Kui vaadata Eestimaad sellise pilguga, siis ei saa ju kurta. Võiks isegi tänulik olla. Paraku on inimesed niivõrd erinevad ja paljud ei vaata sind sellise pilguga. Nad ise on muutunud närvilisteks töönarkomaanideks, kel pole rahva heaolust ei sooja ega külma. Selliste koonerdajate arvamus kipub aga tavaliselt kõige enam lugema. Ehk on see nii seepärast, et tavainimesed ei vaevugi enam oma peaga mõtlema. Peetakse kõrgemal positsioonil olevaid isikuid tarkadeks ja mõistlike otsuste tegijateks. Tihtipeale nad neid paraku ei tee. Ollakse niivõrd kinni reeglites ja põhimõtetes, et silmaringi laiendamine ning nende arvamuse muutmine on pea võimatu. Sinul, Eestimaa, on olnud kergemaid ja raskemaid aegu. Oled rahva muutnud parasjagu just selliseks nagu vaja on olnud. Jään lootma, et praegune olukord on ka üks nendest ning ajapikku muutub elu Eestis paremaks. Et hulgaliselt noori ei lahkuks enam su pinnalt võõrale
julguse, vaeva ja vere maiguga. Kuidas aga hoida oma riiki? Kelle ülesanne see on? See on meie, noorte ülesanne. Te võite küsida, kuidas mina, kooliõpilane seda teha suudan? Aga suudad. Me kõik suudame. Armastame oma lähedasi ja hoolime üksteisest. Me peame käituma nii, et ei rikuks oma tervist. Nõnda kindlustame oma tervetele lastele terve kodu. Hoiame Eestimaa kordumatut loodust, mida imetlevad külalised, aga me ise ei mõistagi sageli selle erilisust. Saagem tarkadeks, sest ohjad on käes sellel, kellel mõistus peas. Mõtle selle peale, millal sa viimati oma arvamust avaldasid. Arvamuse avaldamiseks peab olema piisavalt julgust, tahtmist, aga ka argumenteeritud põhjust. See peab tulema iseenda seest. Samas olles teise poolt väljapakutuga nõus, julgusta ja tunnusta teda. Kui me ise hakkajad ei ole, siis tohi me ka nuriseda, et on igav, midagi ei muutu. Ei muutugi, kui istud kodus oma seisukohtade ja ideedega. Hoidume mõttetust
uuristatud 28, 29 või 30 kriipsu, millele järgneb teistsugune kriips. Loomakarjadega kokkupuutuvatel küttidel olid mõisted 'üks', 'kaks' jne ning ka 'null'. Pythagoras (569 eKr-475 eKr) oli vanakreeka filosoof ja matemaatik. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane, aga kombe kohaselt omistati see tõestus, nagu teisedki avastused, Pythagorasele. Ta ema oli Pythais Samoselt ja isa Mnesarchus, foiniikia kaupmees Tüürosest. Pythagoras oli antiikolümpiamängude kahekordne rusikavõitluse võitja. Kõige tuntum on ehk Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta:
kalastajad, ja sisemaa elanikel, jahimehed, olid erinevate elulaadide tõttu mitmeti erinevaid põhimõtteid looduse ja selle elutsükli kohta. Üheks muinasusu põhi elemendiks oli vägi, mis ei olnud niivõrd seotud füüsilise jõuga. Väge omasid kõik elusolendid. Väge oli ka samuti teatud obektides,paikades, sõnades ja taevas. Taeva puhul oli näha väe avaldumist äikese ajal. Sõnu kasutati loitsimiseks,nõidumiseks ja ravimiseks. Inimesi, kes sellega tegelesid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad oskasid enamasti loodust paremini tähele panna ja seda tõlgendada andes uskumusi ja oskusi põlvestpõlve edasi. Elusolendites ei olnud väge kõikjal samal määral, täiskasvanutes, eriti aga meestes oli väga rohkem kui naistes ja lastes. Loomadel, inimestel oli väge kõige rohkem peas, südames, veres, küüntes, juustes ja hammastes. Näitsikutel enamasti lõigati juuksed enne naitumist lühikeseks ning samamoodi aeti orjad kiilaks, et nende väge vähendada.
