Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhjavesi ja sood (0)

1 Hindamata
Punktid
Põhjavesi-maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi. mineraalvesi -rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi,ravitoimeline. Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest , järvedest, jõgedest( imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht: laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast , liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda (horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi ( majapidamine ),tööstused, põllumajandus(kastmine, niisutus ),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjavee reostusallikad:Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse , pinnasesse,Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ),
Olmereostus, prügilad.soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana .Üldandmed:22,8% Eesti pindalast on sood .1 mm turbakihi juurdekasvu aastas, turbakihi keskmine paksus 5 – 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31% raba ,57% madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine ,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest ,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid ,Taimed: tarnad, osjad , ubaleht , soopihl , pilliroog, sookask , soo-sõnajalg . Siirdesoo:Pind hakkab kerkima. Üleminekuvorm soolt rabale,Toitaineid keskmiselt,Mätastel rabataimed , lohkudes sootaimed. Raba :Pind kumer ,kõrge,esinevad älved. laukad . Toitainetevaene,Taimed toituvad: sademetest ja õhus leiduvast tolmust,Turbakiht paks, Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid,Taimed liigvaesed,puhmad: sookail, hanevits, kanarbik, jõhvikas, turbasammal , tuppvillpea, huulhein, murakas .Elutingimused-liike vähe:Liiga palju vett,Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku,Liiga happeline keskkond Soode tähtsus:puhta vee varu, ühtlustavad jõgede veerežiimi, elupaigad loomadele, taimekoosluses, turvas(kasutus:aiandus,küte,loomadele allapanu), marjad , seened,Teadlastele uurimiseks,Turismi ja puhkemajandus.Esimesed sood kujunesid peale jääaega.Turvas on poollagunenud taimnemass,tekib turbasambla ja teiste taimede kõdunemisel.Sood tasandavad jõgede äravoolu kõikumisi ning lahjendavad jõevee reostust.
Põhjavesi ja sood #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lemsalue Õppematerjali autor
kõik nendest ära kirjeldatud ,töö saadud hinne "5" .

Sarnased õppematerjalid

Järved-sood-muld
2
doc

Järved, sood, muld

Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved ­ meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus 1. vesi HEJ-le Narva veehoidla 2. tööstusele vesi Narva veehoidla 3. Kalakasvatus ­ püük: võrts- ja peipsijärv 4. joogivesi 5. teadustöö Põhjavesi ...kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. ...saab täiendust 1) soodest 2) järvedest 3) jõgedest. Vett läbilaskev kiht ­ laseb vett läbi Vett kandev kiht ­ vesi liigub selles kihis vabalt

Geograafia
Sooteadus
37
pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1

Geoloogia
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

1.1. LEESIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Ll) Reljeef: veidi lainjad paetasandikud Muld: väga õhukesed paepealsed mullad (paas tuleb kõrgemale kui 10 cm), tähis Kh´; väga õhuke rähkmuld K´ või klibumuld Kk. Kõduhorisont kas puudub või on kuni 3 cm, järgnev huumushorisont väga õhuke (alla 10 cm) struktuurne, allosas sageli rähkne. Aluskivimiks on paas. Muld on aluselise reaktsiooniga, lubjarikas pHKCl 6,5-7,5. Veereziim: õhuke mullakiht kergesti läbikuivav, põhjavesi on sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Puurinne: ülekaalus on hõredalt kasvavad männid, vähem esineb kuuski ja arukaskesid. Puud on suure koondega, halvasti laasunud, sageli kõveratüvelised ja paksukorba-lised. Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V ­ Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD)

Eesti loodus ja geograafia
Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

..3 ja transpiratsiooniks 1,4...1,5 Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib suurenemisega suureneb ka fotosünteesi korda rohkem soojuskiirgust, kui kulutavad ette tulla kuumadel suvepäevadel, mil temperatuur intensiivsus puittaimede, kuid seda teatud rohttaimedega kaetud alad. maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel vähenemist. Vastupidavus liigniiskusele oleneb põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab võib tõusta üle 50º puuliigist, vastupidavamad on mänd ja sookask ja mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete sanglepp, kuid viimane üksnes kohtades, kus vesi metsa transpiratsioonivõime (ühe tonni kuivaine kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja on liikuv ja hapnikurikas

Eesti metsad
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

suurust sellel ei ole. Peale puuliigi sõltub transpiratsioon kliimast, ilmastikutingimustest, mulla omadustest, taime arengufaasist (vanusest) ja üldisest seisukorrast. Reeglina on varjutaluvatel liikidel transpiratsioon nõrgem kui valgusenõudlikel liikidel, okaspuudel nõrgem kui lehtpuudel. Rohttaimedel on transpiratsioon enamasti intensiivsem kui puittaimedel. Transpiratsioon puude vananedes nõrgeneb tunduvalt. Mets ja põhjavesi Põhjaveeks nimetatakse vaba vett, mis asub maakoore ülemise osa kivimite ja setete poorides, lõhedes ja teistes tühemetes. Ta moodustub maasse imbuvaist sademetest ja pinnaveest, samuti kivimites olevast ning magmast eralduvast veeaurust (juveniilne vesi). Põhjavesi liigub raskusjõu mõjul jõgedesse, järvedesse ja meredesse. Põhjavee liikumine on tavaliselt aeglane: kruusas ja liivas on liikumiskiirus harilikult kuni 10 m ööpäevas.

Eesti metsad
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

jõgedesse. Erosiooniohtlikel aladel tuleb nõlvad ja veelahkmed metsastada ja seal kasvavaid metsi säilitada pinnasekaitsemetsadena, kus lageraied on harilikult keelatud. Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede veereziimi. Kuna metsades sulab lumi hiljem, siis seeläbi ühtlustavad metsad lume sulamisel tekkivat veehulka ja stabiliseerivad veeseisu jõgedes kevadisel perioodil. See on oluline, sest kevadised üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib metsa mõjul põhjaveetase tõusta (pindmine äravool väheneb ja infiltratsioon suureneb). Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on

Eesti metsad
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 * Tervist kahjustavad töötingimused. 17. Tööstus-, põllumajandus- ja sõjaliste objektide jääkreostus  Näiteks asfaltbetoonitehas. Tegemist on vanade mahutitega, mis sisaldavad põlevkiviõli jääke. Mahutite purunemisel on oht, et reostus kandub edasi läheduses asuvasse pinnaveekogusse või pinnasesse. Mahutid on vaja likvideerida.  Kirde-Eesti õlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses on põhjavesi enamasti reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega. Maapinnalähedane veekiht on tugevasti reostunud põlevkiviõliproduktidega. Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas jätkub pinnavee ja põhjavee reostamine: äärmiselt ohtlik on tänaseni fuussihoidla, poolkoksi ladestu ja tootmisterritooriumi fenoolidega reostunud veed.  Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi, Ämari jms) maa-alad olid

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun