, lehtpuude enamus. 2 kasvukohatüüpi: naadi ja sõnajala. 1.6. Soovikumets – perioodiliselt liigniisketel turvastunud huumushorisondiga muldadel. 3 kasvukohatüüpi: osja, tarna ja angervaksa. 1.7. Rabastuv mets – happelisel liigniiskel mullal, rohkesti esineb turba- ja karusammalt. Dom. mänd. 2 kasvukohatüüpi: sinika ja karusambla. 2. Soometsad – 25-30 cm turbalasundiga metsamaad. Jaguneb omakorda 3 tüübirühmaks: 2.1. Rohusoomets – turbalasund koosneb peamiselt rohttaimede ja puujäänustest. Puurindes: sookask ja sanglepp. 2 kasvukohatüüpi: lodu ja madalsoo. 2.2. Samblasoomets – isel. vähelagunenud sfagnumiturbakihi esinemine vähemalt lasundi
10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s
koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad on hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liiv-karusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kasvukohatüübiks: sambliku ja kanarbiku.
mille suhteliselt sarnased füüsikalised ja keemilised omadused annavad tunnistust ühistest tekketingimustest. Seega tehakse turbaliik kindlaks turvast tekitanud taimejäänuste põhjal. Lähedaste omadustega turbaliike nimetatakse turbarühmaks. Nii kuuluvad pilliroo- ja tarnaturvas rohuturvaste rühma, lehtsambla ja sfagnumiturvas samblaturvaste rühma jne. Madalsooturba liigid on pilliroo- (Phragmitetum), tarna (Caricetum), puu- (Lignetum) ja lehtsambla- (Hypnetum) turvas. Rabaturba liigid on sfagnumi- (Sphagnetum), villpea (Eriophoretum) ja puhma- (Callunetum) turvas. Mitme taimeliigi jäänustest koosnev turvas saab oma nimetuse domineerivate taimeliigi järgi. Ülekaalus olevate jäänustega taimeliigi nimetus asetatakse turbaliigi nimetuse lõppu ja väiksema osatähtsusega fragmendi nimetus algusse. Näiteks puu-pilliroo-tarnaturbas
· huumushorisont toorhuumuslik AO (AT) või turvas <30cm T · mullaprofiili alumine osa tugevasti gleistunud, näitab G või CG, savidel ja liivsavidel BG, CG või G. Veereziim vahelduv - sinakas või sinakas hallil foonil roostepruune ja kollakaid laike. Lubjalembesed taimekooslused (lubikas, hirsstarna), Lääne-Eestis vähem karbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne-,Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis 50-70% Jaotus: 1. Karbonaatsed gleimullad Gk · kihisemine kõrgemal kui 30cm, karbonaatsel moreenil või lubjastel kestva niiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed a. paepealsed gleimullad Gkh - analoogsed gleistunud paepealsetega - paas kõrgemal kui 30 cm, kestvalt liigniisked, AT-D profiil, MKT - sõnajala b
Millised samblad kasvavad salumetsades? 11. Kus on levinud salumetsad? 12. Millised on tähtsamad taimekooslused salumetsades? 6. SOOVIKUMETSADE TÜÜBIRÜHM Siia kuuluvad ajutiselt liigniisketel muldadel kasvavad rohttaimederikkad metsad, kus mulla ülemise horisondi moodustab vähem kui 30 cm tüsedune turvas. Valitsevad kaasikud, kuivendusest mõjutatud aladel ka okaspuud. Eesti metsadest moodustavad soovikumetsad 21%. Jaotatakse osja , tarna ja angervaksa kasvukohatüüpideks. Puistute boniteet angervaksametsades on II III, osja ja tarna metsades aga IV V. 6.1. OSJA KASVUKOHATÜÜP (Os) Osja kasvukohatüüpi on raske määrata ainult rohurindes kasvavate osjade järgi, sest tegelikult domineerivad siin laane-, salu- ja lodumetsade taimed. Reljeef: madalad, tasased või väikese languga alad. Mikroreljeef väga tugevasti mätlik.
geoökoloogilistest teguritest. ● On sookooslusi, mis asuvad oma leviku geograafilisel piiril ja on seepärast vähe levinud ja haruldased. ● On palju selliseid kooslusi, mille pindala on olnud kunagi suur, kuid inimtegevuse käigus on see vähenenud, eelkõige kuivenduse ja maakasutuse tõttu. Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused ● Liigivaene madalsoo - kollase tarna kooslus - Peamiselt Ida-Eestis ● Liigirikas madalsoo ○ Ääristarna kooslus - Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir ○ Padutarna kooslus - Lääne- Eestis ○ Raudtarna kooslus - Läänesaartel, levila põhjapiiril ○ Mõõkrohu kooslus - Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir ○ Mustja sepsika kooslus *- Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir ○ Tõmmu nokkheina kooslus * - Loode Eestis
tiheduse ja värvi. Eelistab parasniisket mulda, mis ei kuiva läbi, kuid kasvab ka rasketel savikatel muldadel. Kasutatakse üksikuna või suurte gruppidena kõrreliste peenrasse või veekogude äärde. Calamagrostis x acutiflora ‘overdam’ Carex gynomane CAREX – PEREKOND TARN • Eestis kasvab neid 69 Carex limosa liiki mudatarn • Tarna leht moodustub lehelabast ja -tupest. Lehetupe üleminekukohas lehelabaks asub väike kilejas keeleke. Tarna õied moodustavad pähiku. • Enamik tarnu, kuid mitte nad kõik, kasvab märgaladel, eriti paduratel, soodes ja carex rabades, tiikide ja cepitosa vooluveekogude mätasta kallastel ning isegi rn kraavides, kus nad sageli moodustavad taimestiku põhiosa. DESCHAMPSIA CAESPITOSA - LUHT- KASTEVARS
mitmesugused veekogude setted. Mullad rasked, veereziim kõikuv. Puurindes kask, kuusk, mänd, haab..., põhiliselt segametsad. Põõsarinne hõre, sageli liigirikas. Hästi välja kujunenud mosaiiksus (kõrgematel aladel, nt. küngastel, vähemnõudlikud liigid, mättavahedes laiema amplituudiga saluliigid). Samblarinne ebaühtlane. Levinud põhiliselt Lääne-Eestis. 1.6.2. tarna kkt.- levinud Lääne- ja Loode-Eestis ning saartel soode äärsetel tasandikel. Lähtekivimiks sageli liiv. Mikroreljeef keskmine kuni tugevasti künklik. Rohurindes valitsevad kõrrelised ja tarnad. Samblarindes kõrgendikel metsasamblad, mättavahedes turbasamblad, see on mosaiikne. Tarnad on pokud. 1.6.3. angervaksa kkt.- levinud jõgede ja ojade kallaste nõgudes. Mullatekke
Neutraalsed, keemine pinnale lähemal kui 30 cm Fütoproduktiivsus: TBCGCG või (T2)T3BGCG Gh1, Gk1 6 10 Mg ha-1 a-1 Niitmisel liigirikkad soostunud rohumaad G01 9 12 Mg ha-1 a-1 Metsastumisel angervaksa (III kl), osja (IVV) või tarna kkt. lehtpuu segamets GI1 8 11 Mg ha-1 a-1 T hästi lagunenud toita. rikas LG1 5 8 Mg ha-1 a-1 3. Küllastunud turvastunud mullad G01: T-hor. neutraalne või nõrgalt happeline: pH > 5,6 Kaasnevad mullad kõrgematel aladel G madalamatel T, M Võib esineda kihisemist TBGCG; TGCG; TG1G2G3 Soomullad M, R, S
seaohakas, heinputk, soo-koeratubakas, lepiklill, ojamõõl, humal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, harilik roossammal) Soovikumetsad Angervaksa kasvukohatüüp (angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav tulikas, soomadar, metsosi, harilik metsvits, lillakas, naistesõnajalg, ohtene sõnajalg, palusammal, laanik, metsakäharik, lainjas lehiksammal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, roossammal) Tarna kasvukohatüüp (sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, mustikas, pohl, harilik metsvits, tedermaran, soo-piimputk, villohakas, soopihl, lubikas, lakkleht, lillakas, palusammal, laanik, soovildik, teravtipp) Osja kasvukohatüüp Rohusoometsad Lodu kasvukohatüüp (lodumetsad) (soovõhk, varsakabi, lodutarn, pikk tarn, ussilill, kollane võhumõõk, sookastik, harilik
kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad - hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liivkarusammal, kanarbik, kukemari, lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski. Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kkt: sambliku ja kanarbiku.
Kuusk 1,92 1,95 1,90 0,05 3 0,1 Sinika Mänd 1,29 1,28 1,29 -0,01 -1 0,15 Osja Kask 1,30 1.43 1,26 0,17 12 0,15 Kuusk 1,55 1,75 1,41 0,34 16 0,5 Mänd 1,40 1,59 1,34 0,25 19 0,2 Tarna Kask 1,20 1,20 1,20 0 0 0,15 Kuusk 1,52 1,31 1,55 -0,24 -18 0,6 Mänd 1,22 1,25 1,21 0,04 3 0,4 Soostunud mineraalmaadel on metsa kuivendamise efektiivsus suhteliselt kõige suurem osja ja tarna kasvukohatüübis. Intensiivse kuivendamise korral võib tõusta küntud aladel puistu
· huumushorisont toorhuumuslik AO (AT) või turvas <30cm T · mullaprofiili alumine osa tugevasti gleistunud, näitab G või CG, savidel ja liivsavidel BG, CG või G. Veereziim vahelduv sinakas või sinakas hallil foonil roostepruune ja kollakaid laike. Lubjalembesed taimekooslused (lubikas, hirsstarna), Lääne-Eestis vähem karbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne-,Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis 50-70% Jaotus: 1. Karbonaatsed gleimullad Gk · kihisemine kõrgemal kui 30cm, karbonaatsel moreenil või lubjastel kestva niiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed a. paepealsed gleimullad Gkh analoogsed gleistunud paepealsetega paas kõrgemal kui 30 cm, kestvalt liigniisked, AT-D profiil, MKT sõnajala b
Puistu- en segapuistud; enamuspuuliikideks kask, mänd või kuusk, koosseisus võib esineda haaba, saart, sangleppa; kased sageli kõveratüvelised. Alusmets- liigirikas, kui en hõre, esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestik- iseloom mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Tarna (tr) kkt Levivad madalatel tasandikel. Muld- lähtekivimiks savil asuvad setteliivad; põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale; levinud küllastunud või turvastunud gleimullad (Lääne- Eestis, kõrge, lubjarikka põhjavee tõttu), Ida-Eestis turvastunud glei- ja küllastumata gleimullad; iseloomulik kuni 30cm toorhuumuse kiht, millele järgneb liiv. Puistu- dom sookaasikud IV-Va bon,
turbasamblad), sõnajalgtaimed, sarikalised, pajud, porss, kased, mänd, kuusk, jms (kokku üle 300 liigi) Siirdesoo • Tarnad, pilliroog, villpead, jõhvikas, turbasamblad, ubaleht, pajud, porss, kased, mänd, jms Raba • Mudatarn, turbasamblad, samblikud, puhmikulised, rabamurakas, jänesvill, tupp-villpea Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused Liigivaene madalsoo: • kollase tarna kooslus • Peamiselt Ida-Eestis Liigirikas madalsoo • Ääristarna kooslus Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir • Padutarna kooslus Lääne- Eestis • Raudtarna kooslus Läänesaartel, levila põhjapiiril • Mõõkrohu kooslus Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir • Mustja sepsika kooslus * Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir • Tõmmu nokkheina kooslus * Loode Eestis • Lubika-pääsusilma kooslus
Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kuldking, maarjasõnajalg, metspipar, karulauk, palju linde, püsik-seljarohi, näsiniin, kopsurohi, salu-tähthein. Kõige viljakamad kkt naadi ja sõnajala. Soovikumets- Vahe- ja Kirde-Eestis madalamatel osadel. Üldised tingimused: niiskus, puud kehvad ja peened, mets kidur. Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: tarnad, osjad, sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud
iseloomuliku järsu rabanõlvaga rabad. Kesk-Eesti jääpaisjärvetasandikel on väikerabad. Pandivere kõrgustik on soodevaesemaid piirkondi, kuid tema nõlvaaladel on kõrgustikult valguvate vete tõttu suuri soostikke, kus rabasid liidavad madal- ja siirdesoo alad. Alutaguse on Ürg Peipsi luidete tõttu väga soine, valdavad rabad. Emajõe lähte- ja suudmeala jõelammil paiknevad laiaulatuslikud madalsoometsad ja tarna madalsood (Sangla ja Laeva soostik, Emajõe Suursoo). Peipsi madaliku lõunaosas on liivaalal kuni 7 m paksuse turbaga rabad. Vooremaal on toitaineterohke nõlvavee mõjul voortevahelistesse nõgudesse tekkinud madalsoid ja järveäärseid õõtsiksoid. Lõuna-Eesti kõrgustikel asetsevad nõgudes väikesed, kuid enamasti paksulasundilised madalsood, kõrgustikuvahelistel liivatasandikel aga rabad. Rabad jaotatakse: A) Ida-Eesti tüüpi kumerrabad
Sagedamini esineb kaasikuid ja sanglepikuid. Alusmets: toomingas, kuslapuu, vaarikas, näsiniin. Alustaimestik: sõnajalad. Soovikumetsad 1) Osja kv levivad tasastel madalatel aladel, esinevad soostunud ja küllastunud mullad. Põhiliseteks puuliikideks on kask ja mänd või kuusk. Alusmets: pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestik: kõrgematel osadel mustikas, pohl, laanelill. Lohkudes võsaülane, ussilakk, naat, sinilill, angervaks. 2) Tarna kv esineb madalatel tasandikel, põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Domineerivaks on sookaasikud, mille koosseisus võib esined mändi, soodsama veereziimiga aladel ka kaske, kuuske, sangleppa. Alusmets: hõre, pajud, kadaka, pihlakas. Alustaimestik: domineerivad kõrrelised, mustikas, pohl. 3) Angervaksa levivad madalatel alael jõgede ja ojade läheduses. Valitsevad kaasikud talle järgneb kuusk ja sanglepp. Alusmets: pihlakas,
kasutamisest. Põhilise osa tööst moodustas materjal, mis koguti Halliste jõe paremkaldal esinevatelt luhaniitudelt. Kokku registreeriti 187 kõrgemat soontaimeliiki ja 18 samblaliiki. Kogu kirjeldataval alal eraldati 20 taimekoosluse tüüpi. Kõige suurema levikuga märgiti Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Carex panicea (hirsstarna), Carex panicea 13 (hirsstarna)-Carex goodenowii (C. nigra ssp. nigra, hariliku tarna alamliigi), Carex disticha (lünktarna), Carex gracilis (saleda tarna) kooslusi. Ülevaatlikke andmeid Halliste luha kohta kajastab ka T. Pullissaare diplomitöö "Materjale Kasari, Halliste ja Navesti luhaniitude taimkattest" (1959). Välitööde käigus tehti 290 geobotaanilist analüüsi, neist Soomaa luhtadelt 85. Anti ülevaade luhal levivatest taimekooslusest. Enamlevinud kooslusteks kõigil luhtadel olid tarnakooslused: Carex elata
annaabi.ee 