jäeti ka tuli põlema, et nad ikka silmadega süüa näeksid, kuna keha neil polnud ja samuti suud ning muinasajal kõeti neile isegi sauna. Tänapäevalgi jätavad osa inimesi hingedepäeval lauale hingedele süüa ja jäetakse ka küünlaid põlema, et hinged ikka näeks koju tulla. Muinasusundis arvati, et inimesed omavad peale füüsilise keha veel erilist jõudu ehk väge. Väge oli ka sõnades. Inimesi, kes loitse laususid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad võisid vahel erinevate looduselementide pealt ennustada.Väge polnud igal pool samapalju, usuti et väge on rohkem juustes, küüntes ja hammastes näiteks.Tänapäeval usuvad siiani paljud,et on olemas nõiad kes suudavad sulle loitse peale panna ning palju on ajalehtedes kuulutusi kus erinevad nõiad või ennustajad( kuidas keegi ennast just nimetab) võtavad loitse maha inimestelt või ennustavad tulevikku. Vanasti usuti ka seda, et pilgus on väge
mis sisaldavad moraale, aga samas räägivad tolleaegsest kirevast maailmast. Novellid on enamasti armastusest ja kirest ning jutustavad, mida kõike selleks tehti, et oma soove rahuldada, aga ühtlasi on seal koomikat ning ka filosoofiat. Tähtsal kohal on kavalus, millega inimesed üksteist petavad. ,,Dekameroni" maailm on väga karakteriterohke, kuna seal on palju tegelasi. Tegelased jagunevad kavalateks, tarkadeks kes oskavad enda nutikust õigesti ära kasutada ja ahneteks, pahatahtlikeks. Tegelasteks on nii talupojad, aadlikud, ametnikud, petturid kui ka iharad nunnad ja mungad. Teoses on nii vaeseid kui rikkaid tegelasi, kes sageli isekeskis koos tegutsevad. Tähtsamad isikud on üldiselt ahned ja pilkavad vaesemaid, kuid vaesed on seevastu kavalad ja suudavad oma nutikusega tihti endast mõjuvõimsamate inimestega toime tulla
maad ise harima. Keskaja lõpu poole hakkasid esinema ka vabatalupojad. Talupojad, kes olid end koormistest lahti ostnud. Kõige alama talupoegadekihi moodustasid vabadikud, sulased ja teenijad. On ka mainitud orje ehk trääle. Muistne Vabadusvõitlus oli üks osa Liivimaa ristisõjast, mille eesmärk oli meie rahva ristimine. Ennem ristiusu peale surumist, oli eestlastel muinasusund. Kõike, mida ei osatud seletada oli püha ning sõnadel oli vägi. Suurema sõnade väe omajaid nimetati tarkadeks. Usuti ka hauatagusesse ellu. Iseloomulik muinasusundile oli animism. Usuti looduse heatahtlikkuse ning, et seda saavutada ohverdati. Sarnasusi ristiusuga tekkis juba 10 11. sajandil, millal teadmisi ristiusust levis mööda kaubateid. Näiteks hakati põletusmatuse kõrval ka korraldama laibamatuseid. Pärast sõda hakati rohkem demonstreerima ,,uue usu" ehk ristiusu üleolekut. Peamine oli kirikute ehitamine. Tavaliselt ehitati kirik igasse kihelkonda. Usuti siiski
jäävad oma teadmistega ka keskkooli õpilastele alla. 21. sajandil on hariduse omandamine inimese elus väga tähtsal kohal. Võiks öelda, et kool on vabatahtlikult kohustuslik koht, kus omandatakse teadmisi. Millal saab üldse öelda, et inimene on haritud? Kas siis kui ta loeb palju raamatuid või siis kui tal on omandatud doktorikraad? Ma arvan, et sõnapaarile "haritud inimene" ei leidugi vastet. Me võime ju pidada antiikaja filosoofe haritud ja tarkadeks inimesteks, kuid võibolla nad olid lihtsalt loomulikult intelligentsed. Ma arvan, et ütlus "Inimene õpib kogu elu sureb aga ikka lollina" vastab täiesti tõele ja hariduse omandamine tänapäeva ühiskonnas on vägagi vajalik.
Tegelikult ei pidanud tal see peas olema, vaid ta pidi lihtsalt raamatu sisu mõistma. Siinkohal ei ole tarvidust lisada, kui otsustusvõimetu ta on ja kui väga ikka veel sõltub oma vanematest. Oleks ta seejuures õnnelik, ei arvaks ma midagi halvasti, kuid võin päris kindlasti öelda, et rõõmust lakke ta ei hüppa ja eneserahulolu puudub. Kas see ongi see eesmärk, mida haridus peaks täitma toota õpiroboteid, keda peetakse tänapäeva ühiskonnas tarkadeks inimesteks. Siinkohal selgitan oma arusaama targast inimesest: ta on leidnud oma tee, laskmata end mõjutada ühiskonna väärtushinnangutest, ei võta ennast ega elu liiga tõsiselt, kuid teab seejuures, mis on õige ja vale, austab ennast ja teisi ning mis kõige tähtsam, oskab olla õnnelik ja on saavutanud sisemise harmoonia. Tänapäeva ühiskonnas on meid pandud raamidesse, me ei oska enam ise mõelda ja ilmtingimata on vaja ,,targemat" inimest meid juhtima
Seega kestab tarkuse omanadamine terve elu, sest ka vanainimesed õpivad oma viimaste elupäevadeni. Tarkus on miski, mida ei saa mõõta. Tänapäeval on tarkuse hindamine läinud väga ühekülgseks. Eriti keeruline on seda teha koolis, kus on koos väga palju erinevate huvidega inimesi. Iga õpilane ei saa olla parim kõigis ainetes, vaid iga ühe tarkus välendub teatud ja talle meeldival alal. Üldiselt peetakse koolis tarkadeks neid, kes saavad võimalikest parimad tulemused. Selline suhtumine on aga kaheti mõistetav. Võib-olla on sellistel õpilastel juhtumisi geneetiliselt kaasa antud parem mälu, mis on abiks mahuka materjali õppimisel. Samuti on märgata, et õppimine on kujunenud pigem ühe hinde kätte saamiseks. Sellest järelduvalt ei ole päris õige hinnata tarkust paljalt numbrite järgi tunnistusel. Öeldakse, et targim inimene on keskkooli lõpetaja
11.millised muutused toimusid ühiskonnas muinasaja lõpus? suurenes varanduslik ebavõrdsus rahvaarv suurenes algas kihelkondade liitumine luksuskaubad jõudsid Eestisse 12. muinasusund Üheks muinasusu põhimõisteteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge võis olla ka sõnades- loitsud, nõidumised, haiguste ravimine. Inimesed, kes seda oskasid, pidid omama erilist väge. Neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Väge polnud kõikjal ühisel määral. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda. Surma puhul lahkus hing jäädavalt. Arvati, et hing võis siirduda mõnda putukasse, seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi": mardikaid, ämblikke, sipelgaid. Üldiselt aga arvati, et hing jätkab elu lihtsalt oma uues ,,kodus" - hiies või kalmistul
Friesner, hr. Henning, Antoniuse-härra, Kimmelpenning, Kettler, Jakob, Epp, Simons, Paap jt. 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida? Millest tegelikult rääkis? Arvasin, et raamat räägib ajast, mil Tegelikult rääkis raamat tallinlasest Eestisse hakkas jõudma katk, mis nimega Barthasar. Valitses aeg, mil laastas maailmas mitmete riikide eestlased olid oma riigis alamad ja rahvaid ja tappis halastamatult tähtsateks ning tarkadeks peeti vaid miljoneid inimesi. sakslasi. Pall oli võrreldes suurema osa eestlastega väga haritud ja tark poiss. Kui Palluga samasse majja kolis elama tuntud dr. Friesner avanes Pallul tänu tema haritusele võimalus töötada koos doktoriga olles nii osa
lihtsatele asendimuutustele. · Huvitus kõigist loodusteadustest. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Pythagoras Pythagoras (580 eKr 500 eKr) · Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. · Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. · Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Hippokrates Hippokrates (460 - 370 eKr) · Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja.
maistest asjadest nagu head road, hea riietus ja armurõõmud ning nad tekitavad tavapärast eluviisi kritiseerides paljudes inimestes surmavihani küündivat meelepaha. Dialoogis "Pidusöök" kirjeldab Platon filosoofi kui targa ja nõmeda vahepealset, kusjuures targad on ainsana jumalad, kuna neil on surematutena ligipääs igavesele tarkusele, ja nõmedad on need, kes peavad ennast surelikena tarkadeks ja arvavad, et nad teavad juba kõike, st peavad ennast jumalasarnaseks ega huvitu enam teadmiste omandamisest. Filosoof oleks siis aga see, et kes surelikuna tunnistab oma küündimatust ja püüdleb pidevalt surematu tarkuse poole. Selle võiks ta aga saavutada alles vabanedes oma surelikkuse seisusest, st surres. Filosoof tegeleb surematu tarkuse, headuse ja ilu püüdlemisega ning teeb seda loomingus (poiesis)
probleemidega, üksikisikute kujunemisega ühiskonnas. Poliitilis-õiguslik ühendus kujutab endast tervet sotsiaalruumi, milles me viibime. Ühiskonnas valitakse esindajad, kes hakkavad teostama seadusandlikku võimu. See kõik on ühiselt seotud ning mõjutab üksikisiku loomust. Sokrates leidis, et: Sokrates kasutas, ehkki vastumeelselt, omapärast eksperimenti, mis seisnes selles, et tuli "järele uurida" (elenchein) iseennast ja teisi, neid, keda peetakse tarkadeks ja mingil alal asjatundjateks. Inimestega vesteldes (nt riigimehed, poeedid, käsitöölised) sai Sokrates aru, et inimesed üksnes näivad targana, paljudele teistele ja iseäranis iseendale, tegelikult aga polegi nad targad. Ta märgib, et oma erialal on nad asjatundjad ning teavad palju kasulikku. Sokrates tõdes, et neil, kes on kõige lugupeetumad, on arukuselt kõige enam puudu; teised aga, kes on viletsamate kirjas, on mõistusega rohkem õnnistatud
rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida (nõidussõnu kasutada - näiteks loitsiti, et põua ajal vihma tuleks), nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, pidid ise ka omama väge ja neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad tavaliselt tundsid hästi loodust ja ravimtaimi. Eestlastest targad olid kuulsad ka naaberrahvaste seas. Loomadel ja inimestel arvati olevat väge kõige rohkem peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Väe saamiseks kanti kaelas kiskjate hambaid ja kihvu. Surmatud vaenlasel raiuti pea maha ja rebiti süda rinnust välja, et tema väge hävitada. Orjadel aeti pea paljaks, et väge vähendada. HING.
pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus , vaprus , vagadus , mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu . Sokrates kasutas, ehkki vastumeelselt, omapärast eksperimenti, mis seisnes selles, et tuli "järele katsuda iseennast ja teisi, neid, keda peetakse tarkadeks ja mingil alal asjatundjateks. Inimestega vesteldes sai Sokrates aru, et inimesed üksnes näivad targana, paljudele teistele ja iseäranis iseendale, tegelikult aga polegi nad targad. Ta märgib, et oma erialal on nad asjatundjad ning teavad palju kasulikku. Orienteerumine esteetilistele probleemidele ja uus sisu, mille Sokrates andis mõistele "filosoofia", määrasid tema suhtumise natuurfilosoofiasse, "kosmose" ja üldse välise looduse nähtuste tundmaõppimisse
lükkas laudu ümber ja sõimas S-i päevavargaks ja lobasuuks. Kuigi see on vaid legendi tasemel jutt, on Xanthippe siiski riiaka ja talumatu naise sümbol tänapäevani. S see ei häirinud, sest tema läks hommikul vara Ateena tänavatele ja agoraale (turuplats) jutlema, veenma, äratama, etteheiteid tegema, moraliseerima ja ateenlaste tarkust järgi katsuma ning erinevalt sofistidest (Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.saj. e.Kr. õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti- pidasid end tarkadeks, mitte tarkusearmastajateks) ei võtnud ta inimestelt, kellega ta vestles raha, ning ei saanud sestap ka midagi koju viia. Oma kõht oli tal täis, kuna kutsuti teda tihti söögilauda jutlema. Xanthippe pidi enesel ja kolmel pojal ise kuidagi hinge sees hoidma. S elas vaeselt ja tagasihoidlikult, sest tema arvates tuleb hing vabastada suhtlemisest kehaga ja muretseda ja kuulata hinge saab vaid minimeerides omi tahtmisi. Turul käies imestas ta, kui palju on asju, milleta on võimalik elada.
kohta. Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused.Üheks muinasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad tundsid tavaliselt paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nö suunata. Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid enam tähele elunähtusi ja võisid seetõttu vahel üsna täpselt ennustada. Kindlasti just väe olemasolu oli põhjuseks, miks mõningaid kive, allikaid ja puid hakati pühaks pidama, teisi väliselt isegi efektsemaid aga mitte. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames,
realiseerida tegelik laud. Tegelikkuseks võib saada ainult see, mis võimalikkusena juba olemas on. Kui võtame mateeriaks näiteks liiva, siis sellel mateerial puudub võimalikkus saada lauaks. Puu on laud võimalikkusena. IV alateema See, kes on tark ( jumal ) ei püüa targaks saada. Jumal teab kõike ja ta on juba tark, seega ta ei ihalda tarkust. Filosoofid kui tarkuse armastajad püüavad alati targaks saada. Nad peavad ennast mitte tarkadeks ja püüdlevad alati selle poole. Tarkus seisnebki selles, et alati püütakse veelgi targemaks saada ega olda endaga rahul. Inimesed, kes võiksid millegi poole püüelda, kuid ei tee seda, on nõmedad ning nende viletsuseks ongi see, et nad arvavad endil kõik olemas olevat. Filosoofidel, kes asuvad tarkade ja nõmedate keskel on pidev iha tarkuse vastu ning selle iha rahuldamise tõttu ongi filosoof targem jumalast, kes oma loomu
Targad poisid 2. omastav targa poisi, tarkade poiste 3. Osastav tarka poissi, tarku poisse Sisekoha käänded Sisseütlev targas poisis, tarkadesse poistesse Seesütlev targas poisis, tarkades poistes Seestütlev targast poisist, tarkadest poistest Väliskohakäänded Alaleütlev targale poisile, tarkadele poistele Alalütlev targal poisil, tarkadel poistel Alaltütlev targalt poisilt, tarkadelt poistelt Erikäänded Saav targaks poisiks, tarkadeks poisteks Rajav targa poisini, tarkade poisteni Olev targa poisina, tarkade poistena Ilmaütlev targa poisita, tarkade poisteta Kaasaütlev targa poisiga, tarkade poistega Tegusõna Pöördsõna ja verb. Tegusõnal on käändelised vormid, ja käändelisi vorme ei saa üksinda lauses olla öeldiseks. Mainfinitiiv(tegevusnimi) õppi/ma mas õppi/mas mast õppi/mast
malev, mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Vägi- oli üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Viimsases ilmnes see eriti selgelt äikese ajal. Ent väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid isikuid nimet. tarkadeks ehk nõidadeks. Mõõgavendade ordu- 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi
sinna varju. Suhted naabritega olid rahumeelsed. Aegajalt tehti rööv- ja sõjakäike. Ringvall-linnused. Relvastuses olid odad, viskeodad, torkeodad, sõjakirved, mõõgad, vibud, kilbid, kiivrid, rõngassärk. Põhiline väeüksus oli malev, mis koosned ratsa- ja jalameestest. Muinasusund Kõik mis oli seletamatu, müstiline, aukartust äratav, oli püha. Vägi- inimesed omavad veel erilist väga ja jõudu, nõidused, ravimine. Neid kes ravisid ja nõidusid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Nad tundsid paremini loodust ja oskasid jõude suunata. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magades võis hing kehast väljuda ja ringi käia ning surma korral see enam tagasi ei tulnud. Ülistati loodust.vaimud, haldjas, jumalad. Tõnn-koduhaldjas, Peko-viljahaldjas. Et olla jumalate vastu heatahtlik, toodi ohvriande. Ennustamine, nõidumine, maagia. Sõja ette ennustamine, ravimine. Üritati ka tuua ristiusku aga oldi selle vastu.
Toitu hangiti veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsa- mesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusained. Eestlaste elamuks oli suitsutuba:väike, 4-5x6m suurune,palkidest hoone,köeti ilma korstnata kerisahjuga. Pärast lõikust kuivatati seda sellessamas ruumis. Tegemist on rehielamu eelkäijaga. 19)MUINASUSUND Vägi:Arvati, et inimesed omavad erilist väge. Vägi ilmnes taevas(äikeses),sõnades. Nende abil sai loitsida,nõiduda ja haigusi ravida. Neid kutsuti tarkadeks,nõidadeks, kes seda oskasid. Nad omasid tarkusi, tundsid ravimtaimi. Kõige enam oli väge peas,veres,küüntes,juustes,südames,kar- vades ja hammastes. Loomade väe omastamiseks kanti kiskjate hambaid ja kihvu. Et väge hävitada raiuti pead otsast. Pea paljaksajamine tähendas väe ära võtmist. Hing: Inimese isikupärasuse kandja ning väga oluline keha elushoidmiseks. Võis lahkuda kehadest magades, surma puhul lahkus igaveseks, kuhu, pole selge. Tugev usk haua-tagusesse ellu.
Muinasusund Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist. Muistse usundiga seostuvad kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Üheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi. Arvati, et väge omavad kõik elusolendid, mõned objektid, paigad ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai ravida, nõiduda jne. Inimestel, kes seda oskasid, pidi olema eriline vägi, neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve kogutud tarkusi. Inimestel ja loomadel oli väge kõige enam pead, orjadel ajati pead paljaks, see tähendas nende väe äravõtmist. Noortel naistel lõigati abiellumisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid. Loomade siseelundite ja vere söömisel-joomise abil üritati neis peituvat väge endale saada. Hing oli inimese isikupärs kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing
(antiikatomistid) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside kohta. Demokritose õpetaja oli filosoof Philolaos, kes kuulus Pütaagorlaste hulka. Pütaagorlasteks kutsutakse Pythagorase järgijaid. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. ja 4. sajandil e.m.a õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti. Sofistid tegelesid filosoofiaga muu tegevuse kõrvalt ega loonud enamasti filosoofilisi teooriaid. Ometi pidid nad kasutama filosoofia toonaseid arusaamasid ning nendesse mingil viisil suhtuma
ka liivast kuhatud kääpadesse, leidis aset ka väheste hauapanustega põletusmatus(Virumaa idaosa elanike ja setude eelkäijate aladel). Sellel ajastul on leitud üksikuid rikkalike panustega matmispaiku, see annab tunnistust ühiskonna kihistumise süvenemisest ja ülikute rikkuse kasvust. Kogu muinasaja vältel usuti, et kõikides elusolendites ja ka osades teatud objektides, paikades on sees vägi. Ent väge leidus ka sõnades. Tarkadeks ja nõidadeks kutsuti neid inimesi, kes oskasid sõnade abil loitisida, nõidud ja ravida haigusi. Inimeses endas arvati väge kõige rohkem olevat peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja 2 Inga Konovalova 7.10.2012 hammastes. Samuti peeti paljusid seletamatuid, müstilisi ja aukartust äratavaid
eluviisidest ja samuti aitas uskumuste muutumisele kaasa naaberhõimude ja –rahvastega suhtlemine. Üheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi ja see pidi uskumuse kohaselt olema kõigis elusolendites, mõningates objektides, paikades ja taevas. Taevas oli eriti oluline ja oma väge näitas muinasinimestele äikse kaudu. Väge leiti ka mõningates sõnades ja neid kasutades sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid omasid erilist väga ja neid kutsuti tarkadeks (nõidadeks). Kõige rohkem väge arvati inimestel ja loomadel olema peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvadest ja hammastes. Selle tõttu kanti enda kaitseks või loomade väe omandamiseks kaelas erinevate kiskjate hambaid ja kihvu, vahel isegi küüsi. Surmatud vaenlasel löödi tihti pea maha või rebiti süda välja, et nende vägi hävitada Orjadelt võeti vägi ära nende päid kiilaks ajades. Noortel naistel lõigati abiellumisel juuksed ära, et nad mehele alistuksid
" Pythagoras ei lubanud end targaks nimetada, tarkus Jacques Maritain (1987) ainult jumalale kohane; tema on ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, "Filosoof olemine ei tähenda mitte ainult vastandas end sofistidele, kes pidasid keeruliselt mõtlemist või oma koolkonna end tarkadeks. asutamist, vaid ka tarkuse armastamist Esimeseks filosoofiks peetakse sageli sedavõrd, et elatakse kogu oma elu tarkuse reeglite järgi: lihtsuses, sõltumatuses, Thalest (6. saj. e.m
Võimatu oleks tänapäeval pidada massi koosolekuid, lihtsalt ei ole ruumi. Palju paremad väljavaated on esindusdemokraatial, kasutusel ka Eesti riigis, mis toimib enamuses maailma riikides. Pidev areng ja püüd parema elu poole on meid otsedemokraatia haardest välja rebinud ja ei ole otstarbekas astuda samm tagasi. Otsedemokraatia valitsemise ajal oli haridustase inimeste vahel väike ja ei olnud erilist vahet, kes otsuseid teeb. Ainult filosoofid pidasid end tarkadeks ja tahtsid riike valitseda ja ise otsuseid teha. Tänapäeval on arenenud haridussüsteem ja inimeste harituse tase on väga erinev ning seega on otstarbekas, kui vastava haridusega ja ekspert teadmistega inimesed teevad vastavate küsimuste osas otsuseid. Seega olen kindel, et otsedemokraatial eo ole mingit võimalust enam tänapäeva ühiskonnas.
seletamatut,müstilist ja aukartustäratavat. Loodusobjektide ja-nähtuste, paikade, esemete,teatud tegevuste ,kommete jms tajumine pühane kandus edasi põlvest põlve. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused arheoloogilised kohad, nagu kalmed,hiiekohad,ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Üheks muinasusundi põhimõisteks ja-elemendiks oli VÄGI. Usuti,et kõigis asjades on vägi,samuti ka sõnades(loitsud) ,ndega sai inimesi neeta ja ravitseda ning neid inimesi nimetati nõidadeks ja tarkadeks. HING oli inimese isikupära ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 2.Balti erikord- Balti erikord sai valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.- 19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner.
Eestlased uskusid, et loodusel on meie elus suur tähtus. Nende sisukoht oli: nagu mina talle, nii tema mulle. Muinaseestlased ei pidanud ennas looduse valitsejaiks. Üheks muinasusundi põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Usuti et nii inimeses, kui ka igas elundis on peale füüsilise keha veel eriline vägi ja jõud. Ent väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid pidid omama ka erilist väge, neid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Loomadel ja inimestel oli väge kõige enam peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehats ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et hing jätkab elu lihtsalt oma uues ,,kodus". Mõnel pool arvati, et hing võis siirduda
neiule lugu jutustama, kuid teeb seda konarlikult ning esitades valesid fakte. Selle peale paneb tütarlaps ta teravmeelselt paiks ning ka loo jutustaja ise saab aru, kui rappa ta oma looga läks. Boccaccio lood on teravmeelsed, õpetlikud ja elulised. Need annavad hästi edasi tolleaegse olustiku. Kuid tegelikult saab need lood samastada ka väga hästi tänapäevaga – inimesed endiselt jagunevad kas rumalateks ja uhketeks, kes hiljem saavad karistada või tarkadeks, kes oma nutikuse tõttu elus kaugele jõuavad. Samamoodi allutakse ka igasugustele maisetele rõõmudele. Boccaccio näitab, et iha teiste inimestega vallatleda ja elu põletada pole ainult praeguse aja tendents, see oli ka nii juba väga ammu. „Dekameron“ on lustlik ja samas ka õpetlik teos.
Kaitseks kasutati kilpe ja kiivreid. Muinasusund: VÄGI · Muinasusu põhimõiste ja element oli vägi. · Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. · Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, eriti selgelt ilmnes see äikeses, kuid seda oli ka sõnades.-nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. · Inimesed, kes oskasid nõiduda, loitsuda jne. Nim tarkadeks või nõidadeks-tundsid loodust ning oskasid selles olevaid jõude n-ö " suunata" · Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid häst iravimtaimi, panid enam tähele elunähtusi ja võisid seetüttu vahel üsna täpselt ennustada. · Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, akrvades ja hammastes.
Digitaalkaabel, televisioon ja kaabliga Internetiühendus kasutavad raadiosagedustega modemeid, et tagada suurenevat ülekandekiirust, mida vajavad kaasaegsed majapidamised. Modemi kasutamine lubab kasutada mitut sagedusjaotust, lubades kahepoolset digitaalsidet paljudele kasutajatele, üheaegselt kasutades ühte traati. Traadita modemeid on eri tüüpi, eri ülekandekiirusega ja eri kiirusega. Traadita modemeid nimetatakse tihtipeale ka kui läbipaistvateks või tarkadeks. Nad edastavad informatsiooni, mis Tallinna Polütehnikum modelleeritakse kandesagedusele, mis lubab paljudel traadita ühendustel üheaegselt viidata, et töötada erinevatel sagedustel üheaegselt. Läbipaistvad modemid töötavad sarnaselt telefoniliinide modemite sugulastega. Tüüpiliselt on nad ühepoolse edastusega ehk samaaegselt ei saa saata ja vastu võtta andmeid. Üldjuhul
Tema eluaastateks peetakse umbes 580 – 500 eKr. Andmeid tema eluaja ja tegevuste kohta on vähe. Need pärinevad esimestest sajanditest. Suur osa sealsest materjalist arvatakse olevat kokku valetatud. Laertios ja Cicero, antiikfilosoofid, kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks kutsuda. Ta oli esimene idealistlik kreeka filosoof. Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Koolkond püsis uuspütagoreismi kujul seni, kuni kristlus ülejäänud maailmavaated põlustas.
Selline lähenemine viib varem või hiljem algosakeste juurde. Natuurfilosoofiaga on seotud kosmoloogia ja kosmogoonia ja elu ning inimese tekke õpetused. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Kreeka teadust võib jagada neljaks perioodiks: joonia, ateena, hellenistlik ja rooma. Joonia Thales, Pythagoras jt, (ise kutsusid nad end sofistideks, e tarkadeks). Joonia süsteem oli noor polnud moraali ega poliitilisi eelarvamusi, olid materialistid, ratsionalistid ja ateistid. Joonia mõtlejaid iseloomustas elementide vaba üksteiseks mineku ja segunemise ideoloogia. Joonia ajastut iseloomustab usk hingede rändamisse, siit omakorda kasvas välja usk hingede puhastamisse ning lähtuvalt veel mis see hing on jõuti materjalide ,,puhastamise" ning alkeemia juurte lähedale.
Atributsiooniviga on kalduvus seletada iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumusi, pigem situatsioonteguritega, alahinnates sealjuures isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse aga nägema just ennekõike teiste isikuomadusi. 6. Milliseid jooni peetakse stereotüüpselt omaseks poistele ja milliseid tüdrukutele? Kas olete nõus nende stereotüüpidega? Põhjendage oma vastust. Poisse peetakse emotsioonituteks, tugevatseks ja tarkadeks ning väidetakse et nad ei nuta, tüdrukuid peetakse üliemotsionaalseteks, nõrkadeks ning pigem rumalateks. Arvan, et nendel stereotüüpidel on teatud põhi, kuid tegelikult pole asi üldse nii ekstreemne. Psüühikahäired 1. Kumba, kas normatiivset või kultuurinormi aluseks võttes leiaks rohkem ebanormaalseid isikuid? Normatiivse normi järgi, sest kõiki ideaale täitvaid inimesi on vähe 2. Nimeta skisofreenia tõestatud ja oletuslikke põhjusi!
· Athena- tarkuse jumalanna ja sõdurite ja meeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull.Sellest on ilmselt tulnudki see, et öökulle peetakse tarkadeks loomadeks. · Ares- sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Aphrodite kallim. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Lihtrahvas teda väga ei armastanud. · Hephaistos - sepatöö jumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur. Ei olnud tihti Olümpose mäel, vaid oma maapealses sepikojas.
Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. Tähtsal kohal usund (tavad, uskumused, millel oli seos mõistega püha). Püha seletamatu, müstiline, aukartust ähvardav. Muinasaja vältel muutus Eesti elanikke usund tugevalt. Arvati, et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge teati objektides, paikades, taevas (viimase puhul nt äike), sõnades (nõidumine, sõnadega ravimine). Inimesi, kellel oli taoline vägi olemas nimetati tarkadeks või nõidudeks. Loomadel oli vägi küündes, karvades ja hammastes (neid kanti kaelas). Inimesel oli vägi peas, veres, südames, juustes (vaenlastel raiuti pea otsast, rebiti süda rinnust; noortel tüdrukutel lõigati abiellumisel juuksed lühikeseks). Loomade väge püüti omastada juues nende verd või süües nende siseelundeid. Nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimesed tegid halba loodusele, siis võis see kätte maksta. Looduobjektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult
•Teise versiooni järgi oli muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus suur- valitsev kiht suurmaaomanikud, kellest valiti ka vanemad. Malev – põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnes jala- ja ratsaväest USUND: Vägi – arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. •Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. • Väge võis olla ka sõnades, mille abil lotsiti, nõiuti ja isegi raviti. •Väega inimesi nimetati tarkadeks või nõidadeks. Animism – usuti, et kõikidel ja kõigel on oma hing Tarapitha – võib olla ka Taara. •sõja- ja palvejumal •Henriku järgi oli ta eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Hing – •inimese isikupära kandja, oluline keha elus hoidmiseks •Magamise ajal võis kehast lahkuda, ringi liikuda, vahel asuda isegi teise olendi sisse. •Surma puhul lahkus hing jäädavalt kehast, kuid jäi edaspidi mõjutama
nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. 7. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja (Pythagorase teoreem) Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse- eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Herodotos ajaloo ja etnoloogia isa Sokrates oli vanakreeka filosoof Ta elas ja õpetas Ateenas
Athena- tarkuse jumalanna ja sõdurite ja meeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja 17 odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull.Sellest on ilmselt tulnudki see, et öökulle peetakse tarkadeks loomadeks. Ares- sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Aphrodite kallim. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Lihtrahvas teda väga ei armastanud. Hephaistos - sepatöö jumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur. Ei olnud tihti Olümpose mäel, vaid oma maapealses sepikojas. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega.
Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused.Üheks muinasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Nad tundsid tavaliselt paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nö suunata. Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid enam tähele elunähtusi ja võisid seetõttu vahel üsna täpselt ennustada. Kindlasti just väe olemasolu oli põhjuseks, miks mõningaid kive, allikaid ja puid hakati pühaks pidama, teisi väliselt isegi efektsemaid aga mitte. Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas,
· Arvati, et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha erilist vähe või jõudu. · Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. o Taevas esines eriti selgelt äikese ajal. · Väge võis olla ka sõnades. o Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid pidid ka ise omama erilist väge. · Selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. · Targad/nõiad tuntsid tavaliselt paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude n.ö. suunata. o Omasid põlvest põlve parandatud tarkusi o Tundsid hästi ravimtaimi o Panid enam tähele elunähtusi o Võisid ennustada tänu kõigele eelnevale. · Eestlaste ja nende idapoolsete sugulasrahvaste tarkade kuulsus oli suur. · Väge polnud kõikjal ühepalju
Põhiline väeüksus oli maakonnas moodustatud malev. See koosnes nii jalameestest kui ka ratsasalgast. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma kiiretel viikingilaeva meenutavatel alustel. RELIGIOON Muinasusund Usuti, et kõik inimesed ja muud elusolendid omavad väge, seda võis leiduda ka teatud paikades või objektides, ka sõnades. Sõnade abil sai ravida, loitsida, needa. Inimesi, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid teadmamehi nimetati nõidadeks või tarkadeks. Väge polnud kõikjal ühepalju, kujunesid välja kindlad pühad paigad kivid, allikad, hiiepuud. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge juustes ja küüntes. Inimese isikupära kandija oli hing, ilma selleta ei saanud keha elus olla. Usuti ka hauatagusesse ellu, ning oli kujunenud oma matmiskombestik. Surnute hinged aga jäid edaspidi mõjutama oma elava perekonna elu ja käekäiku. Muinasusk oli tihedalt seotud loodusega. Animism. Kogu loodust peeti samaväärseks ja omataoliseks.
7. Muinaseestlaste usund Usund oli muinasaja inimese vaimse elu tähtsaim koostisosa. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et kõik elusolendid omavad erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas(eriti äikese ajal). Vägi võis olla ka sõnades, nendega sa loitsida, nõiduda haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, omasid erilist väge ja neid nimetati tarkadeks või nõidadeks.Targad tundsid hästi loodust ja mingil määral oskasid ennustada. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks; magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing jäädavalt. Hiis on püha mets või salu. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Animism on kogu elusa ja eluta looduse hingestamine. Looduses esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Tõnn oli tuntud
· kaitselinnuste ehitamine · tuntuim oli venelaste rünnak Tartule 1030 · siiski teada mitmed sõjakäigud võõrsile · 1177 sõjakäik Pihkva alla · 1187 põletasid saarlased Sigtuna Eestlaste muinasusund: · Vägi uskusid et kõik elusolendid omavad väge · Arvati et kõige enam väge on peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes · Neid kes oskasid nõiduda, loitsida ravida nimetati nõidadeks või tarkadeks · Hing inimese isikupära kandja, võis kehast lahkuda · surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt · surnutele pandi hauda asju kaasa · inimesed pidasid end osaks loodusest · arvasid et pm kõigel looduses on oma hing (animism) · ei pidanud end looduse valitsejaiks · metsaisad, metsaemad, nurmeemad, nurmeisad, põllu- ja veevaimud jne · suuremaid ja tähtsamaid jumalaid oli vähe · suurem usk oli taara usk (Tarapitha) · hiljem jumal Uku austamine
Pika esiajaloo jooksul muutusid usulised vaated tugevalt. Muutusi tõi kaasa suhtlemine naaberhõimuda ja -rahvastega. Muitse usundi kohta oleme teada saanud- kalmed, hiikohad, ohvrikivid, rahvasuust kuuldud pärimused ja rahvaluule. Üheks munasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli VÄGI. Vägi oli teatud objektides, paikades ja taevas(seal oli seda eriti näha äikese ajal) ent väge võis leida ka sõnades-nende abil sa nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed kes seda oskasid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Nad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi. Loomadel ja inimstel oli kõige rohkem väge peas, südames, küüntes, hammastes. Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks kanti kaaelas kas hambaid või kihvu. Hing oli inimese isikupära kandja. Surma puhul lahkus hind kehast jäädavalt, magamise ajal ainult ajutiseks. Surnule pandi hauda kaasa töö- ja tarberiistu ning toitu. Setudel on siiani komme viia hauale sööki-jooki. Hilissügisel, mihkli- ja mardipäeva
kööginurgaga, pesemisruumidest, WC-st ja personaliruumist. Igas peres on perepäevik, millesse tehakse iga päev märkmeid. Pere igapäevased toimingud tehakse võimalusel ühiselt (tehakse sisseoste, valmistatakse hommikusööki, koristatakse tube, töötatakse aias või õues jne) (Siplane 1997). Lastekodu ei tööta, töötavad inimesed lastekodus. Lastekodudel ei ole eesmärke, eesmärgid on inimestel, kes ei saavuta edu, edu saavutavad lapsed, kes tänu tarkadele pedagoogidele kasvavad tarkadeks, arukateks ja iseseisvateks kodanikeks. On hierarhia ja kord, mille arutamist peetakse enesestmõistetavaks. Selles hierarhias seatakse eesmärke, antakse ülesandeid ja kontrollitakse nende täpset ja tähtaegset täitmist (Vooglaid 1999). 14 Lastekodu on laste, aga ka täiskasvanute elu,- töö-ja kasvukeskkond. Keskkonnast sõltub, mida on vaja ja võimalik teha, kuidas on võimalik mõelda ja suhelda. Keskkonnast sõltub peaaegu kõik.
annaabi.ee 
